Anna organismile aega immuunsuse kujunemiseks!
Parimaks kaitseks gripi vastu peetakse vaktsineerimist. “Vaktsineerima peaks enne gripihooaja algust, seega on september-oktoober selleks kõige õigem aeg,” kinnitab terviseõde Angeelika Wahab. Immunsuse kujunemiseks peab andma organismile aega.
"Pärast vaktsiini manustamist kulub immuunsuse kujunemiseks 2-3 nädalat. Nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda ning vaktsiini efektiivsuseks loetav 6 kuud katab kenasti gripi kõrgperioodi aja,” selgitab Confido terviseõde Angeelika Wahab.
Milliseks kujuneb eelolev grippi haigestumine, sõltub Confido terviseõde Angeelika Wahabi sõnul paljuski ringlevast gripiviiruse tüvest – milline on selle virulentsus ehk kui nakkav see on. Haigestumine oleneb väga palju ka inimeste tervisekäitumisest – kas haigena käiakse tööl edasi või võetakse aeg maha, et ennast ravida.
Gripp võib põhjustada raskeid terviseprobleeme
Gripihooajaks peetakse aega oktoobrist maini, kui grippi haigestumine sageneb, ning tippu tõuseb grippi haigestumine tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Haigestumist tuleb ette ka teistel kuudel, kuid üldjuhul vähem.
Gripp on äkilise algusega viirushaigus, millega kaasneb kõrge palavik, köha, pea-, kurgu- või lihasvalu ning sageli ka hingamisraskused. Haigusega võib kaasas käia kopsupõletik ning kroonilised kopsu- ja südame-veresoonkonnahaigused võivad ägeneda.
Uued gripivaktsiinid on kohal
Gripi viirustel on võime muutuda, seepärast toodetakse igaks hooajaks uue koostisega vaktsiin. Tänavused gripivaktsiinid on juba kohal. Meie süstime vaktsiini Vaxigripp Tetra, mis on neljavalentne ehk koosneb neljast erinevast gripiviiruse tüvest, millest kaks on A-gripi ja kaks B-gripi tüved.
„Vaktsiin sisaldab neid haigust tekitava viiruse osakesi, mille abil tunneb immuunsüsteem haigustekitaja ära. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis asub immuunsüsteem organismi kaitsma ja haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad jõuavad ohtralt paljuneda,“ selgitab Wahab.
Vaktsineerima peaksid kindlasti:
- väikelapsed,
- vanainimesed,
- kroonilisi haigusi põdejad,
- rasedad.
Õde lisab, et vaktsineerimise ajal peab inimene olema terve ega ole viimastel nädalatel põdenud palavikuga kulgevat haigust. See on ka põhjus, miks on arukas vaktsineerida juba enne gripihooaja algust. Gripivaktsiin hoiab lastel ja tööealistel tervetel inimestel ära 5-8 gripijuhtu 10st, eakatel umbes iga teise grippi haigestumise. Vaktsineerimine aitab vähendada ka gripi võimalikke raskeid tühistusi.
“Vaktsineerija kohustus on teavitada patsienti vaktsiini võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustada, mida ette võtta, kui tekib mõni tervisemure,” selgitab õde. Vaktsineerimise järel tuleb jälgida tervist ning küsimuste tekkimisel pidada nõu tervishoiutöötajaga. Kõrvaltoimete ilmnemisest saab teavitada ka ravimiamet.ee kaudu.
“Vaktsiini hulga planeerimisel lähtuvad tootjad eelmistel hooaegadel kasutatud kogustest, kuid konkreetset gripivaktsiini saab kasutada vaid ühel hooajal. Seega, kui rahvastiku huvi gripivaktsiini osas hüppeliselt kasvab, ei pruugi seda kõigile jätkuda,” tõdeb õde.
Tugevda immuunsust
Inimese organism saab võitluses meid ümbritsevate viiruste ja bakteritega kenasti hakkama, me ju ei haigestu kogu aeg. Jääme haigeks, kui immuunsus on nõrgenenud ja oleme tõbedele vastuvõtlikumad. Immuunsüsteemi tugevdamiseks soovitab õde rohkelt liikuda ja piisavalt puhata, tervislikult toituda ning vajadusel võtta vitamiine. Samuti soovitab ta vältida viiruste kõrgperioodil rahvarikkaid kohti.
“Viirushaigused levivad kergesti just suletud ruumides, nagu kontoris, lasteaias, koolis ja ühissõidukis. Juba seepärast tuleb jälgida üldiseid hügieeninõudeid – pesta sageli käsi ja aevastada-köhida salvrätiku või varrukasse,” soovitab õde. Gripi ennetamiseks on kõige tõhusam siiski õigeaegne vaktsineerimine. Haige inimene hakkab viirust levitama juba mitu päeva enne võimalike haigusnähtude teket, mistõttu vaktsineerimata inimesel võib olla keeruline vältida grippi nakatumist.