Uues uuringus vaidlustatakse olemasolevad teooriad Parkinsoni tõve tekke kohta, pakkudes peamiste süüdlastena keskkonna mürkaineid. See uuring näitab, et Parkinsoni tõbi võib alguse saada aju haistmiskeskusest või soolestikust, mida mõjutavad sissehingatavad või allaneelatud toksiinid. Uuringus esitatakse ühtne mudel, mis seob keskkonnategurid, nagu pestitsiidid ja õhusaaste, haiguse tekkimisega. See uus vaatenurk rõhutab Parkinsoni tõbe kui süsteemset haigust, mida on võimalik ennetada keskkonnakaitse meetmete abil.
Peamised faktid:
- Parkinsoni tõbi võib alguse saada aju haistmiskeskusest või soolestikust, mida mõjutavad keskkonna mürkained.
- Uuring näitab, et tavalised toksiinid, nagu teatud pestitsiidid ja õhusaaste, mängivad haiguse kujunemisel olulist rolli.
- See hüpotees tugevdab ideed, et Parkinsoni tõbi on potentsiaalselt ennetatav, ning rõhutab keskkonna mürkainetega kokkupuute vähendamise tähtsust.
2003. aastal pakkus Saksa patoloog dr Heiko Braak esimesena välja, et haigus algab väljaspool aju. Hiljuti väideti, et haigus on protsesside tulemus, mis saavad alguse kas aju lõhnakeskusest (kõigepealt aju) või soolestikust (kõigepealt keha).
Esmalt arvas Braak, et haiguse eest võib vastutada tundmatu patogeen, näiteks viirus.
Maailma Parkinsoni tõve päeval ajakirjas Journal of Parkinson’s Disease ilmunud uut hüpoteesi käsitlev artikkel ühendab aju ja keha – keskkonnamürkidega, mis on kas sissehingatavad või allaneelatavad.
Uue uuringu autorid, kelle hulka kuulub ka maailmas esimesena pakutud teooria peaauurija dr Borghammer, väidavad, et teatud pestitsiidide, tavaliste keemiliste puhastuskemikaalide ja õhusaaste sissehingamine soodustab haiguse ajupõhise mudeli teket. Teised, sissevõetud mürgised ained, nagu saastunud toit ja saastunud joogivesi, viivad haiguse kehapõhise mudelini.
„Nii ajueelse kui ka kehaeelse stsenaariumi korral tekib patoloogia keha struktuurides, mis on tihedalt seotud välismaailmaga,“ ütles dr Ray Dorsey, Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse neuroloogiaprofessor ja töö kaasautor.
Uuringu autorid teevad ettepaneku, et Parkinsoni tõbi on süsteemne haigus, selle juured algavad tõenäoliselt ninas ja soolestikus ning on seotud keskkonnateguritega, mida üha enam tunnustatakse kui haiguse peamisi tegureid, kui mitte põhjuseid. See tugevdab veelgi ideed, et Parkinsoni tõbi, maailma kõige kiiremini leviv ajuhaigus, võib olla toidetud toksilistest ainetest ja on seetõttu suures osas ennetatav.
Erinevad teed ajju, erinevad haiguse vormid
Teadlaste tähelepanu all on viimased 25 aastat olnud valk nimega alfa-sünukleiin kui üks Parkinsoni tõve põhjustajatest.
Aja jooksul koguneb see valk ajus Lewy kehadeks nimetatavateks agregaatideks ning põhjustab paljude närvirakuliikide, sealhulgas dopamiini tootvate ajupiirkondade, mis kontrollivad motoorseid funktsioone, järkjärgulisi talitlushäireid ja surma.
Uues uuringus väidetakse, et keskkonnas esinevad toksiinid, eriti keemilise puhastuse ja rasvaeemaldaja kemikaalid trikloroetüleen (TCE) ja perklooretüleen (PCE), umbrohutõrjevahend parakvaat ja õhusaaste, võivad olla toksilise alfa-sünukleiini tekkimise tavalised põhjused.
Nina ja soolestik on vooderdatud pehme läbilaskva koega ja mõlemal on välja kujunenud head ühendused ajuga. Aju-enne mudelis hingatakse kemikaale sisse ja need võivad siseneda ajju lõhnataju eest vastutava närvi kaudu.
Aju haistmiskeskusest levib alfa-sünukleiin teistesse aju osadesse peamiselt ühel pool, sealhulgas piirkondadesse, kus on kontsentreeritud dopamiini tootvad neuronid.
Nende rakkude surm on Parkinsoni tõve tunnuseks. Haigus võib põhjustada asümmeetrilist treemorit ja aeglustunud liikumist ning pärast diagnoosimist aeglasemat progresseerumist ja alles palju hiljem märkimisväärset kognitiivset kahjustust või dementsust.
Neelamisel läbivad kemikaalid seedetrakti limaskesta. Esialgne alfa-sünukleiini patoloogia võib alguse saada soolestiku enda närvisüsteemis, kust see võib levida kahepoolselt mõlemale ajupoolele.
Keha esmast teed seostatakse sageli Lewy keha dementsusega, mis on Parkinsoni tõvega samasse perekonda kuuluv haigus. Haigust iseloomustab varajane kõhukinnisus ja unehäired, millele järgneb sümmeetrilisem liigutuste aeglustumine ja varasem dementsus, kui haigus levib mõlemasse ajupoolkerasse.
Uued mudelid ajuhaiguste mõistmiseks ja uurimiseks
Samas väidavad artikli autorid, et keskkonna mürkained on laialt levinud ja kõigil ei ole Parkinsoni tõbe. Kokkupuute ajastus, annus ja kestus ning koostoimed geneetiliste ja muude keskkonnateguritega on tõenäoliselt võtmetegurid, mis määravad, kellel lõpuks Parkinsoni tõbi välja kujuneb. Enamikul juhtudel on need kokkupuuted tõenäoliselt toimunud aastaid või aastakümneid enne sümptomite tekkimist.
DOI: 10.3233/JPD-240019
Journal: Journal of Parkinson’s Disease, vol. Pre-press, no. Pre-press, pp. 1-19, 2024