Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas, mida esineb sagedamini tütarlastel kasvuspurdi ja poistest varasema murdeea tõttu. Hinnanguliselt eineb skolioosi kokku paaril protsendil inimestest. Confido Tartu Raatuse kliiniku lülisambakirurg ja lasteortopeed dr Karl Pintsaar selgitab, millised on esimesed märgid, mis võivad viidata skolioosile ning kuidas selle süvenemist ennetada.
Väikesed lülisamba kõverdused küljele on üsna tavalised ja neid peetakse normaalseks asümmeetriaks. Skolioosiks saab asümmeetriat pidada siis, kui kõverdus ulatub üle meditsiinilise normi. „Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust – kaela, rinna, nimme ja ristluu suunas. Skolioosi korral kõverdub lülisammas külgsuunas,” selgitab Confido lülisamba kirurg ja lasteortopeed dr Karl Pintsaar. „Haiguse lõpustaadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje, nii et ka rindkere deformeerub ja tekivad omakorda südame ja kopsude tegevuse häired.”
Millised märgid viitavad skolioosile?
Skolioosi diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse inimesel painutada külgedele ja ette. Sama olulised on radioloogilised röntgenülesvõtted ja vahel ka kompuutertomograafia.
Kuigi skolioos võib tekkida juba väga vara, vaid ühe-kahe aasta vanustel lastel, saabub diagnoos kõige sagedamini 10–15-aastaselt. Skolioos võib olla põhjustatud neuroloogiliste haiguste ja kasvajate tõttu, kuid tihti võib jääda selle põhjus ka teadmata. „Kaasasündinud lülisamba kõverdumine tekib lootestaadiumis lülide või rindkere väärarengu tõttu. Elu jooksul kujunenud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired nagu rahhiit või närvihaigused, aga ka lastehalvatus ja laste tserebraalparalüüs. Veelgi sagedamini tekib skolioos pideva vale istumisasendi tõttu,” selgitab dr Pintsaar.
Skolioos ei põhjusta tavaliselt erilisi vaevuseid – harvadel puhkudel väsinud selga või veel harvemini valusid. Teinekord võib inimene hakata lonkama, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui rindkere deformeerub, võivad probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus. Dr Pintsaare sõnul märkavad reeglina vanemad, et lapse õlgade kõrgus on erinev, selg kühmus ja kehahoiak muutunud. Sageli täheldavad seda ka perearstid, kes siis lapse spetsialisti juurde edasi suunavad.
Skolioosi süvenemist on võimalik ennetada
Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht, eriti kiires kasvueas. „Skolioos süveneb ka pärast kasvu lõppemist. Kui lülisammas on juba kõverdunud, siis see jääbki püsima,” selgitab dr Pintsaar. „Ent võimalik on vältida kõverdumise süvenemist.” Seega on õigeaegse raviga paranemise väljavaated head.
Noorukitel soovitatakse mõõduka skolioosi korral kanda spetsiaalset korsetti, mis takistab lülisambal edasi kõverduda. Sellist korsettravi saab Eestis umbes 30 noort aastas. Ent ka sellisel juhul on dr Pintsaare sõnul oluline jätkata regulaarse võimlemise ja ujumisega. „Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos vähe väljendunud, siis piisab ka füsioteraapiast, et seljalihaseid tugevdada,” ütleb dr Pintsaar. Just seetõttu tuleb jälgida noorukite ja laste eluviisi, tagada istumiseks ergonoomiline ja reguleeritav tool, kanda alati kahe sangaga seljakotti ning olla füüsiliselt aktiivne.
Kaugele arenenud skolioosi korral, kus võimlemisest ei piisa ja rindekere organid on jõudnud haiguslikult muutuda, on näidustatud operatsioon. Haruharva, kui patsiendi üldseisund on kaasuvate haiguste tõttu väga halb, ei pruugi operatsioon õnnestuda. „Ravist keeldumisel võivad tulevikus esineda kroonilised seljavalud ja deformatsioon,” selgitab dr Pintsaar.