Pühade ajal kokku hoides
Viimasel ajal räägitakse palju kokkuhoiust. Ent rahalise säästmise kõrval on hea meeles pidada kas seda, kuidas inimestena kokku hoida. Eriti pühade ajal, mil mitmed meist üksi jäävad. Confido kliiniline psühholoog Siim Jakobsoo annab nõu, kuidas seda teha.
Igasugune üksiolek ei ole tingimata halb. Küll aga on põhjust tunda muret, kui üksildustunne hakkab rõhuma. Kliinilise psühholoogi Siim Jakobsoo sõnul ohustab see pigem vanemaealisi, kellel kipub olema võrreldes noorematega hõredam sotsiaalne võrgustik ja kes ei ole harjunud kasutama moodsaid suhtlusvahendeid, näiteks sotsiaalmeediat ja videokõnesid. Samas ei ole tema sõnul üksilduse eest kaitstud ka noored, sest suhtlus moodsate suhtlusvahendite teel ei pruugi pakkuda piisavalt lähedust ja mõistmist.
Jakobsoo tõdeb, et enamasti peegeldab pühadeaegne üksijäämine pikemaid protsesse: „Inimestel on juba varem suhtlemine mingil põhjusel harvenenud – kolimise, tülide või lähedaste surmade tõttu – ja see kandub ka pühadeaega.“ Suhtlemist mõjutavad sageli ka vaimse tervise probleemid, näiteks ärevus ja depressioon, mis röövivad inimeselt jõu suhelda. Jakobsoo täiendab: „Olen teraapiates märganud ka üht ootamatut põhjust – majanduslike raskuste korral tunnevad inimesed vahel piinlikkust, et ei saa teha lähedastele enda meelest piisavalt häid kingitusi. Seetõttu väldivad nad ühisüritusi ja jäävad pigem üksi koju.“
Ära jää üksi!
Mis juhtub, kui jäädakse üksi? „Sageli hakkavad inimesed mõtisklema üksioleku põhjuste üle. See võib omakorda viia enda või teiste süüdistamiseni, muuta kurvaks, ärevaks või isegi vihaseks,“ räägib Jakobsoo. Jõulude ajal räägitakse ju palju pereväärtustest, armastusest ja kogukonnatundest ning kõik need jutud, laulud ja filmid võivad raskustunnet vaid süvendada. „Mida rohkem jääb inimene oma mõtetega üksi, seda rohkem võib tal selliseid mõtteid tekkida ja meeleolu kurvemaks minna,“ seletab Jakobsoo. „Ja seda rohkem võib ta koju isoleeruda – nagu igiliikur, kus iga eelmine faktor annab jõudu järgmise tekkeks.“
Psühholoogina on Jakobsoo näinud erinevaid toimetulekustrateegiaid, mida kasutatakse – kes hakkab alkoholi tarvitama, sööb üle või jätab just söömata. See omakorda teeb olemise veel hullemaks. „Kui inimene jõuab oma mõtisklusega väga kaugele, võib ta hakata tegema meelevaldseid järeldusi elamise mõttetuse kohta, näiteks tekib tal soov elust lahkuda.“ Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et inimene teaks, kust lähedaste puudumisel abi otsida – näiteks riiklikelt infotelefonidelt nagu lasteabitelefon 116 111 (24 h), hingehoiutelefon 116 123 (24 h) ja eluliin 6558 088. Samuti võib pöörduda lähimasse psühhiaatriakliinikusse, kus valvearst võtab inimesi vastu ööpäevaringselt.
„Sotsiaalne sidusus on inimese üks põhivajadusi ja kui seda ei ole, mõjutab see inimest süsteemselt,“ täiendab psühholoog. Nii et tegelikult võib üksildus viia igal ajahetkel – nii pühade ajal kui ka muidu – vaimse ja füüsilise tervise probleemideni: depressiooni ja ärevuseni, alkoholi ületarvitamisest, vähesest liikumisest ja ebatervislikust toitumisest tulenevate terviseprobleemideni. Seepärast tasubki alati hoida füüsilise tervise kõrval ka vaimset tervist ning pöörduda vajadusel varakult vaimse tervise spetsialistide poole, keda leiab nii riiklikes psühhiaatriakeskustes, aga ka erakliinikutes.
Ära häbene abi pakkuda!
Aga mida saaksid üksildase inimese heaks teha teised? „Meil tuleb väljendada huvi teise inimese vastu ükskõik mis ajal. Loomulikult ei täida üks telefonikõne, külaskäik või pähklipakk terve aasta armastuse vajadust, kuid kuskilt peab alustama,“ ütleb Jakobsoo. „Vahel võivad inimesed niiviisi ootamatult mõista, et on nüüd valmis suhteid taastama ja vaja ongi just sellist esmapilgul punnitatud kokkusaamist.“ Ta lisab, et kui aga külaskäik on täis eelnevate konfliktide vimma ja soovimatust suhteid parandada, tasub vahest teha ka otsus ja aktsepteerida, et mingeid suhteid ei saagi päästa ning kogukonna ja läheduse tunnet tuleb otsida mujalt.
Mõelda tasub ka sellele, kas meil on ootamatult või ajapikku mõne inimesega suhtlus harvenenud. Teisisõnu, me peame ise märkama, kui keegi meie läheduses võib olla üksildane, ja otsima kontakti: „Alati ei tulegi kohe kokku saada, kuigi sotsiaalset turvatunnet kipub see rohkem pakkuma. Alustuseks võib piisata ka telefonikõnest või videovestlusest. Ka personaalne piparkook või naeratusega soovitud „häid jõule!“ võib inimesele tähendada tervet maailma.“ Seega, alati ei lähegi vaja suuri tegusid, piisab ka märkamisest ja naeratusest!
Siim Jakobsoo jagab nippe, kuidas aidata ennast ja teisi?
- Hoia end aktiivsena ning pööra tähelepanu liikumisele ja hobidele. Proovi ühendust võtta mõne pereliikme või tuttavaga ning kas või telefonis suhelda, isegi kui see tundub esmapilgul ebamugav – jõulude ajal võib see olla lihtsam kui argipäeval.
- Püsi tervislik. Hoidu liigsest alkoholist ja ülesöömisest, taasta mõni varasem hobi või sportlik tegevus. Esiteks aitab see kurbadelt mõtetelt tähelepanu ära saada, samuti parandab füüsilist enesetunnet. Ehk annab see jõudu astuda järgmine samm ja leida teistega kontakti.
- Mine töökoha jõulupeole, isegi kui sul ei ole varem tekkinud kollektiivis lähedasi kontakte. Sotsiaalsem atmosfäär võib siin abiks olla ja pakkuda sotsiaalset turvatunnet.
- Külasta mõnda jõulukontserti (osad neist on ka tasuta!). Selliste ürituste õhkkond on pigem positiivne, mis võib aidata pidurdada häirivaid mõtteid.
- Leia vabatahtlik töö. Nii on lootust, et leiad suhtluskaaslasi. Samuti aitab see mõtestada iseenda tegemisi ja leida igapäevast eneseteostust.
- Kui on halb, siis otsi abi riiklikelt infotelefonidelt: lasteabitelefon 116 111 (24 h), hingehoiutelefon 116 123 (24 h) ja eluliin 6558 088. Võid ka pöörduda lähimasse psühhiaatriakliinikusse valvearsti poole (24 h).
- Confido psühholoogid, psühhiaatrid ja spetsialistid võtavad vastu Tallinnas ja Tartus – nii kohapeal kui ka videosilla vahendusel. Kui ei tea, kelle juurest alustada, soovitame vaimse tervise õe konsultatsiooni.