Koroona läbi põdenu võib vajada samasugust ravi ja rehabilitatsiooni nagu ajutrauma või insuldi üle elanu
Arstid ja raviasutused üle maailma on täheldanud, et Covid-19 läbi põdenud patsientidel võivad lisaks kopsupuudulikkusele haigustüsistustena tekkida ka ootamatud kognitiivsed häired nagu mälu, tähelepanu ja keskendumisega seotud probleemid, rääkimata meeleolu- ja ärevushäiretest. Confido kliiniline neuropsühholoog Helen Pikkat kinnitab, et osa koroonat põdenud patsiente vajab põhimõtteliselt samalaadset rehabilitatsiooni nagu ajutrauma või insuldi läbi elanud inimesed.
„Kahjuks on nii, et ka Eestis on juba patsiente, kelle mälu ja mõtlemisvõime pole pärast koroona läbipõdemist enam endised ning nad otsivad abi, kuidas saaks kas või osaliselt elukvaliteeti taastada,“ selgitas ta. Detsembris Confidos koroonat põdenud patsientide kognitiivsete kahjustuste hindamiseks ja patsientide rehabilitatsiooniks vastuvõtte alustanud Helen Pikkatil on üle 10 aasta pikkune kogemus ajukahjustustega inimeste abistamises.
Kõige laiemalt võttes jookseb koroona läbipõdenud inimeste kognitiivsete võimetega seotud kaebustest läbi pidev väsimustunne, tähelepanuvõime kaotus, keskendumisraskused ja mälu puudulikkus. „Ingliskeelses terminoloogias võtab selle kokku väljend brain fog ehk siis inimesel on tunne, et aju on nagu udus – mõte ei liigu, asjad ja sõnad lähevad meelest ära. Selliste vaevustega on väga raske teha mõttetööd või langetada nii töises kui isiklikus elus vajalikke otsuseid,“ rääkis Pikkat.
Sarnast tunnet võime kogeda, kui oleme väga väsinud ja magamata. Samuti näiteks pärast pikka lennureisi ajavahe tõttu. "Aga koroonakahjustusega patsiendi jaoks on see püsiv seisund, mis ei lähegi üle. Karm reaalsus on kahjuks see, et lihtsaid või kiireid lahendusi raviks ja rehabilitatsiooniks meil hetkel veel ei ole,“ ütles Pikkat.
Probleem võib puudutada tuhandeid inimesi
Juba avaldatud erinevate rahvusvaheliste uuringute põhjal on kognitiivsete funktsioonide häireid ette tulnud mõnede uuringute järgi isegi kuni 80%, aga enamasti umbes 15–20% koroonaga haiglasse sattunud patsientidest. Nende tekke tõenäosus sõltub nii vanusest, läbi põetud koroona raskusastmest kui ka inimese üldisest tervislikust seisundist. Neuroloogiliste probleemide tekke tõenäosus on suurem siis, kui patsient sattus koroonaga haiglasse ja oli ka hingamisaparaadi all, kuid üllatav on, et ajukahjustusi on tuvastatud ka neil, kes ei põdenudki koroonat nii raskelt.
Probleemi võimalikku ulatust näitab Pikkati sõnul see, et pandeemia vältel on Eesti koroonaga hospitaliseeritud praeguseks 11 500 inimest ja kui isegi veerandil neist ilmnevad kas lähiajal või tulevikus kognitiivsed raskused, siis on väga spetsiifilist ja Eestis raskesti kätte saadavat abi vaja tuhandetel inimestel.
Aastate jooksul võib ajukahjustustega ja nendega seotud haiguste probleem veelgi võimenduda. Detsembri algul Ameerika Keemiaühingu avaldatud uuringu põhjal on näiteks suhteliselt noortel Covid-19 patsientidel mõne nädala jooksul pärast koroonasse haigestumist avaldunud ka Parkinsoni tõve nähud, mis võib tähendada, et kahe haiguse vahel on seoseid. Uuringus tuuakse välja, et lisaks hingamisteedega seotud sümptomitele võib SARS-CoV-2 põhjustada neuroloogilisi probleeme, nagu lõhnataju kadu, peavalu, keskendumisvõime vähenemine.
Pikkati sõnul arutatakse erialaringkondades praegu aktiivselt, kas ja kuidas võib koroona läbipõdemine nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis kaasa tuua erinevate degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõbi ja teised dementsuse vormid ning Parkinsoni tõbi) varasemat väljakujunemist või laiemat avaldumist. Kui see teooria kinnitust leiab, on meil lähikümnenditel tervishoius veel üks tõsine lahendust vajav probleem.
Ravis saab toetuda teiste haiguste puhul end juba varem tõestatud strateegiatele
Oma tänaste, hiljuti koroonat põdenud patsientide aitamiseks võib kliinilise neuropsühholoogi sõnul lisaks inimese enda sõnastatud kaebuste tuvastamisele läbi viia kognitiivse hindamise, mis aitab täpsustada probleemide olemust ja ulatust. „Selle käigus lahendab patsient mäluteste, tähelepanuteste ja erinevaid mõtlemisülesandeid ning saadud tulemusi võrreldakse sama vanade tervete inimeste tulemustega,“ selgitab Pikkat. Tuvastatud nõrkustega toime tulemiseks ja nende kompenseerimiseks aitab neuropsühholoog leida kõige sobivamad strateegiad.
„Covid-19-järgsest sündroomist tingitud kognitiivsete probleemide rehabilitatsiooni vallas on uuringuid veel väga vähe. Õnneks saame siinkohal tugineda teiste häirete vallas juba varem teaduslikult tõestatud praktikatele kognitiivsete probleemide taastusravis,“ selgitas Helen Pikkat.
Ajutreeningut kas siis sudokude, ristsõnade või arvutiülesannete lahendamise näol ta teaduspõhise lahendusena siiski soovitada ei saa. „Kahjuks see muidugi ei tule, aga funktsionaalset paranemist ka ei taga. Teadusuuringud näitavad, et inimene võib harjutamise abil saada paremaks küll selle konkreetse ülesande lahendamises, aga kahjuks ei üldistu uued oskused enamasti igapäevastele tegevustele ja olukordadele. Seega on mõtet harjutada rohkem neid asju, mida ka päriselt vaja läheb.“
Koroonatüsistustena tõsisemate kognitiivsete häirete käes vaevleval inimesel tasub Pikkati sõnul kliinilise neuropsühholoogi vastuvõtule pöörduda: „Isegi kui me ei saa patsiendi ajutööd 100% samasuguseks, kui see oli enne haigestumist, siis enamasti saame midagi ikkagi teha selleks, et ta saaks oma elus oluliste tegevustega paremini hakkama.“