Vähi täppisennetuseks pakume koostöös Antegenesiga innovaatilisi vähiriske hindavaid geeniteste. Individuaalsete riskide arvestamine on oluline vähktõve paremaks ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks. Saadaval on kolme pahaloomulise kasvaja geneetilise eelsoodumuse testid: rinnavähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.
Teadusuuringud on näidanud, et mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavad inimese riski haigestuda vähki, kasutades polügeensete riskiskooride tehnoloogiat, mis on välja töötatud ulatuslike rahvusvaheliste teadusuuringute alusel. Polügeenne riskiskoor on paljude genoomis esinevate üksikute geneetiliste variantide põhjal hinnatud arvutuslik näitaja, mis iseloomustab teatud haiguse geneetilist eelsoodumust.
Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele.
Ühe paikme päriliku vähi geenitestid:
AnteBC – rinnavähi geneetilise riski test
- Soovitatud naistele vanuses 30–75 aastat.
- Analüüsib 2803 geneetilist varianti, mis on seotud rinnavähi tekkega.
Rinnavähk on naiste seas kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja – Eestis haigestub rinnavähki iga 14. naine. Igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 800-l naisel, neist 38%-l on avastamise hetkel kasvaja levinud lümfisõlmedesse või naaberorganitesse ja 10%-l kaugmetastaasidega ehk leviku tõttu halva prognoosiga. Sellepärast on ennetus ja isiklike vähiriskide teadmine äärmiselt oluline rinnavähi vältimiseks või varaseks avastamiseks.
Varakult avastatud rinnavähk on ravitav! Kui rinnavähk avastatakse varases staadiumis, siis on paranemise tõenäosus üle 90%.
AnteCRC – jämesoolevähi geneetilise riski test
- Soovitatud naistele vanuses 40–75 aastat.
- Analüüsib 91 geneetilist varianti, mis on seotud jämesoolevähi tekkega.
Jämesoolevähk on sageli esinev haigus, mis ohustab võrdselt nii naisi kui ka mehi. Jämesoolevähk tekib aeglaselt ja varasel soolevähil puuduvad sümptomid. Jämesoolevähki on raske õigeaegselt avastada, sest inimesed pöörduvad arsti juurde liiga hilja ehk alles siis, kui neil on tekkinud kaebused või sümptomid. See muudab ravi keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on oluline vähi varane avastamine kui ka õigeaegselt alustatud ravi.
46%-l naistest ja 52%-l meestest on jämesoolevähk diagnoosimisel kaugmetastaasidega ehk väga halva prognoosiga. Ennetusmeetmed aga aitavad jämesoolevähki avastada võimalikult varajases staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga kasvajalised moodustused ehk polüübid. Varakult tuvastatud ja korrektselt teostatud polüübi eemaldamine hoiab ära jämesoolevähi tekke.
Jämesoolevähk on ennetatav ja varakult avastatud jämesoolevähk on ravitav! Jämesoolevähk tabab 75%-l juhtudest inimesi, kellel puudub otsene info vähi kohta oma suguvõsas. Geneetilise riski määramisel on võimalik leida üles suurenenud jämesoolevähi riskiga naised, et nad saaksid õigeaegselt uuringutele ja personaalse jälgimisplaani.
AnteMEL – naha melanoomi geneetilise riski test
- Soovitatud naistele vanuses 18–70 aastat.
- Analüüsib 28 geneetilist varianti, mis on seotud melanoomi tekkega.
- Melanoom on kõige agressiivsem nahakasvajate vorm, millesse haigestumus kasvab ja üha enam haigestuvad ka nooremad inimesed. 15–29-aastaste seas on melanoom sageduselt teine vähkkasvaja.
- Varaselt avastatud melanoom on ravitav! Kui melanoom avastatakse varases staadiumis, siis paranemise tõenäosus on üle 90%.
Kolme paikme päriliku vähi geenitest:
AnteCancerW – pakett kolmest testist
Sisaldab rinna-, jämesoolevähi ja melanoomi teste.
Geneetilise riski testid annavad soovitused ja vastused järgmistele küsimustele:
- Milline on Teie riskitase konkreetse kasvaja suhtes?
- Kas ja millises vanuses peaksite alustama kasvaja sõeluuringuid?
- Milliseid sõeluuringuid peaksite tegema?
- Mida saate ise teha konkreetse kasvaja riski vähendamiseks?
- Millistele muutustele ja tunnustele peate pöörama tähelepanu võimaliku kasvaja korral?
Raport kirjeldab:
- geneetiliste variantide kõrgtehnoloogilist analüüsi;
- individuaalset vähi polügeenset riskiskoori;
- haigestumise riski võrreldes ülejäänud populatsiooniga;
- haigestumistõenäosuseid kümne aasta jooksul ja riskihinnanguid võrreldes keskmise geneetilise riskiga inimesega;
- testi tulemuste tõlgendusi koos meditsiiniliste ja praktiliste soovitustega edasisteks uuringuteks ning tervisekäitumise valikuks.
