Ahvirõuged Eestis – Confido arst oli esimene, kes oskas haigust kahtlustada
Ahvirõuged on loomade viirusnakkushaigus (zoonootiline haigus), mis võib kanduda ka inimestele. Sel aastal teatati Euroopa Liidu liikmesriikides ja kogu maailmas esimest korda paljudest haiguspuhangutest. Confido nakkushaiguste arst Kristiina Reede räägib haigusest lähemalt.
Ahvirõuged ei levi inimeselt inimesele kergesti. Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetelt/pindadelt (näiteks voodiriided, rätikud jne), aga võib toimuda ka piisknakkusena hingamisteede eritistega, kuid see eeldab pikemaajalist tihedat kontakti.
Ahvirõugete avaldumine
Dr Reede räägib ahvirõugete sümptomitest: „Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1–3 päeva pärast esmaste sümptomite teket. Lööve algab nakkuse esmase sisenemise piirkonnast ning levib edasi teistele kehapiirkondadele. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid. Harvem esineb löövet ülejäänud kehal. Lööve läbib erinevad astmed.“
Tüsistusena võib tekkida peaajupõletik, sekundaarne bakteriaalne nakkus, vedelikupuudus, silmapõletikud ja kopsupõletik. Suremus on 0–11%. Praeguses puhangus < 1%.
Ahvirõugete peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva (kuni 21 päeva). „Nakkusohtlikuks loetakse inimene lööbe ilmudes, kuid praegu ei saa välistada, et inimene võib ka enne nähtavaid sümptomeid viirust levitada. Inimest loetakse nakkusohtlikuks seni, kuni lööbe koorikud on ära langenud,“ selgitab dr Reede.
Haigust saab vältida vaktsineerides
„Inimene, kes on nakatunud ahvirõugetesse, vajab isoleerimist. Seda ei pea ilmtingimata tegema haiglas, sobivad ka kodused tingimused toetava raviga – valuvaigistid, vedeliku tarbimine,“ rahustab dr Reede. Isolatsioon kestab seni, kuni lööbe koorikud on ära langenud. Rasketel juhtudel (näiteks immuunpuudulikkus) kasutatakse ravis viirusevastaseid ravimeid, kuid selliseid juhtumeid esineb harva.
Ahvirõugeid saab vältida vaktsineerides. Eestis kasutatakse Jynneose vaktsiini. Jynneose vaktsiin on kolmanda põlvkonna nõrgestatud elusvaktsiin, mis sisaldab viiruse elusat vormi.
Dr Reede sõnul kõikidele soovijatele vaktsiini paraku ei pakuta: „Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid. See eeldab ahvirõugetesse haigestunud inimesega ühe katuse all elamist, kokkupuudet haige inimese naha, limakestade ja saastunud esemetega (nt riided, voodiriided, WC) või kokkupuudet nakkusohtliku materjaliga (näiteks laboris). Haiguse ennetamiseks soovitatakse manustada vaktsiin nelja päeva jooksul pärast lähikontakti haigega.“
Confido arst andis esimese diagnoosikahtlustuse
25. augusti seisuga on Euroopa Liidu / Euroopa Majanduspiirkonna maades tuvastatud 17 202 ahvirõugete juhtu. Eestis on diagnoositud nakkus 10 inimesel. (Ahvirõuged, Terviseamet 2022)
Confido Kiirkliinikusse pöördus hiljuti patsient, kellel oli 7 päeva varem tekkinud mittevalulik ning kergelt sügelev lööve kubemepiirkonda. 3. haiguspäeval oli patsient pöördunud oma perearstile lööbe ja palavikuga, kus esialgsete sümptomite põhjal määrati sümptomeid leevendav ravi. Lisaks teostas perearst suguhaiguste analüüsid, mis olid negatiivsed. Patsient alustas perearsti poolt soovitatud raviga. Kuna vaatamata juba kolm päeva kestnud ravile süvenes kui ka laienes lööve, ühtalasi oli saabunud ka nädalavahetus ning ka perearstikeskus suletud, siis patsient pöördus Confido kiirkliinikusse üldarsti vastuvõtule. Kiirkliiniku üldarstil, dr Hellry Kenderil, tekkis kahtlus ahvirõugetele (perearsti poolt pildipanka pandud lööbe foto põhjal, selle hetke nahalööbe iseloomu ning ka eluanamneesi järgi) ning suunas patsiendi koheselt EMOsse diagnoosi täpsustamiseks.
Tegemist oli meespatsiendiga, kes oli hiljuti reisinud Euroopas ning kus oli olnud kaitsmata vahekorras.
Confido koduvisiidi õde Erki Limbak annab nõu: „Patsient tegi õigesti, et pöördus õigel ajal Confido kiirkliinikusse, kui märkas et senine ravi ei toimi. Siinkohal tuleks kindlasti kiita kiirkliiniku arsti, kes oskas info põhjal ka Eestis esimesena seda nakkushaigust kahtlustada.“ Nakkusohtu Confido kliinikutes ei ole, kuna järgitakse hügieeninõudeid ning kõik pinnad steriliseeriti kindluse mõttes uuesti.
„Kui patsient kahtlustab endal ahvirõugeid, siis tasub esmalt pöörduda perearsti poole. Juhul, kui ei õnnestu perearstiga ühendust saada, tuleb helistada perearsti nõuandeliinile 1220,“ soovitas koduvisiidi õde ja projektijuht Erki Limbak.
Kas teadsid: ahvirõugete nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates Taanis Kopenhaagenis kaks rõugetetaolise tõve puhangut. Haiguse peamised levitajad on aga närilised.
Vaata lisaks: