Dr Viigimaa viis soovitust suusamaratoonarile

Dr Viigimaa viis soovitust suusamaratoonarile

Tartu maraton on kohe ukse ees. Confido Erameditsiinikeskuse südamearst Dr Margus Viigimaa kordab üle, et rajale peaksid minema vaid selleks piisavalt treeninud suusatajad, ning annab viis soovitust, mida iga maratoonar peaks oma tervise hoidmiseks kõrva taha panema.

  • Need, kes sel hooajal pole suusatreeningutel jõudnud 300 kilomeetrit koguda, võiksid registreeruda poolmaratoni distantsile. Mõnus pikkade langustega rada annab võimaluse sõitu nautida, suurvõistluse melust osa saada ning samal ajal ülepingutusest tervist säästa.
  • Algajad, vähemtreenitud ning need, kelle maratoniettevalmistusele eelnes pikem trennipaus, peaksid enne maratoni käima koormustestis. Sellega saab kindlaks teha, kas esineb südamerütmihäireid või arterite lupjumist, mis võivad maratonirajal ülekoormuse korral viia infarktini.
  • Maratoni ajal tuleks regulaarselt jälgida oma südamelöökide sagedust ning enesetunnet. Kui pulss ületab 80% maksimaalsest pulsisagedusest (220-vanus), tekib peavalu, halb enesetunne, valu rinnus või ekstreemne hingeldamine, tuleks tempo oluliselt maha võtta. Kui valu järele ei anna või pulss alla ei lähe, tuleks rajalt kõrvale astuda, kuna tegemist võib olla tõsise terviserikkega.
  • Kui enne maratoni kolme nädala jooksul on olnud mõni viirus või palavik, tuleks sel aastal maratonist loobuda. Nõrgestunud organismis on tüsistuste oht ülisuur.
  • Ära võrdle end suusarajal oma sõbra või kunagise iseendaga. Sõida omas tempos vastavalt hetkevormile ning tunne sõidust rõõmu. Sõitma peab nii, et enesetunne oleks hea nii sõidu ajal ning ka pärast maratoni. On normaalne, et pikal maratonidistantsil tekivad rasked hetked, neid on kergem ületada väikese energiabatooni või glükoositabletiga. Kindlasti peab rajal olles korralikult vedelikku tarbima.

Broneerin aja südametervise arsti konsultatsioonile

Dr Viigimaa: paari nädalaga maratonivormi ei saavuta

Treenimata maratoni sõitmine on oma südamega Vene ruleti mängimine, kinnitab Confido Erameditsiinikeskuse südamearst Dr Margus Viigimaa. Mees teab täpselt, millest ta räägib. Mitmekordse Vasaloppeti, Worldloppeti ja Tartu maratonide läbijana on ta turgutanud raja ääres liigenesekindlaid võistlejaid ning tegelenud harrastajatega, kes on vähese treenitusega saanud maratonirajal pöördumatuid südamekahjustusi.

Tartu maraton on kohe ukse ees. Missugune peaks olema südametervist silmas pidades ettevalmistus raja läbimiseks?

Suusatamine on üks paremaid spordialasid südametervise hoidmiseks ja tugevdamiseks. Esimene reegel selleks, et suusamaraton oleks nauditav ning tervist säästev, on piisav treenitus. Tartu maratoni pikkus on 63 kilomeetrit. Minimaalselt tuleks treeningutel suusatada viis korda rohkem ehk ligikaudu 300 kilomeetrit.

Kui kolme nädala jooksul enne maratoni on kimbutanud mõni palavikuga viirushaigus, tuleks võistlusest sel aastal loobuda.

Suurim viga ongi see, et trenni pole korralikult aega teha, kuid kui maraton läheneb, tahetakse siiski sõitma minna. Hasart on suur ning emotsionaalne argument “ma olen ikka iga aasta käinud, kuidas ma nüüd aasta vahele jätan” viib inimese taas starti. Hakatakse vahetult enne võistlust intensiivselt treenima ning tahetakse end lühikese ajaga vormi viia. Siis tekivadki erinevad terviseprobleemid.

Vähemtreenitutel soovitan sel suurepärasel talispordiüritusel pigem poolmaratoni distantsi valida. Seda on tegelikult palju mõnusam sõita, kuna on palju langusi ja saab oma tempoga minna. Lapsed võiksid kindlasti minna Tillusõidule, et juba maast madalast suusatamise võlust osa saada.

Kui kolme nädala jooksul enne maratoni on kimbutanud mõni palavikuga viirushaigus, tuleks võistlusest sel aastal loobuda. Risk tüsistusteks on liiga suur. Algajatel ning vähemtreenitud sportlastel soovitan riskide maandamiseks teha enne maratoni kindlasti koormustesti.

Mida koormustest näitab?

Koormustestist näeme südame rütmihäireid, mida inimesed sageli ise ära ei tunne. Samuti aitab test ennetada südamearterite lupjumisest tekkivaid probleeme juba eos. Lupjumine on salakaval asi, kuna see toimub aastakümnete jooksul, ilma sümptomiteta ka täiesti tervetel ja tervislike eluviisidega inimestel. Kui pool arteri valendikust on ahenenud, ei kaasne sellega üldjuhul ühtegi kaebust. Kui aga arteri ahenemine ulatub juba 75%ni, tekivad valud ning ülepingutusega, näiteks maratoni sõites, võib tekkida tromb, mis viib päris kindlasti infarktini.

Tõsisematel tervisesportlastel soovitan teha koormusteste kord aastas, kuna siis saame analüüsida muutusi sooritusvõimes. Kui see on aastate võrdluses oluliselt vähenenud, tuleb probleemi edasi uurida. Koormustesti peaks kindlasti tegema need, kes tegid koolipõlves või ülikooli ajal sporti ning nüüd, 30-40aastastena, otsustavad kilode lisandudes üle aastate taas treenima hakata. Selles eas on eriti meestel juba suurenenud infarktirisk ja võivad olla tekkinud muud südameprobleemid.

Miks on ületreenimine või vale intensiivsusega treenimine südamele halb?

Ületreenimine võib tekitada südamerütmihäireid, mis võivad võistlusrajal eluohtlikuks muutuda. Norra Birkebeineri suusamaratonil leiti, et ligikaudu 13% osalejatest olid tõsised südamerütmihäired. Sõidu ajal tekkivad valud südames võivad olla märgiks, et süda ei saa piisavalt verd kätte. Ületreenimisel võib kõrgema vererõhuga inimestel tekkida püsiv südamelaienemine. Maratoni ajal ülikõrgeks, isegi 250-300 mmHg-ni tõusev vererõhk võib viia ajuinsuldini. Seega ei tohi üle pingutada, vaid suusatada nii, et enesetunne oleks hea nii sõidu ajal kui pärast maratoni. Väsimus on loomulik, aga enesetunne peab olema hea.

Pulsikell on kindlasti abiks, see annab palju lisainfot suusatajale endale ning hiljem vajadusel ka arstile.

Neil, kes nooruses on kõvad spordimehed olnud, kipub sageli ka ülepingutus tulema. Tahetakse minna saavutust taga ajama, võisteldakse kunagise endaga.

Maksimaalset pulsisagedust saab arvutada valemiga 220-vanus. Hästi treenitud suusataja võistlusaegne pulsisagedus peaks sellest olema ligikaudu 80%. Anaeroobse tasemega ehk pulsiga, mis on 85%-90% maksimaalsest pulsisagedusest, suudavad pikalt suusatada ainult väga hästi treenitud inimesed. Samas 90%-95% peale võiks pulsisagedus tõusta vaid mõneks minutiks näiteks suurema tõusu ajal. Pikemalt sellise koormusega sõites hakkab süda end kurnama. Kui pulss läheb liiga kõrgeks, tuleb tempot maha võtta. Kaob ekstreemne hingeldamine ning treenitud süda suudab päris kiiresti pulsisageduse alla tõmmata.

Milliste ohumärkide korral peaks rajalt kindlasti kõrvale astuma?

Tavalisemad tervisemured sõidu ajal on vererõhu tõusuga kaasnev peavalu ja maksapaisest tekkivad pisted parema roidekaare juures. Viimasel ajal on sagenenud koormusastma, kui sportimise ajal hingamisteed ahenevad. Seda saab arsti juures kergesti mõõta ja diagnoosida. Valu südamepiirkonnas võib tekkida lihaste täitumisest piimhappega, kuid võib viidata ka stenokardiale ehk südamelihaseinfarkti eellasele. Minu soovitus on, et kui rajal hakkab paha, siis võtke tempot alla. Kui sellest parem ei hakka, tuleb katkestada, kuna see viitab tõsisemale tervisehädale. Maratonirajal on väga kõrgetasemeline julgestus, kindlasti tuleks end arstidel lasta üle vaadata.

Ma toetan sportimist väga, ning usun, et see annab suue panuse inimese heaolusse. Samas on kuskil maal piir. Maraton ei ole nende jaoks, kel juba on südamega probleeme. Samuti olen ma veendunud, et üle 50-aastased mehed peaksid äkksurma vältimiseks loobuma saavutusspordist ning nautima tervisesporti. Maratoni asemel võiksid nad näiteks iga päev pärast tööd 10-15 kilomeetrit suusatada. Omas tempos ja oma rõõmuks.

Kui suur pingutus tehtud, siis mis on parim viis südame seisukohast maratonist taastumiseks?

Finšisse jõudes tuleks jätkata aeglast liikumist, kõndida, painutada. Hea on võtta vaheldumisi külma-kuuma dušši, käia saunas, lihased läbi mudida.

Südametervise seisukohast on ülitähtis näitaja, kui kiiresti pulss pärast lõpetamist taastub. Siin on pulsikell heaks abivahendiks. Jätkuv kiire pulss, ebamugavustunne ja südamekloppimine magamaminekul, pulsisageduse kiire tõus hommikul ärgates või valud südames nädalapäevad hiljem on selged märgid vähesest treenitusest ning ülepingutusest. Siis tuleks arsti poole pöörduda.

Tervisesportlasele soovitatavad südameuuringud:

  • arterite varajase lupjumise uuring isheemiatõve ennetamiseks. Väga soovitatud keskealistele meestele, eriti kõrge kolesteroolitaseme, piiripealse veresuhkru ja neeruhaiguste korral või kui suguvõsas on esinenud infarkti
  • 24 tunni monitooring rütmihäirete diagnostikaks enne ja peale maratoni
  • ultraheli ületreenitusest tingitud südamelihase paksenemise diagnoosimiseks
  • ööpäevane vererõhumonitooring, et jälgida vererõhu muutumist koormuse ning une ajal

Kardioloog dr Tiina Uuetoa: Mehed ja naised erinevad ka südamehaigustes

Pahatihti kulgevad südamehaigused kaebusteta, nii et on raske kindlaks teha, millal peaks oma südame pärast muretsema. Kardioloog Tiina Uuetoa soovitab, et esmane südamehaiguse skriining võiks meestel toimuda alates 40. eluaastast ning naistel 50. eluaastast.

Millised on südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorid ning kuidas erinevad südame- ja veresoonkonnahaigused naistel ja meestel, räägivad Confido keskuse kardioloog ja rütmihäirete arst dr Hasso Uuetoa ning Confido keskuse kardioloog ja Ida-Tallinna Keskhaigla südameskeskuse juhtaja dr Tiina Uuetoa.

Tunne ohumärke!

Meestest enam esinevad naistel infarkti sümptomitena pigem atüüpiline valu, õhupuudus, väsimus ja nõrkus

„Eesti inimesed teavad võrdlemisi hästi südameinfarkti klassikalisi tunnused: valu vasakus rindkeres laiemal alal kiirgumisega kätte, selga ja kaela, millega võivad kaasuda rütmihäired ja õhupuudus,“ märgib dr Tiina Uuetoa. „Meestel esinevad klassikalised sümptomid sagedamini; naistel, eakatel ja diabeetikutel on infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salakavalad.

Meestest enam esinevad naistel infarkti sümptomitena pigem atüüpiline valu, õhupuudus, väsimus ja nõrkus. Just ebatüüpilised kaebused on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti äratundmisel, diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. See omakorda suurendab infarktijärgsete tüsistuste tekke riski. On abiks, kui südamehaigusega inimene osaleb ka ise enda jälgimise protsessis: mõõdab kodus vererõhku, oskab katsuda pulssi jne.“

Dr Tiina Uuetoa toob välja viisi olulist kardiovaskulaarse riski faktorit: vanus, hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi, kolesterooli ainevahetushäired, suitsetamine ja veresuhkru ainevahetushäire. Viimases tekkimises on võtmetähendusega ülekaal. „Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskitegurite mõju erineb sooliselt, ja just naiste kahjuks – kõrge vererõhu, suitsetamise ja diabeedi mõju naiste kardiovaskulaarsele riskile on rohkem väljendunud kui meestel.“

Mehed ja naised erinevad

„Meeste ja naiste haigestumist vaadeldes on tähelepanuväärne, et põhilistesse südame- ja veresoonkonnahaigustesse nagu vererõhuhaigus ja isheemiatõbi (mille tüsistuseks on südameinfarkt) haigestuvad naised Eestis umbes 10 aastat hiljem kui mehed,“ märgib dr Tiina Uuetoa. Huvitav on asjaolu, et südame- ja veresoonkonnaravimite kliinilistes ravimuuringutes on ajalooliselt olnud naiste esindatus suhteliselt väike.

Umbes kümmekond aastat tagasi asuti südame- ja veresoonkonnahaiguste temaatikas naisi meestest eristama

Dr Tiina Uuetoa sõnul on ravimiuuringutes viimase ajani kaasatud ülekaalukalt mehi, naiste osalus on olnud umbes 30%. „1950.-ndatel aastatel deklareeriti USA südamekongressidel, et naiste peamine roll südame- ja veresoonkonnahaiguste üldises käsitluses ja tegevustes on hoida oma südamehaigeid mehi… Umbes kümmekond aastat tagasi asuti südame- ja veresoonkonnahaiguste temaatikas naisi meestest eristama – surevad ju koguni pooled naised südame- ja veresoonkonnahaigustesse samamoodi nagu tugevam sugu.

Südamehaigused ei ole pelgalt „meeste haigused“ nagu seni arvati. Näiteks insult on naistel sagedasem südame- ja veresoonkonnahaiguste surmapõhjus kui meestel. Kui 40 aastat tagasi oli kliinilistes uuringutes enim kaasatud patsient valge keskealine mees, on täna fookuses patsientide erinevate alagruppide laiapõhjaline kaasamine. Nõnda uuritakse üha aktiivsemalt patsiente, keda varem tavatseti käsitleda nn. minoriteetidena nagu näiteks erinevad rassid, naised, eakad ning mitmete kaasuvate haigustega patsiendid.

Eesmärgiks peaks olema tõenduspõhine ravi erinevatele haigetele, nii nagu nad on tegelikus elus, mitte nö katseklaasi patsientidele. Erinevuste teadvustamine ja teadmine on olulised. Nõnda näiteks erinevad ravimite imendumine, jaotus, ümbertöötlemine organismis ja eritumine naistel meestest ja see on arvatavaks põhjuseks, miks naistel esineb südameravimite kasutamisel 1,5–1,7 korda enam kõrvaltoimeid kui meestel; need võivad kulgeda raskemalt ja vajada sagedamini hospitaliseerimist. Ravi peab olema tõhus, aga ka võimalikult ohutu!“

Keha poolt toodetud naissuguhormoonid ehk östrogeenid kaitsevad naisi südamehaiguste eest. Seetõttu tõuseb naiste risk haigestuda südamehaigustesse märkimisväärselt pärast menopausi, olgu viimane kas loomulik menstruatsiooni lakkamine või tekkida kirurgilise operatsiooni tulemusena. „Kui varasemalt loodeti, et hormoonasendusraviga on võimalik ennetada menopausi jõudnud naiste südame- ja veresoonkonnahaigusi, on praeguseks paraku selge, et loodetud kasu ei teki ja ennetuseks seda ei soovitata,“ võtab Tiina Uuetoa kokku.

Pärilikkust ei saa alati süüdistada

Umbes 30% südamehaigustest põhjustab geneetika ning 20% käitumuslikud ja söömisega seotud harjumused

Enamik südamehaigusi kujuneb elu jooksul, kuid väga palju sõltub ka geneetilisest taustast. Dr Hasso Uuetoa jätkab: „Umbes 30% südamehaigustest põhjustab geneetika ning 20% käitumuslikud ja söömisega seotud harjumused. Tervise kvaliteedi määrab ka ümbritsev keskkond. Nn „külmapiirkonna“ inimeste ainevahetus on tõenäoliselt aja jooksul loodusliku valiku tulemusena teistsuguseks kujunenud, kui Vahemere äärsetel rahvastel – ellujäämiseks oli oluline külmal ajal energiat säästa. Ainevahetus on meil aeglasem, rasv salvestub kergemini, ülekaal on kerge tekkima. Kahjuks pole ka meie ühiskonna heaolu tase nii kõrgele jõudnud nagu Skandinaavias, et kõigil oleks võimalus olla sportlik, vähem töötada, elada stressita ning tervislikumalt toituda“.

Tiina Uuetoa lisab, et kuigi me soovime ennast sättida Põhjamaade hulka, näitab kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumise riskide statistika sarnasust hoopis Baltimaade, Ukraina, Gruusia ja Venemaaga, mis annab tunnistust, kui suurt mõju omavad ühiskondlikud olud ja elustiil.

Confido keskuses töötavad Eestis hinnatud südamearstid (kardioloogid) dr Tiina Uuetoa, dr Sirje Masik, rütmikardioloog dr Hasso Uuetoa, ja südametervise arst, kardioloog prof Margus Viigimaa. Kardioloogide ja südame tervise kontrolli kohta loe lähemalt »

Broneerin aja kardioloogi konsultatsioonile

Allikas:
Raadio KUKU saated “Mõtle tervelt”, 18.08.2018
Saatejuht: Marek Strandberg
Toimetaja: Katrin Idla

Kardioloog dr Hasso Uuetoa: Süda ei maga kunagi

Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis juba aastaid surmapõhjus number üks ning neisse tõvedesse suremuselt oleme me juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas. Peamised riskitegurid on siin vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, stress, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine.

Millised on südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorid ning millal kehale kasulik kolesterool kahjulikuks muutub, arutlevad alljärgnevalt Confido erameditsiinikeskuse kardioloog ja rütmihäirete arst dr Hasso Uuetoa ning Confido erameditsiinikeskuse kardioloog ja Ida-Tallinna Keskhaigla südameskeskuse juhtaja dr Tiina Uuetoa.

Süda kui mootor

Tänasel päeval on südameprobleemide diagnoosimise ja ravi tase Eestis päris hea

Süda lööb minutis keskmiselt 70 ja päevas 100 000 korda. Iga kokku tõmbega lööb see pump ringlusse 70–100 milliliitrit hapnikuga rikastatud verd. Dr Hasso Uuetoa sõnul võrreldakse südant tihti auto mootoriga või pumbaga – mõlemad võivad ühel päeval üles öelda. „Südame puhul võib streikima hakata näiteks südamelihas kui mootor või silinder. Kui vatsakesed, mis pumpavad verd, saavad kahjustada ega suuda enam organismi verevarustust täismahus tagada, langeb selle tulemusena esmalt inimese füüsiline võimekus – tekib südamepuudulikkus. Haiguse edasi arenedes võib olukord minna nii hulluks, et isegi voodis lebamine võib südamele suur koormus olla ning inimene on pidevas õhupuuduses.

Miks mootor üles ütleb, selleks on erinevaid põhjuseid. Südamel nagu ka pumbal on klapid, mis tagavad, et veri voolaks vaid ühes suunas. Kui klapid lekivad või ahenevad, on vere voolamine takistatud. Kui „mootori töö“ häiretes on „süüdi“ nö karburaatorisüsteem ehk südame pärgarterite ahenemine, mis südamelihast värske verega varustavad, tekib infarkt ja osa südamelihasest hukkub. Mootoril on veel süütesüsteem – see, mis annab südamele rütmi. Kui mootoril on süüde vale, siis mootor turtsub. Kui südame rütmisüsteem töötab häiretega, jätab süda lööke vahele või teeb vahelööke. Rütmihäireid võib jagada kahte lehte: liiga kiire südame löögisagedus (tahhükardia) ning liiga aeglane südametöö (bradükardia).“

Tiina Uuetoa kinnitab, et tänasel päeval on südameprobleemide diagnoosimise ja ravi tase Eestis päris hea. „Kui vaadata, milliseid tavainimesele aktuaalseid uuringuid enim tehakse, siis esmaste südameuuringute (kardiogramm, koormustestid, südame ultraheli) tase Eestis on Euroopa keskmine ja kohati koguni kõrgem.“

Salakaval kõrgvererõhutõbi

Üks kurikavalamatest südamehaigustest on küllap kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia, mille puhul otsest vaeva ega valu ei pruugi olla. Dr Hasso Uuetoa kinnitab, et patsiendi motiveeritus ravimit võtta sõltub tema vaevustest ning kõrgvererõhutõbi on kardiovaskulaarsetest haigustest üks salakavalamaid. „Inimesel võib vererõhk tõusta kuni 180ni või kõrgemalegi, kuid teda see ei häiri, sest vaevused puuduvad. Sedalaadi patsientidele on kohati väga keeruline seletada, et nad peavad rohtu võtma, et number väiksem oleks.“

Kui vererõhuhaigus on diagnoositud, on vaja ruttu alustada nii ravimite võtmist kui elustiili ravi

Dr Tiina Uuetoa täiendab: „Eesti tänane statistika ütleb, et vererõhuhaigeid on väga palju – näiteks möödunud aastal sai Eestis hüpertensiooniravimeid 279 000 inimest, ehk 22% kõigist ravikindlustatutest.“ Üle maailma lisandub inimesi, kellel esineb mitu kardiovaskulaarset riskifaktorit: kõrge vererõhk, veresuhkru ainevahetuse häired, suitsetamine, ülekaal. „Paraku on nõnda, et kui vererõhuhaigusele lisandub veel kaks südame-veresoonkonna riskifaktorit, suureneb oht saada kardiovaskulaarset haigust (infarkti või insulti) seitse korda,“ rõhutab Tiina Uuetoa. „Kui vererõhuhaigus on diagnoositud, on vaja ruttu alustada nii ravimite võtmist kui elustiili ravi. Juba mõnekuuline hilinemine võib suurendada insuldi- või infarktiriski.“

Kas kolesterool on kahjulik?

Toiduga sissesöödud kolesterooli ei peeta enam nii ohtlikuks. Ohtlik on see kolesterool, mida organism ise sünteesib.

Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine, mille abil sünteesitakse mees- ja naissuguhormoone, neerupealise hormoone ning D-vitamiini. „Kolesterooli käsitlus on paljuski muutunud,“ märgib dr Hasso Uuetoa. „Kui me 5 aastat tagasi rääkisime madala rasvasisaldusega toitude olulisusest, kõneldakse praegu rohkem süsivesikurikka toidusedeli kahjulikkusest. Toiduga sissesöödud kolesterooli ei peeta enam nii ohtlikuks. Ohtlik on see kolesterool, mida organism ise sünteesib. Kolesterooli ladestumine veresoonte seintele saab alguse veresooneseina kahjustusest.

Kolesterool proovib seda algul nö „lappida,“ kuid siis väljub see protsess kontrolli alt ära ja liigne kolesterooli ladestumine tekitab veresoone ahenemise. Kolesterooli alandavad ravimid langetavad kolesterooli taset, mille tulemusena aeglustub kolesteroolinaastu kasv. Heal juhul naastu suurus lausa väheneb. Kui tekkinud on juba veresoonte kolesteroolinaastude lubjastumine ehk kui naastu on ladestunud kaltsiumisoolad, ei suuda kolesterooliravimid sooni laiendada, kuid pidurdavad ahenemise protsessi edasist kiirust. Kui veresooned on ahenenud üle 75%, võib olla vajalik veresooni laiendada, et organi adekvaatset verevarustust tagada.“

Kolesterooli langetava ravi eesmärk on pidurdada ateroskleroosi ehk rahvakeeli „veresoonte lupjumise“ arengut ning seeläbi vähendada südame-veresoonkonna tüsistuste esinemissagedust. Esimene soovitus kolesterooliravis on, et lipiide tuleb määrata meestel alates 40.-ndast ning naistel alates 50.eluaastast, et leida võimalikke lipiidide ainevahetushäireid.

„Rahva seas kohtab küllalt palju skepsist kolesterooli vähendavate ravimite osas,“ räägib Tiina Uuetoa. „Kolesterooliravimeid võiks kasutada infarkti ja insuldi ennetuses. Veenvad tõendid osutavad, et kõik naised ja mehed, kes on põdenud infarkti või insulti, peaksid kindlasti tarvitama teiseses ennetuses kolesterooli sünteesi mõjutavaid ravimeid. Vahel näitavad infarktijärgsed vereanalüüsid kolesteroolinumbrite vähenemist, ning inimene arutab lähedastega, et äkki ei peaks ravimeid enam kasutamagi? Pärast infarkti on kindlasti vajalik eluaegne kolesterooliravi. Elukestva ja tihti suurtes doosides ravi eesmärgiks on stabiliseerida naastusid südame veresoontes ning suruda alla põletikureaktsiooni, et uued veresooned ei kahjustuks ning et infarkt enam ei korduks.“

Confidos töötavad hinnatud südamearstid (kardioloogid) dr Tiina Uuetoa, dr Sirje Masik, rütmikardioloog dr Hasso Uuetoa, ja südametervise arst, kardioloog prof Margus Viigimaa. Kardioloogide ja südame tervise kontrolli kohta loe lähemalt »

Broneerin aja kardioloogi konsultatsioonile

Allikas:
Raadio KUKU saated “Mõtle tervelt”, 11.08.2018
Saatejuht: Marek Strandberg
Toimetaja: Katrin Idla

Südamearst Margus Viigimaa: kas infarkti ennetavat aspiriini doosi peaks muutma?


Vereringeelundite haigustesse sureb Eestis enim inimesi ning igapäevane südameaspiriin on paljudele arsti poolt soovitatud viis, kuidas trombide tekkimise ohtu ennetada.

“Kui vaadata inimkonna ajalugu, siis igiammu, kui vigastusi oli palju ja tuli looduses hakkama saada, jäid ellu eelkõige need, kelle veri hüübis kiiremini. Tänapäevastes tingimustes on olukord vastupidine,” rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Confido Erameditsiinikeskuse südamearst Margus Viigimaa.

Aspiriini minidoosi võetakse igapäevaselt ennetatavalt insuldi, infarkti ja muude aterosklerootiliste ehk arterite lubjastumisega seotud haiguste ennetamiseks. Südamearst Viigimaa sõnul vähendab see ajuinsuldi ja südameinfarkti riski lausa kolmandiku võrra ja on arteriaalsete trombide ennetamisel efektiivseim ravim. Euroopas on kasutusel annus on 75, 100 või 150 millirammi ning siiani kehtib seisukoht, et kõik annused on trombide ennetamisel võrdselt efektiivsed, seletas Viigimaa.

Aspiriini minidoosi võetakse igapäevaselt ennetatavalt insuldi, infarkti ja muude aterosklerootiliste ehk arterite lubjastumisega seotud haiguste ennetamiseks.


Hiljuti mainekas teadusajakirjas The Lancet avaldatud suur uuring leidis aga, et madal doos mõjub vaid kuni 70 kilogrammi kaaluvatele inimestele ning vastavalt kehamassile tuleks annust suurendada või ka vähendada.

“See teadusuuring tekitas teadusmaailmas kõvasti vastukaja ja põhiliselt nähakse vajadust aspiriini doosi osas veelgi täpsemaid uuringuid teha, et arstid oskaks veelgi täpsemalt patsiendi kehakaalule vastavat doosi määrata,” sõnas südamearst.

Praeguste teadmiste valguses peaksid üle 70 kilogrammi kaaluvad inimesed võtma 150 milligrammise doosi ja kergemad 75 milligrammi.

Suuremal doosil on omad riskid

Suurem doos on kahjulik maole, võib tekitada kõrvetisi, ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid ning isegi verejookse.

Ennetava aspiriinidoosi peab määrama arst ning soovitusi, et kindlast vanusest, näiteks 50. eluaastast, peaks kõik aspiriini võtma hakkama, Viigimaa ei poolda. “Seda vajadust võib hinnata nii perearst kui ka südamearst. Aspiriin blokeerib trombotsüütide funktsiooni ja sellega trombi moodustumist, kuid samal ajal kahjustab see ka veresoone seina kaitsevõimet,” seletas Viigimaa.

Umbes 20 protsenti inimestest ei talu hästi aspiriini põhjusel, et see muudab mao happelisemaks. Mao limaskesta kahjustuse oht on ka üks põhjus, miks aspiriini doosi liialt kõrgele tõsta ei maksa tõsta ega seda niisama tarvitada ei tasu. “Küsin tavaliselt inimestelt, kas nad saavad haput õuna süüa, šampust juua või hapukapsast süüa, ilma et kõhus kõrvetama hakkaks. Kui sellega on probleeme ja esineb kõrvetisi, siis ei ole ka aspiriin soovitatav, sest maoga seotud kaebused ja tüsistused tekivad kergemini,” rääkis Viigimaa.

Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Aspiriin blokeerib trombotsüütide funktsiooni ja sellega trombi moodustumist, kuid samal ajal kahjustab see ka veresoone seina kaitsevõimet. Neil, kel on olnud juba ajuinsult või südameinfarkt või mõni muu aterosklerootiline haigus, tuleb kõigil igapäevaselt aspiriini võtta, sest selle positiivne kasu kaalub üle võimalikud kahjud, rääkis Viigimaa.

Kui aga südame-veresoonkonna haigust või kõrget riski pole diagnoositud ja inimene tunneb ennast hästi, siis praegu seda lihtsalt ennetuseks võtta ei soovitata.

Teoreetiliselt on südamearsti sõnul parim võtta aspiriin üle päeva ning siis ka suurem doos. “Üle päeva võetud 150 milligrammi annab trombide ennetuses sama efekti kui igapäevaselt võetud 75 milligrammi, kuid sealjuures taastuvad ka mingil määral veresoonte seinad. See ei ole kõigile patsientidele hea nõu, sest üle ühe päeva on rohu võtmine kerge ununema.”

Kuidas aspiriin südamehaigusi ennetab?

Aspiriin blokeerib ühe aine trombotsüüdides, mis takistab trombide tekkimist ning vähendab seeläbi ajuinsulti ja südameinfarkti haigestumist. “Trombotsüüdid “parandavad” veresoontesse tekkinud kahjustusi ning on kasulikud näiteks haava või vigastuse sulgemiseks. Lupjumine kahjustab veresoont sarnaselt mehhaanilisele vigastusele, kuid seestpoolt ning trombotsüüdid katsuvad neid kahjustusi parandada kokku kleepudes ja veresoone seinale kinnitudes, sulgedes sellega kahjuks südant või peaaju varustava arteri,” selgitas südamearst.

Trombi tekkimise risk väheneb, mis ei tähenda aga Viigimaa sõnul seda, et aspiriini võtmine täielikult vere hüübimist takistaks. “Inimene on erakordselt hästi verest tühjaks jooksmise eest kaitstud ning aspiriin mõjutab vaid hüübimise esimest faasi,” seletas Viigimaa.

Aspiriiniresistentsus

Päris suurel hulgal inimestest, umbes 20–25 protsendil inimestest aspiriin ei toimi. Seda saab uurida laboritingimustes patsiendi verest. Aspiriiniresistentsuse testi on võimalik teha Eesti suuremates laboratooriumides.

“Üks kindel märguanne, et aspiriin avaldab mõju on kergemini tekkivad sinikad, näiteks enda ära löömisel või igemete veritsus. Küll aga ei tähenda nende märkide puudumine, et aspiriin kindlasti ei toimi,” sõnas Viigimaa.

Broneeri aeg meie keskuses südamearsti konsultatsioonile SIIN.

Artikkel ilmus Postimees Tervises.

Südamekuu juhib tähelepanu meeste seksuaaltervisele

Täna, 2. aprillil algab Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames toimuvad aprilli jooksul üle Eesti liikumisüritused. Tänavune Südamekuu toob fookusesse ka regulaarse liikumise mõju meeste seksuaaltervisele.

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on meeste puhul raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras.

„Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seotus tähendab omakorda seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30-40ndates eluaastates meeste puhul, kuna nooremas eas avalduv erektsioonihäire viitab ka suurenenud südame-veresoonkonna haiguse riskile,“ ütles Viigimaa.

Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras.

Viigimaa sõnul saab positiivse asjaoluna välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada.

„Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitatav vähemalt 2,5 kuni 5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks,“ lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning üks peamine haigestumise põhjustaja. Tervise Arengu Instituudi surmaregistri andmetel suri vereringeelundite haigustesse Eestis 2016. aastal 8006 inimest. Südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine.

Südamehaiguste ennetamiseks oluline liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega regulaarne liikumine soovitavalt 3-5 korda nädalas. Südamekuu on välja kasvanud südamenädalast, mida tähistati esimest korda juba 25 aastat tagasi.

Südamekuu raames toimuvaid liikumisüritusi korraldavad kohalikud omavalitsused, kogukonnad, tervist edendavad töökohad, koolid ja lasteaiad.

Eriarst Iris Koort: millal võib sinikas olla märk ohtlikust haigusest

Kui sinikad tekivad kergelt, võib põhjus olla ravimites. Eriarst Iris Koort selgitab, millal on sinikas märk raskest haigusest ja millises kehapiirkonnas see kindlasti arstiabi vajab.

Sinikaks nimetatakse rahvakeeli verevalumit, enamasti tähistatakse selle nimetusega nahaaluste kudede verevalumit ehk hematoomi. Verevalum tekib tavaliselt trauma korral nagu kukkumine või löök ning paraneb ajapikku ise. Kui kudedesisene verevalum on väga suur, võib vaja minna arstiabi.

Täispikka kirjutist loe Postimehest »

Südamega töötades tekib stress

Hinnatud kardioloog ja tervislike eluviiside eest seisja, tegevarst ja professor Margus Viigimaa on nõus teid kas või hirmutama. Peaasi et te õppust võtaksite ja oma südant enda südameasjaks peaksite.

“Mis minuga juhtub, kui vihastan südamepõhjani?” küsib ajakirjanik Sulev Oll dr Viigimaalt.

“Sel juhul võib südames valu tekkida. Vihastamine suurendab tarvidust hapniku järele, tekib hapnikuvaegus. Vererõhk tõuseb, suureneb trombioht. Töö juures peetud koosolekutelt on küllalt inimesi haiglasse toodud. Need aga, kes füüsiliselt heas vormis, elavad vihastamise kergemini üle,” vastab tohter.

Täispikka usutlust professor Viigimaaga, kes võtab patsiente vastu ka Confido Erameditsiinikeskuses, saad lugeda Maalehest.

Loen täispikka lugu »

10 viisi, kuidas hoida südant korras

Sinu sees peituv väsimatu mootor hakkab tööle juba enne, kui sa sünnid, ega saa tegelikult ühtegi vaba päeva. Punane vein ja paar trenni nädalas pole päris selline toetus, mida süda sinult vajab. Eestis on südamehaigused surmapõhjuste seas esikohal, samuti on väga suur probleem veresoontehaigused, õigemini nendega kaasnevad tüsistused ja varased surmad. Mida sinu süda tegelikult vajab, et püsida terve ja tugev?

1. Kui tähtis on sulle tervis?

Kõigepealt võta hetk endassevaatamiseks ja mõtle ausalt oma prioriteetidele ja tervise hoidmisele laiemalt. Küsi endalt, kas pead oma tervist piisavalt tähtsaks, et selle nimel pingutada. Mõtle oma kallitele lähedastele, elu kaunimale poolele, nendele, kes sinust sõltuvad, ja ka kõigi nende peale, keda võiksid oma hea tervisekäitumisega inspireerida. Motivatsioon on alati suurem, kui on, mida kaotada. Kui oled kindel, et terve olla on sulle oluline, mõtle edasi, kuidas seda saavutada.

2. Mõtetest tegudeni

Kas oled lisaks sõnadele valmis ka tegudeks? Sõnad tähendavad sageli paatosega lubatud suuri muudatusi, teod võivad aga tähendada loobumisi, pingutusi, higist treeningut, enesepiiramist ning valmidust teha seda pikalt, süstemaatiliselt ja tagasilöökidest hoolimata. Samas on täiesti kindel, et edu tuleb vaid tegutsedes! Tegudeks valmis?

3. Alusta perearstist

Esmalt tee kindlaks, kas sa oled terve või on sul mingeid piiranguid näiteks liikumisel või toitumisel. Alusta käigust perearsti juurde ning selgita talle oma eesmärki. Vastavalt sellele planeerib ta analüüsid ja uuringud, mis kinnitavad või välistavad mõned sammud tugeva südameterviseni jõudmisel. Näiteks peaks tervislik toituja sööma palju rasvast kala, et saada piisavalt oomega-rasvhappeid ja D-vitamiini. Podagra korral on aga mõned kalad keelatud ja südameprogramm võib nii lõppeda kiire liigeseatakiga.

4. Hinda tervist

Tervise hindamisel ja edasiste sammude planeerimisel peab tervikuna vaatlema nii inimese hetketervist kui ka varem põetud haigusi ning pärilikke riske. Kõrge kolesteroolitaseme korral võib mõnikord pärast kõikide riskitegurite hindamist selguda, et kogurisk ei olegi nii suur. Sel juhul saad elada tervislikult ja pingevabalt! Mõnel juhul aga riskid liituvad ja seda tuleb võtta väga tõsiselt. Kõigepealt tuleb saada arstlik hinnang, siis liikumisnõustaja või treeneri oma. Vahel võib olla vajalik ka füsioterapeudi, toitumisnõustaja või lihtsalt pereõe konsultatsioon.

5. Söögiga saledaks, trenniga trimmi

Tuletan meelde lihtsad põhitõed: söömisega saledaks, trenniga trimmi. Ülekaalu korral on ainult treeningule rõhumine piinarikkalt pikk tee, kui sa ei muuda toitumist. Tähtis on vähendada kaloraaži ja ennekõike loomsete tahkete rasvade hulka toidus ning seda mitte projektipõhiselt, vaid kogu ülejäänud eluks. Samuti on vaja mõista, et liikumisest vabu päevi võib nädalas olla ainult üks! Kõikidel teistel päevadel on vaja end diivanilt üles vedada.

6. Võta aega endale

Selleks, et päevakavva mahuks ka enda tervis kui oluline prioriteet, tuleb midagi ära jätta. Igas päevas peaks olema vähemalt poolteist tundi kõige kallima inimese, iseenda tervise eest hoolitsemiseks. Selle aja leidmiseks on paar nippi: käi palju jalgsi, siis sa korraga nii liigud kui ka jõuad kuhugi kohale.

Teiseks muuda söömine meeldivaks puhkehetkeks. Silmadega nauditav kenasti serveeritud toit ilma segajateta (mobiil, Facebook, telekas, ajaleht) aitab kaalu langetada. See võib olla parim osa päevast, kui saad einestada rõõmsate inimestega rahuliku vestluse saatel.

7. Tee tööd, mida armastad

Ära tööta liiga palju, pole mõtet pingutada selle nimel, et surra surnuaia rikkaimana! Töötamisel on palju kahjulikke kõrvaltoimeid, eriti ületöötamisel. Võid kaotada perekonnaõnne, teenida ära oma laste ükskõiksuse ja jääda ka sõpradest ilma. Tervis halveneb, tekivad depressioon ja unehäired. Ei tasu ju ära!

Parim viis elatise teenimiseks on teha parajalt seda tööd, mida armastad. Kui üldse ei sobi, siis võimalusel vaheta ala või ametit. Ainult sina ise tead, kas tööl veedetud kaheksa tundi on hoidnud sind reipana ja rõõmsana, pakkunud eneseteostust ja suhtlemist heas kollektiivis, või käid seal vägisi. Viimasel juhul sinu süda ei rõõmusta ja kaugel need haigusedki on.

8. Ära pinguta punase veiniga üle

Südametervise nimel ei tasu punase veiniga üle pingutada. Väide, et see aitab südant hoida, kuulub prantslastele, kes surevad maksahaigustesse. 100 ml punast veini annab lõõgastuse ja antioksüdante, aga sul pole neid vaja, kui oled õppinud oma pingeid õigesti maandama ja sööd rohkelt Eesti metsamarju.

Kahjuks ei püsi tervisejälgijatest keegi kuigi kaua 100 ml juures, ikka juuakse paar klaasi kuni pudel alkoholi ja see viib igal juhul tervise kahjustumiseni. Kui 40+ inimesel on hea jume ja hea uni, siis tõenäoliselt on ta liikumist armastav ja alkoholi mittetarbiv sale inimene!

9. Liikumine on ülioluline

Liikumisega on seotud palju valestimõistmisi. Südamele ja tervisele hea liikumine ei tähenda ühekülgset trenni kord nädalas. Selleks ei kvalifitseeru kord nädalas harrastatav tennis, korvpall, muud meeskonnamängud ega samuti himukas maratoniks valmistumine. Samuti ei paranda südamelihase jõudlust jõusaalis rassimine ega body-and-mind-üksiktreeningud.

Ainus, mis toimib, on igapäevane harjumus käia igal võimalusel ja iga ilmaga jala, treppidest üles, liikuda päeva jooksul pidevalt või võimelda vähemalt hommikuti 20 minutit. Kui see on tehtud, võid lisada oma päevadesse päristreeninguid. Kindlasti kombineeri aeroobset, lihas- ja painduvustrenni. Kõik ju teavad, et istumine on uus suitsetamine, eks?

10. Ela rõõmsat elu

Ah jaa: südametervise 7 aabitsatõde. Ära söö end paksuks, ära söö soolaseid toite ega loomseid rasvu, ära suitseta, ära joo alkoholi, ära stressa ja ära unusta liikuda! Kas nii palju keeldusid aitab südametervist parandada? Mina arvan, et ei aita. Ela rõõmsat ja aktiivset elu, hoia lähisuhteid ja tervist au sees ning armasta ennast!

 

Meie keskuses töötavad Eestis tuntud ja tunnustatud peremeditsiini eriarstid, südamearstid (kardioloogid) ja veresoontekirurg. Soovitame nende poole pöörduda isiklike haigusriskide hindamiseks ja elustiiliga seotud nõuannete saamiseks.

Eesti mehe süda võib küll terasest olla, kuid vajab siiski hoolitsust

„Eesti mees on suure ja sooja südamega mees. Ta on vaat et terassüdamega mees. Kuid, kahjuks küll, ka murtud südamega mees,“ ütleb südamearst Margus Viigimaa.

Professor Viigimaa sõnul teeb eesti mees südame kõvaks, tervise üle ei kaeba ja arsti juurde ei lähe. „Isegi siis, kui olukord on väga hull, ei taheta kiirabi kutsuda. Sest eesti mees sureb ju tervena! Ja kui keegi hakkabki mehele riskikäitumisest ja haiguste riskiteguritest – alkohol, suitsetamine, ebatervislik dieet, ebaregulaarne eluviis – rääkima, siis väga sageli jookseb niisugune jutt lihtsalt mööda külgi maha. Sest kõik see tundub paljudele meestele ülimalt ebamehelik,“ räägib arst, kes iga päev selliste meeste ja nende tervisehädadega kokku puutub, nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuses kui eraarstikeskuses Confido.

Ka eesti mees on surelik ja ebatervislik eluviis kahjustab temagi südant.

Ometi on ka eesti mees surelik ja ebatervislik eluviis kahjustab temagi südant. Esialgu tekib tal vererõhu kõrgenemine ehk hüpertensioon, suhkrutõbi ehk diabeet ja vere kolesteroolisisalduse suurenemine ehk düslipideemia. Kui neile tähelepanu ei pöörata, siis sealt edasi juba südamelihase paksenemine, südame laienemine, isheemiatõbi ja infarkt, südamepuudulikkus.

Tõsiasi, millest mehed rääkida ei taha, on erektsioonihäired. Isegi hoolimata sellest, et need teevad igast normaalsest mehest murtud südamega mehe. Viigimaa sõnul võivad aga just erektsioonihäired olla esimeseks näitajaks, et mehe südamega on lood korrast ära: ateroskleroos peenise väikestes veresoontes võib endast varem märku anda kui teistes arterites.

Mida alkohol mehe tervisega teeb

Ja sellelegi ei mõelda väga sageli, mida alkohol mehe tervisega teeb. „Alkoholi mõjul muutub veri paksuks, tromboosirisk tõuseb, vererõhk kõrgeneb, tekkida võivad südamerütmi häired. Need kokku aga suurendavad äkksurma ohtu. Enamik inimesi ei tea, et üle 30 grammi absoluutset alkoholi päevas tõstab hüpertensiooni riski,“ räägib tohter. Näitlikustamiseks – üks klaasitäis 12% veini sisaldab 11,4 g absoluutset alkoholi.

Enamik inimesi ei tea, et üle 30 grammi absoluutset alkoholi päevas tõstab hüpertensiooni riski.

Joomisega on Eestis lood halvad. Absoluutset alkoholi tarvitatakse 10,8 liitrit elaniku kohta aastas. Turistide joodu ja kaasaostetu on sellest juba maha arvestatud. Soomes ja Taanis on see näitaja ühe elaniku kohta 8,4, Islandil 5,7, Rootsis 5,5, Norras 5,0 liitrit. Kommentaarid on liigsed.

„Kuid õnneks on Jumal loonud meeste kõrvale naised. Just naised on need, kes meeste elustiili tervendavad ja nad vajadusel arsti juurde toovad,“ tõdeb Viigimaa ning lisab, et üksi elavate meeste tervis on halvem ja eluiga lühem.

Tervisenäitajad on paranenud

Kas tänu naistele või mitte, kuid eesti mehe tervisenäitajad on võrreldes 20 aasta taguse ajaga siiski paranenud. Igapäevasuitsetajate osakaal on langenud 14%-ni ning kuigi suremus südame-veresoonkonna haigustesse püsib endiselt kõrge, siis on see meeste hulgas viimase kahekümne aasta langenud pea poole võrra.

1995. aastal oli Eestis keskmine eeldatav eluiga naistel 74 ja meestel 61 eluaastat, 2020 aastaks loodetakse need näitajad olevat vastavalt 84 ja 75.

Selleks, et saada aimu, kas tema südamega on kõik korras, peaks iga mees professor Margus Viigimaa sõnul jälgima järgmisi tervisenäitajaid:

  • Kolesterool
    mitte üle 5 mmol /l (seejuures nn halba kolesterooli ei tohi veres olla üle 3 mmol/l ja nn head kolesterooli peab olema üle 1 mmol/l)
  • Vererõhk
    alla 130/85 mmHg
  • Veresuhkur
    alla 6 mmol/l
  • Kehamassiindeks
    ehk inimese kaal jagatud pikkuse ruuduga – alla 25 kg/m²
  • Vööümbermõõt
    mitte üle 102 cm, soovitavalt isegi 94 cm

Usalduslik patsiendisuhe

Confido erameditsiinikeskuse perearst Anneli Talvik, kes usub inimsuhetesse rohkem kui ainult analüüside tegemisse-jälgimisse, täiendab kolleeg Viigimaa sõnumit: „Iga mees peaks leidma endale ühe inimese, õe või arsti, kellega tekiks usalduslik patsiendisuhe. See võib olla kardioloog, perearst või pereõde. Mehel peab olema keegi kellega arutada, kui on hirme, küsimusi või soove tervise osas. Nimetu ja näotu süsteemi poole pöördumine on alati hirmutav, aga kui on tervishoius on üks inimene, keda usaldatakse, on see osa mehe turvavõrgustikust.“

Allikas: Elutark

Broneerin aja perearsti konsultatsioonile