Toidutalumatus ja toiduallergia – kuidas neil vahet teha?

“Ma olen pähklitele allergiline. Ma ei saa piima juua, mul hakkab kõht valutama. Ma ei talu üldse gluteeni.“  Need ja muud sarnased laused on tänapäeval toitumisest rääkides tavapärased ning tihtipeale kasutatakse sõnu allergia ja toidutalumatus suisa sünonüümidena. Mõlema puhul on tegemist organismi reaktsiooniga toiduainetele selliselt, nagu oleks need meie kehale kahjulikud. Ent mis siis ikkagi toidutalumatust toiduallergiast eristab?

Toidutalumatus on sarnaselt allergiale immuunreaktsioon teatavale toiduainele. Küll aga väljendub toidutalumatuse reaktsioon võrreldes allergiaga palju aeglasemalt (48 h peale tarbimist) ning võib avalduda väga erinevate terviseprobleemidena, mida võib olla esialgu ei oskakski toiduga seostada. Näiteks võivad nendeks probleemideks olla pidev energiapuudus, üldine kehv enesetunne, iiveldus, erinevad seedevaevused, tursed, ülekaal, nahareaktsioonid (kuivus, sügelus, akne. ekseem), liigesevalud, peavalud või hingamisprobleemid.

Toidutalumatus avaldub erinevatel inimestel erinevalt ning võib tekkida väga paljudest teguritest, üheks neist on puudulik valkude seedimine, mida võib põhjustada seedeensüümide puudus, mikrobioomi tasakaalutus või soolepõletik.

Üks levinumaid toidutalumatusi on tingitud organismi võimetusest lõhustada ja imendada piimas ja piimatoodetes leiduvat piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoosi lõhustatakse ensüümi laktaasi abil ja kui seda ensüümi ei tooda organism piisavalt, satub laktoos seedetrakti lõhustamata kujul sidudes vett ja tekitades kõhupuhitust, -gaase  ja kõhulahtisust. Laktoositalumatus võib olla nii sekundaarne kui ka primaarne. Esimesel juhul on see keskkonnast tingitud ja enamasti ajutise iseloomuga, teisel juhul aga geneetilise iseloomuga ja ravimatu.

Toidutalumatust võivad põhjustada nii toiduained (piim, nisu, muna, sealiha) kui ka toitudes ja jookides olevad erinevad lisaained. Selleks, et teada saada, kas ja millise toiduaine või lisaaine vastu talumatus esineb, on võimalik teha spetsiaalne test. Test määrab IgG antikehade taset veres, mis tekivad organismis pärast toidu söömist. 

Tasub meeles pidada, et neid reaktsioone mõjutavad nii inimese soole tervis, konkreetse toiduainega pidev kokkupuude kui ka inimese immuunsuse üldseisund. „Toidutalumatuse testi tulemusi vaadeldakse alati inimese kaebuste ja sümptomite kontekstis ning tasub meeles pidada, et test ise vaevusi ei leevenda, test on vaid informatiivse iseloomuga,“ kommenteerib Confido toitumisnõustaja Anneli Kõiv.

„Tervise taastamine vastavalt testi tulemustele on pikaajaline protsess, mis sisaldab minimaalselt 1–2 kuud kestvat välistamisdieeti, sümptomite kadumisel tehakse provokatsiooniteste (toiduainete ükshaaval tagasi menüüsse toomine), et tuvastada enim reaktsioone tekitavad toiduained. Selles protsessis tuleb pidada toitumispäevikut ja jälgida pidevalt enesetunnet, vajadusel võib see tähendada ka püsivaid menüümuudatusi.“

Tsöliaakia või gluteenitundlikkus?

Teine näide raskekujulisest toidutalumatusest on tsöliaakia, mis on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus. Tsöliaakia puhul kahjustuvad nisus, rukkis, odras ja kaeras sisalduvate valkude toimel peensoole limaskesta hatud, mille kaudu toimub toitainete imendumine. Tsöliaakia sümptomid võivad olla sagedased kõhuvalud, krambid või kõhupuhitus, krooniline või perioodiline kõhulahtisus, kõhugaasid ja/või kõhukinnisus; iiveldus ja oksendamine, aneemia jms.

See haigus võib põhjustada kõhnumist, kasvupeetust, raua, B12-vitamiini ja/või foolhappe vaegust osteoporoosi ning endokriinsüsteemi häireid. Tegemist on elukestva haigusega, mille puhul on näidustatud range gluteenivaba dieet. Tsöliaakia diagnoosi kinnitab peensoole biopsia.

Esineb ka tsöliaakiaga mitteseotud gluteenitundlikkust, mille sümptomid sarnanevad klassikalise ärritunud soole sündroomi sümptomitele (kõhuvalu, puhitused, kõhulahtisus-kinnisus), aga võivad väljenduda ka pidevas väsimuses, nn „aju-udus“, pea- ja lihasvalus, jalgade või käte tuimuses, nahaprobleemides.

Praegu ei ole mittetsöliaakilise gluteenitalumatuse diganoosimine vereproovist veel võimalik, kuid saab diagnoosida välistamisdieedi alusel, kui tsöliaakia ja nisuallergia on vastavate testide ja uuringutega välistatud.

Nagu näha võivad  sarnased sümptomid esineda väga erinevate probleemide puhul. Kui kahtlustad, et sulle mõni toiduaine ei sobi ja plaanid selle menüüst välja jätta, võib juhtuda, et jätad organismi ilma vajalikest toitainetest või vitamiinidest. Enne suurte muutuste tegemist oma dieedis tasub uuringutega välja selgitada kaebuste põhjus ning seejärel leida lahendus koos toitumisnõustajaga. 

Toidutalumatuse testi jaoks võetakse vereanalüüs veeniverest ning analüüs põhineb IgG antikehadel. Testis arvestatakse 176 erinevat toiduainet. Testitavad toiduained on kategooriatena juurviljad, maitsetaimed ja joogid, pähklid ja kaunviljad, puuviljad ja marjad, piimatooted, liha- ja kalatooted, teravili jm. Toidutalumatuse testi tulemused on tihtipeale segadusse ajavad ei ütle, et mõni kindel toiduaine tuleks menüüst täielikult eemaldada, vaid on abiks tervisliku ja mitmekülgse menüü koostamisel. Seetõttu aitab testi tulemusi tõlgendada toitumisnõustaja, kes annab ühtlasi soovitusi menüümuudatusteks, mis päriselt Sinu tervise jaoks positiivset mõju avaldavad. Toitumissoovitused on alati individuaalsed.

Toiduallergia

Immuunsüsteem kontrollib keha kaitsereaktsioone võõrvalkudele. Allergia puhul tunneb immuunsüsteem ära allergeeni sattumise organismi ja reageerib ebatavaliselt tugevalt, tootes antud allergeenile omaseid IgE antikehi. Allergeeni ja antikehade vaheline reaktsioon vabastab  mediaatoraineid, mis on tekkivate sümptomite põhjustajaks.  

Allergia sümptomid ja nende tugevus oleneb paljudest teguritest. Üldiselt saab öelda, et reaktsiooni tugevus sõltub inimese immuunsüsteemist, söödud või joodud allergeeni kogusest ja eelmisest allergilisest reaktsioonist möödunud ajast. Enamasti on sümptomid kerged või mõõdukad, kuid väga tugeva allergilise reaktsioonina võib tekkida anafülaksia, mis haarab ka vereringeelundkonda ja närvisüsteemi. See on äärmuslik reaktsioon, mille tekkimisel on vajalik võimalikult kiire arstiabi. 

Toiduallergiat saab diagnoosida toiduallergia paketiga, mille analüüsitulemused annavad selguse, kas sümptomite põhjuseks on toitumisharjumused või midagi muud. Analüüsitulemuste tõlgendamiseks soovitame minna allergoloogi vastuvõtule.

Kuidas siis ikkagi teha vahet toidutalumatusel ja toiduallergial?

Allergiline reaktsioon võib tekkida minutite jooksul, kuid võib kujuneda ka mitme ööpäeva möödudes. Kiire tekkega reaktsiooni allergeene lihtsam tuvastada kui hilise tekkega reaktsiooni allergeene, sest kiire reaktsioon on enamasti põhjustatud ühest allergeenist. Hilised reaktsioonid võivad tekkida mitme allergeeni või ristallergia koosmõjul. 

Toiduallergia väljendub tavapäraselt nahareaktsioonina, seedekulgla reaktsioonina või hingamisteede reaktsioonina. Toiduallergia sümptomid võivad ajaga tugevneda, samas on võimalik allergiatest välja kasvada.

Toidutalumatusel on erinevaid sümptomeid rohkem. Esineda võivad närvilisus, värinad, higistamine, südamepekslemine, peavalu, raskustunne rinnus ning allergia ja astma sarnased sümptomid. Erinevalt toiduallergiast, on toidutalumatuse sümptomid nõrgad kuni mõõdukad, need võivad vaevusi põhjustada lühiajaliselt kui ka terve elu.

Nagu näha, võivad kahe erineva probleemi sümptomid olla väga sarnased, mistõttu on talumatusel ja allergial raske vahet teha. Veel keerulisem on aru saada, mis on toidutalumatuse algpõhjuseks. Kui sa kahtlustad endal toidutalumatust või toiduallergiat, pöördu asjatundjate poole, et probleemi juureni jõuda.