Puugihammustusega käivad kaasas rasked haigused Jaga

Soojemate kevadilmadega veedavad inimesed rohkem aega roheluses ning juba on aktiivsed ka haiguseid levitavad puugid. Confido üldarst dr Merit Rahnik tuletab meelde, millised on Eestis levinumad puugihaigused ja nende sümptomid ning räägib ka haigusest nimega tulareemia, mis veel nii tuttav ei ole. “Umbes pooltel puugihaiguste juhtumitel on puugihammustus teada. Ülejäänud haigestumistel pole inimene puuki üldse märganud,” ütleb dr Rahnik.

Puukborrelioos

Eestis diagnoositakse aastas umbes 3000–4000 borrellioosi juhtumit. „Borrellioos on bakternakkus, mis levib puukidega ja mida saab ravida antibiootikumidega. Vaktsiini selle vastu ei ole ning haigust võib elu jooksul põdeda korduvalt,“ ütleb dr Rahnik.

„Kõige tüüpilisem borrellioosi sümptom on ränderüteem – see on vähemalt 5 cm läbimõõduga, aja jooksul suurenev punetav laik puugihammustuse piirkonnas,“ selgitab arst. „Ränderüteemi esineb ligi 60–85%-l kõikidest nakatunutest ning see tekib enamasti 1–4 nädalat pärast nakatumist. Lisaks võivad esineda väsimus, peavalu ning lihas- ja liigesevalu.

„Oluline on mainida, et ränderüteem taandub nädalate või kuude jooksul ka ilma ravita, aga see ei tähenda tingimata, et bakter organismist kadunud oleks.  Ilma antibakteriaalse ravita võivad bakterid levida teistesse elundsüsteemidesse: närvisüsteemi, liigestesse, südamesse või silmadesse.“

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit on puukidega leviv viirusinfektsioon, millel puudub spetsiifiline ravi, kuid mida saab ennetada vaktsiiniga. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse. Eestis diagnoositakse aastas 150–200 puukentsefaliidi juhtumit.

„Puukentsefaliidi haiguskulg on sageli kahefaasiline: 1–2 nädalat pärast nakatumist tekivad gripitaolised sümptomid, nagu palavik, lihasvalu, peavalu. Need vaevused kaovad tavaliselt kuni nädalaga ning enamik inimestest tervenevad,“ selgitab dr Rahnik.

„Umbes kolmandikul haigetest levib aga haigus edasi ajukelmetesse ja ajju ning tekib uuesti palavik ja peavalu. Siis on sageli peavalu tugevam, allub halvasti valuvaigistitele ning kaasnevad silmade valgustundlikkus, kuklakangestus ja oksendamine. Lisanduda võivad mistahes neuroloogilised sümptomid kergetest tasakaalu- ja koordinatsioonihäiretest kuni kõnehäirete või halvatuseni.“

Tulareemia – haigus, mis on veel võõras

Teised haigused, mida puugid meie kliimas levitavad, on oluliselt harvemad: riketsioos, tulareemia, anaplasmoos, erlihhioos, babesioos, alfa-gal-sündroom. Neid diagnoositakse dr Rahniku sõnul Eestis aastas üksikutel juhtudel või üldse mitte.

Neist tõenäoliselt kõige levinum on tulareemia, mida on viimastel aastatel Eestis diagnoositud mitmeid kordi. „Tulareemia ei ole spetsiifiliselt puukidega leviv haigus, kuid puugihammustus on üks võimalik haiguse ülekande mehhanism,“ ütleb dr Rahnik.

„Tulareemia ehk jänesekatk on bakteriaalne nakkushaigus, mis levib loomadelt inimestele. Haigustekitajaid kannavad looduses erinevad närilised, jänesed, koprad jm. Inimesed võivad nakatuda haigelt loomalt verd imenud puukide, parmude ja sääskede hammustuste kaudu. Harvematel juhtudel kokkupuutel nakatunud loomade endaga (kriimustuste ja hammustuste kaudu või nakatunud looma liha süües),“ selgitab arst.

Millised on tulareemia sümptomid? „Tulareemia kõige levinuma vormiga – ultseroglandulaarne tulareemia, mida esineb 75%-l juhtudest – tekib hammustuskohta musta põhjaga haavand, mis võib olla valulik, aga ei pruugi. Haavandi lähedal tekib sageli ka piirkondlike lümfisõlmede valulik suurenemine. Lisanduvad nõrkus, kõrge palavik (40 kraadi), lihasvalu ja peavalu,“ kirjeldab dr Rahnik. Haiguse tüsistustena võib kujuneda kopsupõletik, ajukelmepõletik, sepsis või hulgiorganpuudulikkus. Tulareemiat saab ravida antibiootikumidega.

Tulareemia on arstide jaoks veel vähetuntud haigus, ja seda lihtsal põhjusel: tegemist on harvaesinevad haigusega, mille peale tavaliselt ei mõelda. „Olenevalt sümptomitest võib seda segamini ajada borrellioosi, erinevate viirusinfektsioonide või bakteriaalsete nahapõletikega. Sageli ei näe haavand välja ka „piisavalt inetu“, et seostada seda 40-kraadiste palavikega,“ ütleb dr Rahnik.

„Kuigi tulareemia on veel harvaesinev, on juhtumid viimaste aastatega oluliselt sagenenud ja seega vajab ka see haigus rohkem kajastust, et inimeste teadlikkust sellest parandada,“ lisab ta.