Ütlus, et tervis ei ole naljaasi, kehtib tänapäeval rohkem kui kunagi varem ja seda peamiselt üleküllastunud inforuumi tõttu. Vestlesime Confido Tartu Raatuse kliiniku reumatoloogi ja raamatu „Meditsiinimüüdid ja nende teaduslikud selgitused“ autori dr Liis Puisiga, et mõista, kuidas tervisega seotud müüdid tekivad ning kuidas teha vahet õigel ja vääral infol. Kutsume teid üles hoidma silma peal ka Confido sotsiaalmeediakanalitel, sest kogu aprillikuu vältel murrame müüte ja seletame neid lahti arstide abiga.
1. Kui levinud on tänapäeva ühiskonnas meditsiinilised müüdid ja milline on nende mõju inimeste tervisele?
Kuna tänapäeval on igasugune info, ka väärinfo, praktiliselt kõigile huvilistele väga hõlpsasti internetist kättesaadav, siis paraku on see hea pinnas kõikvõimalike valearusaamade ja kontekstist väljarebitud infokillukeste levikuks. On arusaadav, et vahel ongi meditsiinikaugel inimesel keeruline eristada, mis on päriselt teadus- ja tõenduspõhine ning mis on väljamõeldis, kellegi kogemuslugu või pseudoteadus. Siin tulevadki appi valdkonda päriselt õppinud ning seal praktiseerivad arstid ja teadlased.
Ringleb müüte, mis kellegi tervist väga ei ohusta, aga kahjuks on nende kõrval ka palju selliseid valearusaamu, mida järgides võib panna ohtu enda ja teiste tervise. Markantsemad lood on ilmselt just need, kus keegi jätab oma raske haiguse ravimata või kasutab selle ravimiseks pseudoteaduslikke meetodeid.
2. Millised on meditsiinimüütidesse uskumise ohud ja kuidas võivad need negatiivselt mõjutada inimese tervist?
Mõned müüdid on tulnud kaasa ajaloost ja vanema põlvkonna seas levinud arusaamadest. Meditsiini suuremad arengud ja adekvaatse arstiabi laialdane kättesaadavus on ju pigem tänapäevale iseloomulikud näitajad ning vanasti pidigi kergemate tervisemuredega tihti ise hakkama saama. Mitmed vanarahvatarkused otseselt kedagi ei kahjustagi, kui tervisemure põhjus ei ole just raskem haigus, mis jääb ravimata. Näiteks liigesevalu korral pandi liigese ümber kapsaleht, millest loodeti saada abi. Kahju see ei tee, aga paraku on ka abi tagasihoidlik, eriti siis, kui valu tagab peitub mõni haigus.
Kahjuks on aga selliste arusaamade kõrval ka tervisele potentsiaalselt ohtlikke müüte. Mõned neist toetuvad varasematele teooriatele ja arusaamadele, mis on praeguseks ümber lükatud. Näiteks ei soovitata tänapäeval kasutada päikesepõletuse raviks hapukoort või palaviku alandamiseks viinasokke.
Tegelikult on isegi suurem probleem viimastel aastatel tekkinud ja levivad müüdid ning „eksperdid“, kelleks võib saada igaüks, kel piisavalt kõva hääl ja libe sulg. Küll jäetakse ravimata haigused, mis otseselt enesetunnet ei mõjuta, kuid mis kahjustavad vaikselt organismi, või siis proovitakse oma muredest lahti saada, tarbides selleks aineid, mille mõju ei ole tõestatud või on suisa ümber lükatud, kuid mille ohtlikkus on teada. Siin võib näiteks tuua, kuidas eriti sügishooaegadel levib müüt, et igasugustest tervisemuredest saab lahti kärbseseeni süües. Selline tegevus on aga äärmiselt ohtlik.
3. Millised on n-ö punased lipud, mis näitavad, et mõni terviseväide või abinõu on tõenäoliselt müüt?
Ilmselt kõige olulisem on alustada sellest, et proovida aru saada, kes midagi väidab. Kõlav ametinimetus „teadlane“, „professor“, „tunnustatud arst“ ei vasta kahjuks alati tegelikkusele. Tuleb välja selgitada, kas selline inimene on päriselt olemas, ja siis uurida ka tema tausta. Kahjuks on sellised „ekspertarvajad“ tihti väljamõeldud või on nende taust selline, et antud teemal ei tohiks nad üldse sõna võtta, sest neil puudub väljaõpe või on nad hoopis tunnistatud pseudoteaduse levitajateks.
Oluline on ka vaadata, kus ja millist infot avaldatakse. Tihti jagatakse hoopis kogemuslugusid, info on ilmunud pseudoteaduslikus väljaandes või proovitakse müüa igasuguseid omatehtud „segusid“ klauslitega, kuidas sellega saab priiks kõigist haigustest. Väga tuleb süveneda allikasse ja kontrollida, et see ei oleks pseudoteaduslik väljaanne. Kui keegi viitab mingile uuringule, siis ka sinna tuleks sisse piiluda – kes on neid järeldusi teinud ja kas need on adekvaatsed? Sellega jääb meditsiinist väljaspool olev inimene tihti hätta ning kui tekivad kahtlused, siis on vaja appi võtta oma arst.
Kui keegi reklaamib mõnda preparaati kui imeravimit või on tooteinfos kirjas, kuidas see ravib praktiliselt kõiki haiguseid, siis võib olla kindel, et tegu on pettusega. Nii väga kui me ka ei tahaks, ei ole olemas ühtegi ravimit, mis raviks kõiki haigusi ning aitaks meil elada noore ja tervena väga kõrge eani.