Joogaõpetaja Marika Tamm: Teadlik hingamine loob parema enesetunde ja toob tervise
Uurisime Confido joogaõpetajalt Marika Tammelt, kuidas on ta enda jaoks lahti mõtestanud jooga ning miks on tema arvates selle praktiseerimine kasulik. Marikale meeldib mõista protsesse teaduspõhiselt, sealt sündis otsus õppida juurde ka meditsiini.
Marika sõnul on joogakoolkondi palju ning igal isemoodi lähenemine. Joogas ja meditsiinis huvitab teda kõige enam neuroteadus – kuidas toimib inimese aju ja kuidas mõjutada läbi jooga teadlikumalt närvisüsteemi ja seeläbi inimese paremini toimimist. Kuidas jooga (sh meditatsioon ja hingamistehnikad) kaudu paremini selgitada, mis toimub inimese kehas joogaharjutusi tehes, kuidas keha terveneb. Keha ja meele kui terviku toimimise mõistmine meditsiini kaudu.
Mis sind jooga juurde tõi ja miks oled juurde õppinud ka meditsiini?
Põlvevigastus, millest ma ei taastunud. Pärast ristatisideme operatsiooni ei saanud enam põlve liikuma. Taastusravi ei aidanud. Olin kuulnud, et jooga võib aidata ja mõtlesin õudusega, et kas tõesti pean seda proovima. Läksin, sain mõne kuuga põlve liikuma ning valust vabaks ja siis hakkas mind huvitama, et mis mu organismis toimus. Sealt kõik algas. Hakkasin uurima, õppima ja huvi muudkui kasvas. Mõtlesin, et kui jooga aitab ka füüsilisi vigastusi ravida, siis ma tahaksin, et teisedki sellest osa saavad. Õppisin joogaõpetajaks, kuid tundsin, et sellest jäi väheks, kuna mul puudusid piisavad teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast, aga mulle meeldib mõista protsesse teaduspõhiselt. Sealt sündis otsus õppida juurde meditsiini.
Mida jooga sinu jaoks tähendab?
Joogal on minu jaoks mitu tähendust. Näiteks võib ta olla enesest teadlikuks saamise õpetus, milles praktiseeritakse enda tunnetamist, tajumist n-ö seestpoolt väljapoole. BKS Iyengar nimetab seda keha intelligentsuse praktiseerimiseks. Jooga on eetilise elamise õpetus, milles on sarnasusi erinevate religioonide tõekspidamistega, näiteks leiab ristiusust tuntud kümnest käsust ja Patanjali Eight Limbsi teooriast palju sarnasusi. Spirituaalsemast vaatevinklist on jooga eesmärk jõuda sisemise rahu ja õnneni. Mulle meeldib BKS Iyengari selgitus, kus ta võrdleb joogat teadlikult suunatud jõevooluga, ja ütleb, et jooga on meetod, mis aitab rahustada inimese rahutut meelt ning suunata energiat konstruktiivselt. Nii nagu võimas jõgi, mis tammide ja kanalitega korralikult varustatuna loob tohutu veehoidla, hoiab ära näljahäda ja annab tööstusele külluslikult energiat, nii ka meel, kui seda juhitakse, loob rahu reservuaari ja toodab külluslikult energiat inimese teadlikumaks toimimiseks (The Illustrated Light on Yoga, lk 2). Jooga on universaalne praktika, mis hõlmab nii keha kui meelt ja mõjutab kõiki kehasüsteeme.
Jooga on minu jaoks vajalik selleks, et elada rohkem kooskõlas enda ja ümbritsevaga, et olla nii mentaalselt kui füüsiliselt tervem, tunda ennast hästi ja teha enda jaoks paremaid valikuid. Me ei saa ära hoida elus ette tulevaid sündmusi, kaotusi, valu, õnnetusi, aga joogapraktika annab tööriistad, mis aitavad erinevate olukordadega paremini toime tulla, ennast paremini toetada ja keha vajadusi lugeda ning seeläbi kiiremini tasakaalu tagasi tuua.
Jooga mõjutab otseselt elukvaliteeti, sest kui oled endast teadlikum, siis teed sobivamaid valikuid ja oled parem kaaslane nii endale kui teistele. Ümmargune jutt, aga toon mõned reaalsed näited – olles praktiseerinud joogat järjepidevalt otsib keha tervislikumat kehaasendit. Näiteks poes järjekorras seistes ei seisa sa enam nagu küsimärk, vaid su rüht on sirge. Miks? Sest keha teab, kuidas on talle parem, et mitte tunda seljavalu. Keha teab ka seda, kuidas ärevas olukorras rahu saavutada. Kui on pingeline olukord ja sa tajud ärevuse kasvamist, siis hakkad hingama sügavamalt, alakõhtu välja. Miks? Sest keha teab, et sügav alakõhtu hingamine mõjutab parasümpaatilist närvisüsteemi ja aitab meelel rahuneda.
Kas siis hingata saab valesti?
Ma ütleksin, et hingata saab teadlikult ja mitte teadlikult, sellest tulenevalt kas piisavalt või ebapiisavalt. Jällegi teadlikkus, et kui ma oskan märgata, kuidas hingan, siis ma saan seda muuta. Pinnapealselt hingates saab keha vähem hapnikku ja see mõjutab kehasüsteeme, nii enesetunnet kui tervist üldisemalt. Pinnapealselt hingates võime tunda väsimust, kurnatust, ärevust, pinget. Kui ma seda kõike tean, siis mul on võimalus märgata ja seda muuta ning hingata teadlikult sügavalt ja alakõhtu välja. Kui ma seda tean, siis tajudes kehas ärevust, saan seda muuta hingates sügavalt ja alakõhtu välja ning märgates kehas muutust (rahunemine).
Kuidas erinevad hingamistaktikad meie kehale mõjuvad?
Nagu eelnevalt mainisin, on ebapiisav hingamine pinnapealne. Lihtsustatult, rakkude uuenemiseks on vaja hapnikku ja kui me hingame pinnapealselt (mida me sageli ebateadlikult teeme), siis ei pruugi aju saada piisavalt hapnikku. See mõjutab kehasüsteeme, nii enesetunnet kui tervist üldisemalt. Pinnapealselt hingates võime tunda väsimust, kurnatust, ärevust, pinget. Eelmine näide ärevusest, kuidas hingamine aitab mõjutada närvisüsteemi ja seeläbi vähendada ärevust. Hingamistehnikaid on palju erinevaid ja igaühel on erinev mõju, toon piltidega paar näidet:
Anuloma ja Viloma või Nadi Shodana hingamistehnika:
Anuloma ja Viloma või Nadi Shodana hingamistehnika tasakaalustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi, aitab rahustada meelt ning parandada keskendumisvõimet. Sobib hästi joogapraktika algusesse, sest võib praktiseerida nii hommikul kui õhtul erinevalt mõnest teisest hingamistehnikast. Oluline, et hingamisteed on vabad, õlavööde ja näolihased lõdvestunud.
Sama hingamistehnika koos hinge kinnihoidmisega ei sobi rasedatele, südamehaiguste ja kõrge vererõhu korral, samuti külmetushaiguste korral.
Bhramari ehk „sumiseva mesilase“ (humming Black Bee) hingamistehnika:
Bhramari ehk „sumiseva mesilase“ (humming Black Bee) hingamistehnika aitab leevendada pingeid ja stressi, alandada vererõhku, tugevdada ja parandada häält, eemaldada kurgust vaevusi, röga jm. Heli vibratsioon loob meelele mõnusa pehmendava tunde. Oluline hoida taas hingamisteed vabad ja õlavööde ning näolihased lõdvestunud. Vastunäidustatud kõrvaprobleemidega inimestele.
Kes võiksid sinu hinnangul hingamisharjutusi kindlasti proovida?
Kuskilt lugesin, et joogid arvestavad oma vanust hingetõmmetes, mitte aastates. Kui kontrollid oma hingamist, kontrollid oma emotsioone. Hingamisharjutused ongi oma hingamise kontrollitud reguleerimine. Tean omast kogemusest, et teadlik hingamine loob parema enesetunde ja toob tervise, sellepärast võiksid kõik terved inimesed proovida hingamisharjutusi. Küll aga tuleb teada, milliste vaevuste või seisundite korral millised hingamisharjutused ei sobi.
Hingamisharjutusi on nii ennetavaid, mis aitavad tervist hoida, kui ka paranemist toetavaid, mingit patoloogilist seisundit leevendavaid, nii nagu seda on joogapraktika tervikuna. Hingamisharjutused on üks osa sellest.
Mis on ootamatud kasud, mida jooga võib veel anda, ja mida muidu üldiselt tavalistest treeningutest üldse oodata ei oskaks?
Suurem teadlikkus, oskus märgata endas toimuvat, samuti parem tunnetus oma kehast. See aitab tuua hetkesse kohale ja nii saab aju puhata, taastuda. Teadlikkus aitab tunda suuremat mõnu treeningust, sest teadvustad, kui kaugele on kehal parasjagu hea minna ilma, et teeks endale liiga. Samuti on teadlikkus heast enesetundest praktika lõpus suurem kui võib-olla tavatreeningus.
Millised joogastiilid oled toonud Confidosse ja miks?
Kunagi Balil joogat praktiseerides küsisin oma joogaõpetaja käest, et mis asi see jooga on ja tema seletas seda nii. Jooga on nagu tööriistakast, iga õpetaja valib endale sealt sobivad tööriistad ning kasutab neid. Need tööriistad on joogaõpetused, tehnikad, teadmised. Sellepärast, olenemata joogastiilist, on iga joogapraktika erinev ja oma juhendaja/õpetaja nägu. Kuna joogakoolkondi on palju, siis on väga palju erinevaid õpetusi. Olen õppinud Ashtanga jooga õpetajaks ja praktiseerinud intensiivselt Iyengari joogat. Viimane on mulle südamelähedane, kuna keskendub rohkem inimese anatoomiale ja detailsele juhendamisele, näeb keha kui tervikut (näiteks see, kuidas asetad peopesa matile, mõjutab su õlaliigest ja kogu keha tervikuna). Minu kirg on aidata suurendada teadlikkust turvalisest praktiseerimisest, et inimesed ei vigastaks ennast ja tunneksid paremini oma keha. Minu meelest on väga põnev teada, kuidas kehaosad poosist poosi liikudes toimivad, märgates, kuidas paar-kolm korda sügavalt alakõhtu hingates toimub meeles muutus jne. Joogapraktikas, mida juhendan, on nii hatha kui vinyasa elemente, samuti ashtanga’st ja kindlasti Iyengari joogat. Tunni ülesehitus koosneb kindlatest osadest: meditatsioon, hingamisharjutused, soojendus, energia tõstmise osa, alla toomise osa (restoratiivne) ja lõpulõdvestus. See, millega ma need osad täidan, sõltub sellest, kes on tunnis. Sellepärast ei ole ühtegi samasugust joogatundi.
Mulle meeldib mõelda nii, et võtan kasutusele selle, millest mina aru saan ja mis mind kõnetab, sest täpselt seal ma oma arengus parasjagu olen. Õpetajana olen ja jään ma alati õpilaseks, see on jooga juures minu jaoks suur pluss. Nii nagu mina kasvan inimesena, kasvan õpetajana, ja muutub minu juhendatud tund.