Lasteallergoloog: ekslikult arvatakse, et lastel õietolmuallergiat ei esine

04.04.2024
Autor: Mari Just, pediaater-allergoloog

Õietolmuallergia – tuntud ka kui pollinoos, heinanohu või heinapalavik – tekib, kui limaskestad puutuvad kokku õietolmuteradest vabanevate allergeensete valkudega. Haigus algab enamasti 2–40-aastaselt, kõige sagedamini koolieas, vaevab peamiselt kevadel ja suvel ning sõltub sellest, milliste õietolmude vastu tundlik ollakse.

Kevadised õitsejad ja seetõttu allergeenid on lepp, paju, sarapuu ja kask. Lepa ja paju õietolmu võib leiduda õhus juba veebruari lõpus, ehkki enamasti õitsevad need märtsis või aprillis. Samal ajal õitseb ka sarapuu. Kuigi kask õitseb tavaliselt aprillis-mais, võib kase õietolmu olla õhus märtsist kuni juunini. Palju harvemini on probleemiks tamme, papli, saare, vahtra ja jalaka õietolm. Mai lõpus võib haigusnähte esile kutsuda võilille õitsemine.

Suvel (mai lõpust kuni juuli alguseni) põhjustavad paljudele vaevusi just kõrreliste ja heintaimede, näiteks timut, aruhein, kerahein, reihein ja mitmed teised, samuti teraviljade, eelkõige rukis, ning ka pilliroo õietolm. Suve lõpus, augustis võivad allergianähte esile kutsuda umbrohtude ja selliste korvõieliste nagu puju, koirohu ja kummeli õietolm.

Aastad ei ole vennad ning erineva ilmaga võib teatud õietolmu suhtes ülitundlik inimene end ka erinevalt tunda. Päikesepaistelisel, soojal kevadel on õhus õietolmu palju ja allergianähud ägenevad. Seevastu külmal, vihmasel kevadel on õietolmu õhus vähe ning allergikud tunnevad ennast paremini.

Õietolmuallergia sümptomid

Enamasti põhjustab õietolm allergilist rinokonjunktiviiti: nina sügelemist, aevastamist, vesist nohu ja ninakinnisust, silmade sügelust, punetust ja pisaravoolu. Esineb ka suulae, kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi (nahapõletiku) ägenemist või õietolmuga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astmat (kuiv hooköha, hingamisraskused, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana füüsilisel pingutusel õues.

Millal viirus, millal allergia?

Kui lapsel on nina-silmad vesised ja ta köhib, siis kuidas aru saada, et tegemist on õietolmuallergiaga, mitte muude hingamisteede haigustega? Jälgida tuleb sümptomeid. Pollinoosi korral haigestutakse igal aastal enam-vähem ühel ja samal ajal. Allergiavastaste ravimite kasutamisel vaevused vähenevad.

Viirushaigustest põhjustatud nohu algus ei sõltu aga õietolmust. Viiruste korral on tavalised ka kurguvalu ja palavik ning laps paraneb ühe-kahe nädalaga. Viiruse vastu allergiaravimid ei aita. Imikutel ja väikelastel on nohu tavaliselt viirushaigus või siis põhjustatud adenoidi suurenemisest.

Tasub teada

Ülitundlikkust ei pruugi esile kutsuda õietolm üksinda. Õietolmuallergiale on iseloomulik ristallergia teatud toitudega ja allegia sümptomid avalduvad tugevamalt õitseperioodi ajal ning võivad muul ajal olla üsna tagasihoidlikud või üldse puududa.

Teada on, et kase õietolmuga ristreageerivad toiduained on toored pähklid, puuviljad (õun, pirn, ploom, kirss, mango, banaan, kiivi jt), köögiviljad (porgand, kartul, kaalikas, tomat, seller, paprika, spinat, soja), maitsetaimed (nt apteegitill, koriander, köömned, pipar, kaneel) ja päevalilleseemned. Puju õietolmuga ristuvad mesi, maitseained (aniis, köömned, koriander, karri, pipar), puuviljad (õun, kiivi, virsik, mango), melon, arbuus, pähklid, päevalilleseemned.

Kõrreliste õietolmuga esineb toiduainete ristallergiat harva. Kui, siis nisu, hernes, soja, maapähklid, tomat, kartul, porgand, kiivi. Ristallergia võib mõnikord põhjustada umbes 15 minuti jooksul huulte ja suu sügeluse ning turse, vahel võivad suhu tekkida villid. Tunduvalt harvem võivad tekkida iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, nõgeslööve, astma ja atoopilise dermatiidi ägenemine. Tähelepanuväärne on, et kuumutatult või külmutatult enamike toiduainete allergeensus kaob, v.a pähklid, mandlid ja maitseained.

Soovitused õietolmuallergia korral

Allergeensete taimede õitsemise ajal on soovitatav viibida rohkem toas kui väljas; olla õues varahommikuti ja õhtuti; panna ukse ette niiske matt, et väljast jalanõudega õietolmuosakesi tuppa mitte tuua; tuppa tulles loputada nägu, käed ja käsivarred veega; tuulutada tuba hommikuti ühe akna kaudu, mille ette on riputatud märg lina või spetsiaalsed kaitsefiltrid; autoga sõites mitte avada aknaid; mitte tuua tuppa ühegi puu oksi ega lõikelilli; pühkida iga päev niiske lapiga tolmu; kui võimalik, vältida muru niitmist ja lehtede riisumist, sest nii paiskub õhku õietolmuosakesi ja ka hallitust.

Õietolmuallergia ravi

Õietolmu ajal allergikud enamasti ravimiteta siiski läbi ei saa. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiarohud on mõjusamad siis, kui tarvitada neid ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel. Õietolmuallergiate ravi ei erine muude allergiahaiguste ravist. Arstimite valikul lähtutakse haigusnähtude iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul võib piisata nina loputamisest soolalahusega.

Sümptomite leevendamiseks on tõhusaid allergiaravimeid. Enamasti on mõistlik tarvitada suukaudseid tablette ehk antihistamiinikume, mida on kasulik võtta hommikuti. Ninakinnisust leevendavad paremini põletikuvastast hormooni sisaldavad ninapihused, mille toime saabub mõne päevaga. Seetõttu peaks neid kasutama pikemat aega. Ebapiisava toime korral kasutatakse anihistamiinikume ja ninapihuseid koos ja vajadusel kuni õitseaja lõpuni. Vajaduse korral võib lisaks kasutada ka allergiavastaseid silmatilku. Kõiki nimetatud ravimeid saab apteegist ka retseptita, aga tõhusa ravi määrab siiski allergoloog. Olenevalt vaevustest võib lisaks vaja olla astmaravimeid ja nahasalve.

Mõnel juhul võib allergoloog soovitada pikaajalist allergia tekitaja vastast immuunravi, mille eesmärk on organismi harjutamine allergeeniga. Seda ravi saab alustada alles pärast õitsemise lõppu.