Kardioloog: naiste südametervis on jäänud tähelepanuta Jaga

Elukestev südamehaiguste risk on meestel ja naistel küll sarnane, aga kuna naised elavad keskmiselt kauem, võib neil südamehaigusi esineda isegi arvult rohkem kui meestel. Confido kardioloog dr Tiina Uuetoa kirjutab, et naiste südametervise juures on oluline roll ka soo-omastel riskifaktoritel.

Viimastel aastatel on hakatud südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) riskifaktoreid jaotama traditsioonilisteks, mittetraditsioonilisteks ja soo-omasteks ehk soospetsiifilisteks. Naistel on olulised nii sooneutraalsed SVH riskifaktorid, näiteks vanus ja kõrgvererõhktõbi, kui ka soospetsiifilised riskifaktorid, näiteks rasedusaegsed tüsistused või menopaus. Uuem ja siiani vähem teadvustatud riskifaktor on ka psühhoemotsionaalne stress.

Naistel võivad südamehaigused ilmneda juba noores eas, kuid tavaliselt avalduvad need pärast 50. eluaastat. Esimene SVH naistel on sageli insult. Südameinfarkti traditsioonilised riskifaktorid nii meestel kui ka naistel on kõrge vererõhk ja vererasvade ehk lipiidide häire (düslipideemia), suhkruhaigus (diabeet) ja suitsetamine. Kusjuures suitsetamine on naiste jaoks tugevam riskifaktor nii südameinfarkti kui ka insuldi tekkeks.

Naised, kellel esineb koos mitu südame-veresoonkonnahaiguse riskifaktorit, peaksid neist teadma ja ühtlasi arvestama jõulisemate ravisoovitustega. Infarkti risk on suurem neil naistel, eriti üle 60-aastastel, kellel esinevad samaaegselt diabeet ja kõrge vererõhk. Diabeet kahekordistab südame isheemiatõve tekkeriski ja diabeediga naistel on insuldi tekkerisk ligi kolmandiku suurem kui diabeediga meestel.

Naistel kujuneb kõrgvererõhktõbi küll umbes kümme aastat hiljem kui meestel, ent eakate hulgas on rohkem kõrge vererõhuga naisi kui mehi. Võrreldes meestega jääb naiste kõrgvererõhktõbi sagedamini diagnoosimata ning naisi ravitakse sagedamini n-ö leebemalt, mistõttu jääb nende vererõhk ikkagi soovitud väärtustest kõrgemaks ja risk pole optimaalselt maandatud.

Naistel on oluline riskifaktor veresoonte lubjastumiseks kolesterooli ainevahetuse häire ehk düslipideemia, mida saab hinnata lipiidide vereanalüüsiga. Düslipideemia mõju on tagasihoidlikum naistel, kelle SVH risk on muus osas väike, ja suurem naistel, kes suitsetavad või kellel esineb kõrgvererõhktõbi. Eraldi tähelepanu vajab perekondlik hüperkolesteroleemia, mis noortel naistel on 2,5 korda võimsam SVH riskifaktor kui kõrgevererõhktõbi, diabeet või suitsetamine. Eestis on võimalik teha geenitesti, et diagnoosida perekondlikku hüperkolesteroleemiat. Tulemuste ooteaeg võib olla pikk, aga testi tasub teha, kui kolesterooliväärtused on väga suured ja on kahtlus geneetiliselt määratud haigusele.

Just naistele omased riskifaktorid

Naiste südame- ja veresoonkonnahaiguste riske suurendavad rasedusaegsed probleemid ja tüsistused, eeskätt eklampsia, rasedusaegne kõrge vererõhk ja raseduse ajal ilmnev diabeet. Samuti määrab südamehaiguste riski enneaegne menopaus (enne 40. eluaastat) ja günekoloogilised probleemid (polütsüstiliste munasarjade sündroom, endometrioos). Soo-omased riskifaktorid on ilmekamalt olulisemad noorematel naistel – kuni 65. eluaastani. Vanematel naistel domineerivad juba n-ö traditsioonilised SVH riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, düslipideemia ja diabeet.

Oma mõju südame-veresoonkonnale on ka hormoonidel

Naise elus toimuvad kõige suuremad hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal ja menopausi saabumisel. Alates 30. eluaastast hakkab östrogeenide tase naise kehas alanema kuni umbes 50. eluaastani, mil lõppevad menstruatsioonid. Nii kaua, kuni naised on noored ja viljakad, on östrogeenid parimad veresoonte laiendajad. Samuti vähendavad need oksüdatiivset stressi ja sidekoestumist (fibroosi), hoides naise veresooned elastsetena.

Östrogeenitaseme langusega kaasnevad rohked muutused: muutub keharasva jaotumine (enam rasva koguneb kõhupiirkonda, sarnaselt meestele), muutub tundlikkus glükoosile, tekivad ebasoodsad muutused vererasvade profiilis, kõrgeneb vererõhk, suureneb sümpaatikotoonus, häirub veresoonte sisekesta ehk endoteeli normaalne toimimine ning kujunevad põletikulised muutused veresoonte seintes ja algab arterite jäigenemine. Nii hakkab menopausi lähenedes ja saabudes kõrgenema naiste vererõhk, suuremaks muutuvad kolesterooli väärtused vereanalüüsides – 50. ja 60. eluaasta vahel kõrgeneb naistel nii üldkolesterooli kui n-ö halva kolesterooli ehk LDL-kolesterooli tase umbes 50%. See on periood naise elus, kus ta vajab tähelepanelikku ja süsteemset südamehaiguste riskifaktorite käsitlust – mitte kõik halvad muutused ei jää alati püsima sellises ulatuses, nagu need esmalt ilmnesid. Kas kõikide nende muutuste pidurdamiseks võiks abi olla hormoonasendusravist? Paraku pole sellest saadud loodetud kasu naiste SVH ennetuses ja ennetusmeetmena seda ei soovitata. Küll saavad paljud naised hormoonasendusraviga leevendust menopausiga tekkivate erinevate kehaliste vaevuste korral.

Menopausiga suureneb märkimisväärselt naiste risk haigestuda SVH-sse, eriti ilmekas on see enneaegse menopausi korral (vanuses enne 40. eluaastat). Südamearsti vaatevälja satuvadki naised ülekaalukalt menopausi tekkimise aastatel, kaebusteks esmajoones vererõhu kõrgenemine, valud rinnus ja rütmihäired. Kõrgenenud vererõhk on naistel postmenopausi esimestel aastatel kriitiliselt oluline riskifaktor. Vererõhu kõrgenemisega võivad naistel ilmneda mitmed sümptomid: südamepekslemine, kuumahood, valu rinnus ja abaluude vahel, väsimus ja unehäired. Neid sümptomeid seotakse vahel kitsalt menopausiga, vererõhk „unustatakse“ tagaplaanile ja see jääb ravimata.

Millal naisel menopaus tekib, sõltub mõneti geneetikast, aga see pole alati määrav. Menopausi algust mõjutavad näiteks stress, ülekaal ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem.

Kindlasti tahame ja saame ise panustada sellesse, et olla tervemad. Olgu siinkohal naistele toodud universaalsed südametervislikud elustiili- ja toitumissoovitused Euroopa Südamearstide Seltsilt:

• Ärge suitsetage, ja kui olete suitsetaja, siis loobuge sellest.
• Hoidke oma vererõhuväärtused kontrolli all – alla 140/90 mm Hg. Nendel 18–69-aastastel, kes juba saavad vererõhuhaiguse ravi, peaks süstoolne ehk ülemine vererõhk raviga olema 120–130 mm Hg. Eakatel vanuses üle 70 aasta peab süstoolne vererõhk olema alla 140 mm Hg ja kuni 130 mm Hg, kui nad seda taluvad. Vererõhu ravieesmärgid võivad indiviiditi erineda, erisoovitusi küsige oma raviarstilt.
• Olge füüsiliselt aktiivne – mõõdukas füüsiline koormus 30–60 minutit enamikel päevadel, seejuures arvestage, et kasulik on ka ebaregulaarne füüsiline aktiivsus. Kui suudate vähendada väheliikuvat eluviisi ja rakendada vähemalt kerget koormust terve päeva jooksul, siis sellega saate vähendada endal riski SVH tekkeks ja SVH-ga seotud suremuseks. Liikumine on kasulik ka paljude teiste organsüsteemide pikaajaliseks ja vaevusteta toimimiseks.
• Ööune pikkus olgu 7–9 tundi.
• Kasutage Vahemere dieeti või sellele sarnast dieeti, eesmärgiga vähendada haigestumist SVH-sse.
• Dieedis olgu rikkalikult köögi- ja puuvilju (üle 200 g/päevas).
• Sööge 35–40 g kiudaineid päevas, eelistatult täisteraviljatooteid.
• Sööge mõõdukalt pähkleid (30 g/päevas, soolamata).
• Soovitatav on kasutada soola maksimaalselt 5–6 g/päevas.
• Piirake küllastunud rasvade osakaalu alla 10%-ni kogu toiduratsioonist. Asendage need polüküllastamata rasvadega.
• Kasutage nii vähe kui võimalik küllastumata transrasvasid, eelistatult mitte valmistoiduna ja alla 1% energia üldhulgast.
• Vältige energiarikast toitu, sh energiajooke.
• Piirake nn vaba suhkru sisaldust oma toidusedelis – see peaks olema maksimaalselt 10% päevasest toiduga saadavast energiahulgast.
• Piirake dieedis vähese rasvasisaldusega piimatoodete ja vedelate toiduõlide hulka.
• Piirake alkoholi tarbimist alla 100 g/nädalas või 15 g/päevas.
• Sööge kala (soovitatavalt rasvast kala) vähemalt üks kord nädalas ja piirake (töödeldud) liha tarbimist. Kes nüüd kurvastavad, et liha ei tohi üldse süüa, eksivad. Soovitus on, et liha võib süüa 300–500 g nädalas, kuid mitte rohkem.