Puugihammustusega käivad kaasas tõsised haigused
Puugihammustusega käivad kaasas rasked haigused
Lähenevad soojad ilmad meelitavad inimesi rohkem loodusesse ja linnaparkidesse, kuid koos sooja ilmaga ärkavad ka puugid, kes kannavad endaga kaasas haiguseid. Confido õendusjuht Silja Tina räägib lähemalt, millised haigused need on ja kuidas neid vältida.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi
Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelia-nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Borrelioosi nakatumise vältimiseks tuleb sisseimenud puuk võimalikult kiirelt eemaldada ja jälgida enesetunnet. „Tavaliselt tekib borrelioosi korral mõni päev kuni nädal pärast puugihammustust punetav kindlapiiriline nahalööve. Enamasti on lööve kuni viie sentimeetrise või suurema läbimõõduga, kuid alati ei pruugi kirjeldatud tüüpilist nahalöövet tekkida. Mõni tund pärast puugi eemaldamist võib hammustuse kohale tekkida punakas laik. See ei tähenda borrelioosi, vaid võib olla seotud naha tundlikkusega,“ selgitab õendusjuht. Ebamäärase väsimuse, palaviku, peavalu, kaelalihaste kerge jäikuse, liigesvalude ja lihasvalude korral tuleks pöörduda õe või perearsti vastuvõtule.
Erinevalt puukentsefaliidist puudub puukborrelioosi vastu vaktsiin. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ja inimene võib uuesti nakatuda.
Puukentsefaliit
Entsefaliiti ehk ajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad oma süljega. Haigus kulgeb sageli kahefaasiliselt. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamik haigetest paraneb, kuid pärast haiguse põdemist võivad jääda mitmesugused jääknähud. (Terviseamet, 2023)
Entsefaliiti on võimalik ennetada vaktsineerimisega. Eelkõige soovitatakse vaktsineerida:
– inimestel, kes sõltuvalt elustiilist või tööst viibivad palju looduses, eriti metsades ja põldudel;
– õues käivate kasside ja koerte omanikel;
– inimestel, kes elavad puugirohketes piirkondades (vaata kaarti SIIN).
Vaktsineerimine kaitseb
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse sõltumata hooajast nii täiskasvanuid kui ka lapsi alates 1. eluaastast. Kõige kindlama kaitse saamiseks soovitame end vaktsineerida enne puukide aktiveerumise kõrgperioodi. Esmane vaktsineerimisskeem koosneb kolmest eraldi süstest ja patsiendi jaoks täpse vaktsineerimise kava lepib vaktsineerimist läbi viiv õde kokku kabinetis. Reeglina manustatakse teine doos 14 päeva kuni 3 kuud pärast esimest vaktsineerimist ja kolmas doos 9-12 kuud pärast teist vaktsiinidoosi.
Puugid ei ole vaid metsas, vaid ka linna parkides ja mänguväljakutel. Lapsed armastavad pargis möllata ja muru peal hullata ning on seetõttu puukidest ohustatud.
Edaspidi revaktsineeritakse kolme-viie aastase intervalliga. Kui vaktsineerimiskuur on pooleli jäänud, siis jätkatakse sealt, kust jäi pooleli. Kõhkluste korral soovitame pöörduda õe vastuvõtule. Kui te ei mäleta, millal viimati vaktsineerisite, siis selle infoga saate tutvuda patsiendiportaalis aadressil terviseportaal.ee.