Sügistalviste ilmastikuoludega kurdetakse tavapärasest enam külmatunnet, muu hulgas ka seda, et käed-jalad külmetavad rohkem. Vahel teeb inimesi murelikuks aga hoopis see, et sõrmed või varbad muutuvad külma käes valgeks või siniseks. Miks see nii on ja kas on põhjust muretsemiseks, selgitab Confido Tartu Raatuse reumatoloog dr Liis Puis.
Jäsemete külmetamine on levinud probleem ja enamikel juhtudest ei ole selle taga tõsist haigust. See, kui külmaga muutuvad jäsemed jahedaks, on täiesti normaalne füsioloogiline reaktsioon, sest jäsemetes olevad veresooned ahenevad ning verevarustus väheneb, et hoida verd ja soojust meie kehatüves elutähtsates organites, näiteks südames, neerudes, ajus. Kui veresooned ahenevad, siis liigub sõrme või jäsemesse ahenenud veresoone kaudu ka vähem verd, mis omakorda võib muuta sõrme või jäseme ajutiselt valkjaks. Siin on oluline sõna „ajutiselt“.
Kui sõrmel või jäsemel ei taastu soojenedes normaalne värvus või muutub sõrm/jäse valgeks ilma külma või stressi foonita või valgeks muutumisega kaasneb väga tugev valusündroom, tuleb pöörduda kiiresti arstile. Vahel võib valgeks muutuva üksiku sõrme või jäseme põhjus olla veresooni ahendav haigus või närvidega seotud probleem, mis vajab kahtluse korral kindlasti uurimist. Kiire abi on vajalik, kui selline seisund tekib väga järsku ning ootamatult ja/või tugeva valuga.
Külma ilmaga võivad sõrmed muutuda ajutiselt valgeks ka Raynaud’ fenomeni tõttu. Osadel inimestel tekib vastuseks külmale või stressile ülevõimendatud reaktsioon ja veresooned ahenevad oodatust rohkem või pikemaks ajaks, seejuures muutub sõrmede või varvaste värvus täielikult või osaliselt valgeks või siniseks. Tihti on näha väga selge joon sõrme normaalse ja valgeks muutunud osa vahel. Sellist külmale või stressiolukorrale vastuseks tingitud ülemäärast veresoonte reaktsiooni nimetatakse Raynaud’ fenomeniks, mis jaguneb omakorda kaheks vormiks.
Primaarne ehk esmane Raynaud’ fenomen on levinud healoomuline sündroom, mille põhjuseks ei ole mõni haigus. Tavaliselt algab see juba noores eas, on sagedasem naistel ning nendel, kel on ka peres sama probleem. Üldiselt esineb siis mõlema käe ja kõikide sõrmede võrdne külmetamine ja kahvatumine vastuseks külmale temperatuurile ja stressiolukorrale. Kõige olulisem sel juhul on hoida enda jäsemeid pidevalt soojas. Primaarne Raynaud’ fenomen võib ka aja jooksul ise leeveneda.
Sekundaarne Raynaud’ sündroom kaasneb mõnele teisele haigusele või terviseprobleemile. Sagedasemad põhjused on mõned reumaatilised ja vereloome haigused, teatud ravimite tarvitamine, vibratsioonist tekkiv trauma. Klassikaliselt tekib sekundaarne Raynaud’ sündroom mõne haiguse foonil, esineb tavaliselt pigem teises elupooles, on tihti asümmeetriline (st teatud sõrmedel või ühel käel on sümptomid rohkem väljendunud) ning sellega kaasnevad ka muud sümptomid, mis ei ole seotud külmetamisega, näiteks liigese- ja lihasevalu, haavandid sõrmeotstes, naha elastsuse muutused sõrmedel või muud üldised kehalised sümptomid. Raynaud’ fenomeni esinemisel ja sellele kaasnevate muude sümptomite korral peaks pöörduma arsti juurde kontrolli.