Pärast kuudepikkust talvepimedust ahvatlevad päikselised päevad pikalt väljas viibima. Confido Esteetika kliiniku vastutav kosmeetik Maria Hintser tuletab meelde, millega tuleks päikese puhul arvestada: mis on paljuräägitud HEV-valgus, miks ja kuidas kaitsta nahka päikese eest ning milliseid naha kvaliteeti parandavaid protseduure ta soovitab.
Ultraviolettkiirgus ja HEV-valgus
Päikesekiirgus jaguneb kolmeks: UVA-, UVB- ja UVC-kiirgus.
UVA-kiirguse toimel suureneb organismi koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, paraneb naha ainevahetus ja vereringe, nahk päevitub ning naha sarvkiht pakseneb. Tänu UVA-kiirguse pikemale lainepikkusele tungib see sügavamale nahakihti ehk tekitab päevitamisel kiire nahapunetuse ja pigmendilaike. Liigne UVA-kiirgus põhjustab naha varast vananemist, häireid keha immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel!
UVB-kiirguse toime sõltub aastaajast, kellaajast (intensiivuse kõrgaeg on päeval kell 11–15), õhutemperatuurist jpm. UVB-kiirgus on lühema lainepikkusega ega jõua kaugemale naha pealispinnast ehk marrasknahast. Mõistlikus koguses UVB-kiirgus aitab parandada naha kaitsevõimet, kuna soodustab nahas pigmendi tekkimist (tekitab nähtava päevituse), samuti soodustab UVB-kiirgus nahas D-vitamiini sünteesi, tugevdab organismi immuunsust ning hävitab õhus haigustekitajaid. Ülemäärase UVB-kiirgusega võib aga kaasneda hoopis päikesepõletus, geenimutatsioon, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoom/nahanähk, kroonilised silmakahjustused ning naha vananemine ja paksenemine.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis, kuid sellega võidakse liialdada solaariumis.
Üha enam pööratakse kosmetoloogias tähelepanu ka HEV-valgusele (high energy visible light), teisisõnu suure energiaga nähtavale valgusele ehk sinisele valgusele. Sinine valgus on kõikjal meie ümber ehk see on valgus, mida näeme. Suurim sinise valguse allikas, millega kokku puutume, on päikesevalgus, kuid sinist valgust kiirgavad ka arvutiekraanid, telefonid ja televiisorid. Ekraanid paiknevad nahale lähemal kui päikesekiirgus ning seetõttu on nende kiirgusel nahale otsene mõju.
HEV-valgus tungib nagu UVA-kiiredki naha alumistesse kihtidesse ehk dermisesse ning seda seostatakse samuti naha enneaegse vananemisega. Nii UVA-, UVB-kiirgus kui ka HEV-valgus võivad soodustada hüperpigmentatsiooni teket. HEV-valgus tekitab vabu radikaale, mis panevad naha tootma ensüüme, mis lagundavad kollageeni ja elastiini, mille tulemuseks on fotovananemine.
Päikesekaitsefaktor (sun protection factor) ehk SPF ja sellega seotud nüansid
Naha enda kaitsevõime päikese käes on ainult kümme minutit, sellepärast on vaja kasutada õiget päikesekaitsetoodet. Kreemipakendil märgitud päikesekaitsefaktor saavutatakse, kui nahale kantakse õige kogus päikesekaitsekreemi – uuringutega tõestatud kogus on 2 mg ruutsentimeetri kohta. Keskmise inimese kogu keha kaitsmiseks võib kuluda umbes 40 g ehk 1,5–2 supilusikatäit kreemi, seega võib vajalik kogus olla kuni kolmandik väiksemast kreemituubist. Väga tähtis on iga kahe tunni järel kaitsekihti nahal sama kreemikogusega uuendada. Tavaliselt soovitatakse SPF-kreem kanda nahale 20–30 minutit enne päikese kätte minemist. Oluline on teada, et hoolimata pakendil toodud lubadusest, et kreem on vee- ja higistamiskindel, tuleb pärast ujumist või rätikuga kuivatamist alati kreemikihti kehal samas koguses uuendada. Veekogu ääres, liival või asfaldil viibides päikesekaitse vajadus suureneb, kuna need pinnad peegeldavad ultraviolettkiirgust tagasi.
NB! Kindlasti tuleb jälgida pakendil olevat „parim enne“ kuupäeva, sest päikesekaitsekreemi aktiivsed toimeained riknevad ning kreemi tõhusus väheneb!
Pärast intensiivse päikese käes viibimist / päevitamist tuleb päikesekaitsekreem alati maha pesta. Ööseks võiks kanda nahale niisutavat kreemi, mis kinnistab päevitunud jumet ning taastab naha niiskussisalduse, tooted võiksid sisaldada aaloe ekstrakti, E-vitamiini, mentooli jne.
Päikesest tingitud nahakahjustused kosmeetilises vaates
Peamised nahakahjustused, millega Confido Esteetika ja laserravi kliinikusse pöördutakse, on fotovananemine, hüperpigmentatsioon, vanaduslaigud ja melasma.
Fotovananemine ehk enneaegne vananemine on põhjustatud liigsest kokkupuutest päikesekiirgusega. UV-kiirgus tekitab naha DNA-le nii otsest kui ka kaudset kahju, nahale ilmuvad kortsud, nahk lõtvub ja tekivad enneaegsed pigmentatsioonihäired. Uuringud näitavad, et kuni 90% kõigist naha enneaegsetest vananemismärkidest on põhjustatud kokkupuutest UV-kiirgusega. Nahk toodab vähem kollageeni ja elastiini, mis hoiavad naha nooruslikult pringina, selle tagajärjel naha vormikus väheneb ja lõtvub ning tekivad peenikesed kurrud ja kortsud. Nahk ei suuda enam nii hästi ligi tõmmata ja säilitada elutähtsat niiskust ning sünteesib vähem loomulikke niiskustegureid ja muutub kuivemaks. Naha pigmentatsioon on ebaühtlasem (düspigmentatsioon ehk hüperpigmentatsioon) ja võivad tekkida solaarlentiigod (pigmendilaigud).
Kuna UV-kiirgusega ja HEV-valgusega puutuvad võrreldes muude kehapiirkondadega rohkem kokku nägu, kael ja dekolteepiirkond, vajavad need piirkonnad tõhusat, pidevat ja aastaringset kaitset, et vähendada vananemismärke.
Hüperpigmentatsioon ja selle vormid. Ebaühtlane naha pigmentatsioon on levinud kaebus, mis ilmneb tumenenud laikudena nahal ning muudab naha välimuse ebaühtlaseks. Laigud on tuntud kui vanaduslaigud/päikeselaigud, kuid on ka selliste seisundite nagu melasma ja põletikujärgse hüperpigmentatsiooni keskmeks. See kaebus mõjutab tavaliselt rohkem tumeda nahaga inimesi, sest tumedal nahal on pigmentatsioon tugevam. Hüperpigmentatsiooni põhjustab melaniini hulga suurenemine. Melaniin on looduslik pigment, mis annab nahale, juustele ja silmadele värvi. Melaniini tootmist suurendavad mitmed tegurid, kuid peamiselt kokkupuude päikesega, hormonaalsed mõjutused, vanus, nahavigastused, põletik.
Põletikujärgne hüperpigmentatsioon tekib nahavigastuse või trauma paranemisel ning jätab järele lameda värvimuutusega piirkonna. Suuresti tekib seda akne käes kannatajatel ning see võib tekkida ka ebaprofessionaalselt tehtud kosmeetilise protseduuri järel.
Melasma on seisund, kus peamiselt näole tekivad hüperpigmentatsiooni laigud. Melasma on rohkem levinud naiste seas, sest vallandub hormonaalsete muutuste tagajärjel. Melsasmat esineb 10–15%-l rasedatest ja 10–25%-l rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatest naistest, kuna rasedusvastaseid tablette kasutavad naised läbivad sarnaseid hormonaalseid muutuseid nagu rasedad.
Confido Esteetika ja laserravi kliiniku protseduurid
Pakume oma kliinikus protseduure, mis sobivad päikesest tingitud nahakahjustuste ennetamiseks ja järelhoolduseks.
Keemiline koorimine ehk happekoorimine eemaldab nahapinnalt surnud naharakud, elavdab mikrovereringet ning aktiveerib kollageeni ja elastiini tootmist. Happekoorimine leevendab põletikulisi protsesse, aitab vähendada pigmentatsiooni ning ühtlustada nahatooni.
Microneedling kollageenteraapia käigus tekitatakse nahale mikroavad, mille kaudu imenduvad toimeained sügavale nahakihtidesse. Hoolduses kasutatakse steriilseid ampulle, mis valitakse vastavalt naha vajadustele. Protseduur aitab kaasa pigmendilaikude ja armide vähenemisele, kiirendab kollageeni sünteesi ning vähendab pindmisi kortsukesi.
Oxygeneo hapnikuhooldus koorib õrnalt ja rikastab nahka hapnikuga, raadiosagedus-lifting pinguldab nahka ja muudab selle tugevamaks. Hoolduses kasutatakse ultraheli, millega tehakse fonoforeesi – ultraheli abil toimetatakse aktiivained sügavamatesse nahakihtidesse.
Redermalisatsioon on invasiivne protseduur ehk süsteprotseduur naha kvaliteedi parandamiseks, vananemisilmingute pidurdamiseks ja nahatooni ühtlustamiseks.
IPL-fotonoorendus (laserravi protseduur) on efektiivne valgusteraapia protseduur, mis parandab naha kvaliteeti, eemaldab päikesekahjustused ja ühtlustab nahatooni.
Sobivaima teenuseni aitab kiiremini suunata ilukalkulaator. Kui ei ole siiski kindel millist teenust valida, soovitame alustada konsultatsioonist.