Millal saab logopeed täiskasvanuid aidata?
Kui sageli arvatakse, et logopeedi juurest saab abi ainult lapseeas, siis Confido Meditsiinikeskuse logopeed Aaro Nursi lükkab selle ümber.
„Kõige sagedamini pöörduvad minu juurde neuroloogi suunamisel erinevatest kroonilistest neuroloogilistest haigustest tingitud kõne- ja neelamishäirega patsiendid. Järjest rohkem jõuavad vastuvõtule ka hääldusprobleemide või kogelusega noored inimesed ja tööealised täiskasvanud,“ sõnab logopeed Aaro Nursi ning soovitab kindlasti vastuvõtule pöörduda ka insuldi- ja traumajärgse kõne- ja neelamishäirega patsientidel.
Logopeed saab aidata neuroloogiliste haiguste, nagu insuldi, Parkinsoni tõve, sclerosis multiplex’i, ALS-i, müasteenia, dementsussündroomi, ajukasvaja, ajutrauma jne tagajärjel tekkinud kõne- ja neelamishäirete korral, aga ka hääldushäirete, diktsiooniprobleemide, kogeluse ning teiste kõnesujuvuse häirete korral. Abi saab ka ebakindla eneseväljenduse puhul nii suhtlemisel kui ka esinemisel.
Vastavalt patsiendi probleemile on logopeedilise sekkumise eesmärk kõne ja neelamise taastamine, säilitamine või puudujääkide kompenseerimine. Samuti tegeleb logopeed patsiendi pereliikmete, lähedaste ja teiste spetsialistide nõustamisega.
Millal võiks täiskasvanu otsida abi logopeedilt?
Logopeedi vastuvõtule võivad Aaro Nursi sõnul pöörduda kõik täiskasvanud, kes soovivad teraapia käigus oma kõnet ja neelamist parandada. „Alati ei pea logopeedi poole pöördumise põhjus olema meditsiiniline diagnoos. Vastuvõtule võib tulla ka siis, kui soovitakse parandada oma suhtlemis-, esinemis- ja eneseväljendusoskusi. Logopeedi vastuvõtule on soovitatav pöörduda ka neelamisraskuste korral, näiteks kui on tükitunne kurgus, köha esinemine neelamisel, ebamugavustunne või raskused tablettide neelamisel.“
Kuigi logopeedide töös on häälikuseade vaid üks töölõikudest, saab abi ka näiteks r-hääliku häälduse puhul, kui see on lapsepõlves jäänud korrigeerimata. „Tavaliselt on vaeghäälduse põhjus hääliku vale moodustuskoht ja -viis, mis on pikkade aastate vältel harjumuseks kujunenud. Teraapia käigus õpitakse häälikut õiges kohas ja viisil moodustama ning sõnades ja lausetes kasutama – näiteks on r-hääliku korral suu avatud, keeleküljed vastu ülemisi purihambaid, keeletipp ülemiste hammaste taga, õhk liigub üle keeletipu, keeletipp väriseb, väljahingatav õhuvool on tugev,“ julgustab Nursi abi otsima.
Logopeedi poole saab pöörduda nii perearsti saatekirjaga, eriarsti suunamisel kui ka tasulise teenusena. Vastuvõtul on võimalik osaleda ka distantsilt kaugteenuse raames.
„Vastuvõtul hindab logopeed põhjalikult suulise ja kirjaliku kõne loomet ja mõistmist, kõne omadusi, nagu häält, hääldust, kõne sujuvust ning kõnega seotud närvide ja lihaste tööd. Hääle- ja neelamisprobleemide korral suunab logopeed vajadusel edasi instrumentaalsetele uuringutele, et täpsustada kaebusi, häire mehhanismi ja planeerida teraapiat.
Teraapiaseansi käigus saab koos logopeediga individuaalset harjutusprogrammi järgides treenida sujuvat kõnet ning turvalist ja efektiivset neelamist,“ selgitab Nursi. Võtmetähtsusega on aga patsiendi pereliikmete, lähedaste ja vajadusel teiste spetsialistide teraapiaprotsessi kaasamine.
Peatselt on alustab logopeed Aaro Nursi Confidos koos kõrva-nina-kurguarsti dr Maile Keskpaigaga fiiberendoskoopiliste neelamisuuringute läbiviimist. Fiiberendoskoopiline neelamisuuring (FEES uuring) on endoskoopiline uuring, mis võimaldab detailset vaadet neelu- ja kõristruktuuridele. Uuringu käigus viiakse endoskoop patsiendi ninaõõne kaudu neelu. Uuringu eesmärk on hinnata neelu- ja kõripiirkonna anatoomilisi struktuure ning neelamisfunktsiooni neelu faasis. Samuti hinnatakse uuringul neeluluku tööd, neelu- ja kõripiirkonna tundlikkust ning erinevate kaitsemehhanismide funktsioneerimist neelamisel. Lisaks võimaldab FEES uuring hinnata häälepaelte tööd hääle tekitamisel. Uuringu käigus palutakse patsiendil tekitada häält ning neelata erineva tekstuuriga toite ja konsistentsiga vedelikke. FEES uuringu käigus on võimalik neelamishäire kompenseerimiseks proovida erinevaid teraapiavõtteid (neelamisasendeid ja -tehnikaid).
Järjepidevus on oluline
Logopeedi sõnul on kõige olulisem lülitada saadud harjutused oma igapäevarutiini ja järjepidevalt harjutada. „Universaalseid harjutusi ja nõuandeid anda ei saa. Konkreetse harjutuse ja võtte valik sõltub paljudest faktoritest, nagu patsiendi vanusest, põhidiagnoosist ja kaasuvatest haigustest, kõne- ja neelamishäire raskusastmest, teraapia eesmärgist, patsiendi motivatsioonist ja eelistustest, pereliikmete ja lähedaste toetusest,“ sõnab Nursi.
Probleemist on aga enamasti võimalik täielikult vabaneda. „Kui on kergem kõneprobleem ja patsient harjutab kodus aktiivselt, on suurem tõenäosus, et kõne saab täiesti korda. Olenevalt probleemist koosneb üks teraapiatsükkel 5–15 visiidist, kuid mõnikord piisab ka vaid 1–2 visiidist, et täiskasvanu õpiks selgemalt ja sujuvamalt kõnelema ning mugavamalt neelama,“ selgitab Aaro Nursi.