Liigse higistamise saab peatada süstidega
Kas higistamine on esteetiline ebameeldivus või terviseprobleem? Nii ühte kui ka teist.
Rohke üle keha higistamine ehk üldine hüperhidroos võib olla kilpnäärme, diabeedi, krooniliste nakkus- või onkoloogiliste haiguste tunnus. Tavalisest rohkem higistatakse ka menopausi ajal.
Liighigistamise teine vorm on lokaalne, ilmnedes käelabade, näo, kaenlaaluste või jalgade piirkonnas. Selle põhjused ei ole täpselt teada. Tegu on kõrvalekaldelise reaktsiooniga stressile ja erutusele.
Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, mure ebameeldiva higilõhna pärast tekitab psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – inimeste meeleolu langeb, nad hakkavad vältima avalikke kohti, muutuvad eraklikeks ja katkestavad suhtluse koguni lähedaste sõpradega.
Higistamise vastu on võideldud juba pikki sajandeid ning sellest jagu saamiseks on inimkonna ajaloo jooksul rakendanud lausa drastilisi meetmeid: higinäärmeid on hävitatud röntgenikiirtega ning kirurgiliselt eemaldatud. Tänapäeval on aga kasutusel igati ohutu ja tõhus viis – ravisüstid liigse higistamise vastu.
Kuidas süstid toimivad?
Ravimit süstitakse piirkonda, mille higistamine inimest kõige enam häirib: kaenla alla, peopesadesse, jalatalla alla. (Confidos teeme hetkel ainult kaenlaaluseid süste.) Süstitav ravim tõkestab higinäärme talitluse, see katkestab oma töö ja higi tootmine peatub. Ravimi toime on ajutine, kestes keskmiselt 6–8 kuud.
Süstitav ravim tõkestab higinäärme talitluse, see katkestab oma töö ja higi tootmine peatub.
Protseduuri algul tehakse süstitava piirkonna täpsustamiseks joodi-tärklise proov: higistavale alale määritakse joodi ja puistatakse peale tärklist. Higi eritumisel reageerib tärklis joodiga ja teatud kohad värvuvad lillaks. See ala jaotatakse 1 cm suurusteks ruudukesteks, millest igaühte süstitakse ravimit. Kummagi kaenla alla tehakse 10–30 süsti.
Kellele pole süsteteraapia soovitatav?
Protseduuri ei soovitata rasedatele ning siis, kui rohket higistamist põhjustab mõni muu haigus, näiteks kilpnäärmehaigus või diabeet. Sellisel juhul tuleb ravida algpõhjust, mitte higistamist.
Kas süstid on valusad?
Jah, veidi on, kuid valu leevendamiseks kasutatakse vajadusel tuimestuskreemi.
Kas tegu on ohutu protseduuriga?
Ravim, mida kasutatakse, on botuliintoksiin ja see pärineb bakteritest. See on naturaalne toode, valmistatud ja säilitatud rangete nõuete järgi. Protseduuri korratakse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui ravimi tootja poolt lubatud. Süstitav ravim mõjub lokaalselt, st vaid kohas, kuhu süst tehti. Selle üldist mõju ei ole kindlaks tehtud.
Hüperhidroosi vastane süsteteraapia on tunnustatud, turvaline ja ülitõhus raviprotseduur. Kasutatava ravimi kasutusvaldkonnad ja annused on registreeritud riiklikus ravimite registris. Nii et jah, tegemist on ohutu protseduuriga.