Vaimse tervise spetsialist

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) käsitletakse kui närvisüsteemi arenguhäiret, mille põhisümptomid on tähelepanu häiritus, hüperaktiivsus ja/või impulsiivsus. ATH on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, seda esineb hinnanguliselt ligi 8%-l lastest ning ligi 7%-l täiskasvanutest. Häirele on iseloomulik algus varases lapseeas, enamasti püsimine kogu kooliea vältel ning 30–50%-l juhtudest ka täiskasvanueas.

Sagedasti esinevad vaevused:

1. 1. tähelepanu- ja keskendumisraskused,
   2. hajameelsus,
   3. liigne aktiivsus,
   4. raskused kokkulepetest ning tähtaegadest kinnipidamisega,
   5. raskused tegevuste alustamise ja töö organiseerimisega,
   6. emotsionaalne ja impulsiivne reageerimine.

ATH diagnostilise protsessi üks osa on ATH-intervjuu ehk DIVA-intervjuu

ATH diagnoosimise kõige olulisem lüli on info kogumine patsiendi vaevuste ja sümptomite kohta, seda nii käesolevalt kui ka lapsepõlves. Intervjuu käigus täpsustatakse vaevuste ja sümptomite algusaega, intensiivsust ning seda, kui palju need on häirinud igapäevast toimetulekut ja mõjutanud patsiendi elukäiku.

Kas ja kuidas intervjuuks valmistuda?

Intervjuuks valmistudes võiks püüda meenutada oma lapsepõlves toimunut, kooliaega – kas esines raskusi õppetöös ning kui jah, siis milliseid, kuidas olid suhted koolikaaslastega, lähedastega, millised olid õpitulemused. Kui endale lapsepõlve puudutavad detailid ei meenu, oleks hea, kui saaks need küsimused eelnevalt läbi arutada kellegagi, kes patsiendi lapsepõlve mäletab. Võimalusel soovitame intervjuule kaasa võtta lähedase, eelistatult pereliikme, kes oskab ka kommenteerida lapsepõlve puudutavat. Selle võimaluse puudumisel soovitame kaasa võtta praegusest eluetapist lähedase inimese, kes näeb patsienti kõrvalt igapäevaelus.

Intervjuu tulemusi tõlgendab patsiendi intervjuule suunanud spetsialist, kes koos patsiendiga koostab edasise raviplaani.