Uuringud ja protseduurid

Ettevalmistus on koloskoopia lahutamatu osa, ilma ettevalmistuseta uuringut teha ei saa. Sool peab olema puhas, et hinnata jämesoole limaskesta, võimaliku põletiku olemasolu ning leida üles teinekord väga väikesed polüübid ning kasvajad.

Õnnestunud ettevalmistus mängib suurt rolli selles, kui valutu, talutav, informatiivne ning kiire koloskoopia on. Ebapiisav ettevalmistus on ebaõnnestunud koloskoopia sagedasim põhjus ning on seega väga koormav nii patsiendile kui endoskoopiakeskusele ning võib viivitada vahel elulise tähtusega diagnoosi saamist!

Patsient peab ebapiisava ettevalmistuse korral kogu protseduuri uuesti läbi tegema: uuesti paastuma ning uuesti lahtistit jooma ja tulema uuele uuringule. Confidos pakume koloskoopiaeelset ettevalmistuse nõustamist, mis sisaldub uuringu hinnas.

Koloskoopia ettevalmistus algab juba nädal enne uuringut. Vähemalt 5 päeva enne uuringut on vaja ära jätta võimalikud tarvitatavad rauatabletid. Rauapreparaadid värvivad soolesisu mustaks ning seda on praktiliselt võimatu sooleseintelt maha pesta, et head nähtavust saavutada.

Vererõhuravimite tarvitamist katkestada ei ole vaja. Diabeedi korral on vajalik ravimiannuste korrigeerimine vastavalt paastumise ajale ning söödava toidu kogusele.

Uuringule suunavat arsti ja endoskopisti tuleb kindlasti teavitata võimalikest tarvitatavatest verevedeldajatest (nt Marevan, Xarelto, Plavix).

Marevani tarvitamise korral on vaja teada viimase INR-i määramise aeg ning INR-i väärtus.

Enamasti pole verevedeldajate tarvitamise katkestamine enne protseduuri vajalik, kuid endoskopist peab nendest teadlik olema!

Uuringule suunav arst kirjutab patsiendile lahtisti retsepti. See tuleks apteegist vähemalt nädal enne uuringut välja osta, siis jõuate vajadusel veel arstiga ühendust võtta, kui antud ravimit mingil põhjusel apteegis olema ei peaks!

Kiudainetevaene dieet. Kiudainetevaest dieeti tuleks pidada vähemalt 5 päeva enne koloskoopiat (kiudainete kogus peaks olema < 10 g/päevas).

Tarvitada võib valget liha (näiteks nahata kana), kalkunit, kala, vorsti. Lubatud on valge riis, nisujahupasta, nisujahust seemneteta küpsised, hommikusöögihelbed, keedetud kartulid või kartulipuder, nisujahust sai, juust, muna, tofu, jäätis, tarretised, kummikommid, selged supid, seemneteta moos, mesi, või, margariin. Lisaks võib tarvitada karastusjooke, kuid kindlasti mitte erksavärvilisi karastusjooke (nt mustsõstar, mustikas).

Süüa ei tohi täisteratooteid, täisterapastat või -riisi, seemneleiba või -saia, seemneid, pähkleid, ube, läätsi, tomatit, kurki, kapsast, viinamarju, väikeseseemnelisi marju (nt vaarikad, mustikad), puuvilju, juurvilju, peeti, salatit, punast liha, puuviljajogurtit.

 Koloskoopiale eelneval päeval võite süüa kerge kiudainetevaba hommikusöögi. Lõunasöögiks võib tarvitada läbipaistvat tükkideta tarretist, mahlajääd, läbipaistvaid kummikomme. Seejärel tuleb kuni koloskoopiani paastuda.

Juua tuleb rohkelt. Lahtistid viivad organismist rohkelt vett välja ning enesetunne võib seetõttu olla üsna vilets. Juua võib näiteks vett või mineraalvett, taimeteed, õunamahla, limonaadi, spordijooke. Vältida tuleb erksavärvilisi jooke! Kokku tuleks koloskoopia ettevalmistuse käigus juua vähemalt 2 liitrit vedelikke.

Tarvitatavad lahtistid. Uuringueelse paastumisega alustamine ning lahtisti tarvitamise aeg ja viis sõltub protseduuri läbiviimise ajast.

Lahtisti tarvitamisel on kaks viisi. Lahtisti tarvitamine ühe annusena või lahtisti koguse jaotamine kahele päevale.

Annuse jaotamisel kahele päevale tuleb arvestada, et viimase annusega tuleb alustada vähemalt 5 tundi enne uuringut ning lahtisti tarvitamine tuleb lõpetada vähemalt kaks tundi enne uuringut.

Koloskoopia ettevalmistuseks kasutatakse erinevaid lahtisteid. Lahtisti valib arst vastavalt patsiendi sümptomitele, kaasuvatele haigustele, üldseisundile ja teostatavale protseduurile.

Lahtisteid on erinevas koguses ning erineva maitsega.

Lahtistid tuleb lahtustada vastavalt pakis olevatele juhistele ning tarvitada lähtudes sellest, kas koloskoopia toimub enne- või pealelõunasel ajal.

 Lahtistite tarvitamiseks on erinevad nipid:

1. Lahtistit on lihtsam juua läbi kõrre
2. Lahtistisse võib segada läbipaistvat siirupit, et varjata mõnevõrra ebameeldivat kergelt soolakat maitset. Siirup ei tohi olla intensiivse värvusega, sest see võib hiljem uuringut segada
3. Valmissegatud vedelikku võib hoida külmkapis ning vedelikule võib lisada jääkuubikuid, sest külma vedelikku on lihtsam juua.
4. Vedelikku võib pigistada sidruni- või laimimahla. Umbes üks sidrun liitri kohta muudab lahuse maitse kergemini talutavaks.

Ennelõunane koloskoopia. Protseduuri aeg enne kella 12.00

Päev enne uuringut:

1. Kiudainetevaene hommikusöök. Järgmine kord tohib süüa pärast protseduuri. Jooma peab kas vett, viljalihata mahla, magusat piimata teed, karastusjooke (kindlasti mitte mustika- või mustasõstrajooke).
2. Umbes kell 14 tuleb alustada lahtisti joomisega. Liiter (või kaks liitrit) lahtistit tuleks juua umbes tunni (või kahe) jooksul.
3. Teise koguse lahtisti joomisega tuleb alustada umbes kell 17. Ka teine liiter (või kaks liitrit) tuleks juua tunni (kahe) jooksul.
4. Lisaks lahtistile tuleb juua vett, vältimaks dehüdratatsiooni teket. Võib juua ka läbipaistvat selget puljongit, piimata teed või kohvi või läbipaistvaid karastusjooke.

Uuringupäeva hommik:

5. Uuringupäeva hommikul süüa ei tohi! Juua võib, kuid vedeliku tarbimine tuleb lõpetada vähemalt kaks tundi enne uuringut.
6. Kindlasti tuleb manustada regulaarselt tarvitatavad ravimid, eriti vererõhualandajad!

Pealelõunane koloskoopia, protseduuri aeg peale kella 12

Päev enne uuringut:

1. Kiudainetevaene hommikusöök, kuid pärast kella 12 enam süüa ei tohi, järgmine kord tohib süüa pärast protseduuri.
2. Umbes kell 19.00 tuleb alustada ettevalmistusega, liitri (kahe liitri) lahtisti joomisega. Liiter lahtistit tuleks juua umbes tunni aja jooksul.
3. Teise koguse lahtisti joomisega tuleb alustada kell 7 uuringupäeva hommikul, liiter tuleb juua umbes tunni aja jooksul.

Uuringupäeva hommik:

1. Eelneval õhtu ja uuringupäeva hommikul võib juua läbipaistvat selget puljongit, vett, ilma piimata teed või kohvi, läbipaistvaid karastusjooke.
2. Uuringupäeva hommikul süüa ei tohi, joomine tuleb lõpetada vähemalt kaks tundi enne uuringut.

Kõht peaks lahti minema ca kahe tunni jooksul peale lahtisti joomisega alustamist. Kui peale kahe liitri lahtisti joomist ei ole kõht lahti läinud ja tekib kõhuvalu ning kõht läheb punni, tuleb ühendust võtta patsiendi uuringule suunanud arstiga või pöörduda EMO-sse!

 Ettevalmistus diabeeti põdevate patsientide puhul

 II tüübi diabeet

 Patsiendid, kellel on teise tüübi diabeet ja kes on kas tablett või insuliinravil.

Päev enne uuringut:

1. Vähenda oma diabeediravimite annust poole võrra, kui sööte uuringule eelneval päeval vähem, kui tavaliselt
2. Ärge võtke oma õhtuseid diabeediravimeid (ükskõik kas need on tabletid või insuliin). Järgmine kord võib diabeediravimeid tarvitada alles peale protseduuri.

Uuringu päeval:

1. Ärge võtke oma hommikusi diabeediravimeid
2. Võtke igaks juhuks haiglasse kaasa väike snäkk, näiteks võileib
3. Võtke oma diabeediravimid uuringule kaasa
4. Peale uuringut võite alustada söömisega nagu tavaliselt

Millal on esimene söögikord peale uuringut?

1. Hommikul- võtke oma tavapärased hommikused diabeediravimid
2. Lõunal- võtke pool oma tavapärasest hommikusest ravimiannusest lõunal
3. Õhtul- alustage oma tavapärase ravimiannusega (tabletid või süstid) õhtul

Esimese tüübi diabeet

 Patsiendid, kellel on esimese tüübi diabeet, peaksid sellest oma arstile teada andma ning protseduur tuleks planeerida päeva esimesse poolde.

Päev enne uuringut:

1. Vähendage oma tavapärast insuliinikogust umbes kolmandiku võrra, kui sööte tavapärasest vähem
2. Vähendage õhtuse insuliini kogust umbes kolmandiku võrra. Nt kui tarvitate 30 ühikut, siis tuleks nüüd tarvitada 20 ühikut insuliini
3. Söömise lõpetamisel: testige veresuhkru taset iga kahe tunni tagant kuni magamaminekuni ja ka järgmisel päeval kuni protseduurini.
4. Tarvitage kõrge suhkrusisaldusega jooke, vältimaks veresuhkru taseme langust.
5. Kui protseduur on hommikul, siis tarvitage ca 100-200 ml mahlajooke iga kahe tunni tagant kuni magamaminekuni ja järgmisel hommikul.

Protseduuri päeval:

1. Ärge manustage insuliini enne protseduuri
2. Võtke snäkk, näiteks võileib, haiglasse kaasa
3. Võtke insuliin protseduurile kaasa
4. Peale protseduuri võite alustada insuliiniga vastavalt sellele, millal on esimene toidukord:
   • Patsiendid, kes manustavad insuliini kaks korda päevas:
   • Hommikusöök- manustage ainult kaks kolmandikku oma tavapärasest hommikusest insuliinikogusest. Näiteks: kui hommikusöök on 10:30 ja tavapärane doos oleks 30 ühikut, siis seekord kasutage 20 ühikut
   • Lõunasöök- manustage pool oma tavapärasest hommikusest insuliinist koos lõunasöögiga. Näiteks kui sööte esimest korda peale uuringut kell 12:30 ja tavapärane hommikune insuliiniannus on 30 ühikut, siis manustage ainult 15 ühikut.
   • Patsiendid, kes manustavad insuliini 4 kuni 5 x päevas:
   • Hommikusöök- manustage pool oma tavapärasest insuliinikogusest

Lõunasöök- ärge manustage hommikust insuliini. Manustage tavapärane lõunane insuliinikogus.

Protseduur kestab ca 20-30 minutit ja on kahjuks ebamugav. Patsient lamab uuringu ajal vasakul küljel, kandes ühekordseid riideid. Ajuti võib esineda hetkelist valu endoskoobi sisseviimise perioodil, seda seetõttu, et otsime endoskoobiga teed erinevate soolekäänakute vahel ning pumpame nähtavuse suurendamiseks soolde vett või CO2-te. Vee või CO2 kasutamine on võrreldes varasemalt kasutatud õhuga patsiendile tunduvalt valutum.

Vee ja CO2-ga soolevalendiku laiendamine tekitab venitus- ja puhitustunde, naisterahvad kirjeldavad tunnet sageli kui menstruatsioonivalu. Parim, mida patsient teha saab, on katsuda lõõgastuda ning gaasid välja lasta.

Kohe, kui jõuame jämesoole lõppu, läheb enesetunne tunduvalt paremaks, valulik osa on sellega patsiendile läbi. Endoskoopi välja tuues vaatab endoskopist tähelepanelikult üle jämesoole limaskesta, võtab vajadusel biopsiad soole limaskestalt või eemaldab polüübid. Mõlemad protseduurid on patsiendile täiesti valutud.

Koloskoopia kestab umbes 30 minutit ning peale protseduuri võib patsient tunda vähest kõhuvalu, puhitust. See on tingitud uuringu käigus kasutatud CO2-st ning mida rohkem patsient liigub, seda kiiremini gaasid väljuvad. Enamasti mööduvad kaebused mõne tunni jooksul.

Peale koloskoopiat kommenteerib uuringu läbiviinud arst koheselt tulemused. Kui koloskoopia käigus on võetud ka biopsiad, siis nende vastuste valmimine võtab ca 2-3 nädalat ning biopsiavastused kommenteerib uuringule suunanud arst. Kui patsient on uuringule suunatud perearsti poolt, siis kommenteerib biopsiavastused perearst.

 Koloskoopia järgselt piiranguid söömisele ei ole ning söömisega võib alustada kohe. Kuna sool on uuringu järgselt tühi, ei pruugi roojamisvajadust paari järgneva päeva jooksul tekkida. See on täiesti normaalne ning ei tähenda, et tekkinud oleks kõhukinnisus.

Uuringuks palutakse teil riietusruumis riietada lahti alakeha ning panna jalga ühekordsed uuringupüksid. Uuringu ajal lamab patsient protseduurilaual vasakul küljel, põlved kõverdatult vastu rinda. Endoskoop viiakse päraku kaudu jämesoolde ning soolt vee ning CO2-ga laiendades hakkame aegalselt toruga edasi liikuma. Mõnikord palume patsiendil protseduuri käigus asendit vahetada, see on valutu ja ohutu ning aitab skoopi lihtsamalt teatud soolelingudest edasi viia. Vajadusel võetakse koloskoopia käigus biopsiaid või eemaldatakse polüüpe, mis saadetakse edasi laborisse. Mõlemad protseduurid on valutud.
Peale protseduuri võite tunda vähest kõhuvalu või -puhitust, enamasti mööduvad kaebused mõne tunni jooksul.

Uuring kestab kokku umbes 30 minutit ning peale uuringut võib patsient koheselt lahkuda.
Vajadusel viiakse eelneval kokkuleppel uuring läbi narkoosis. Sellisel juhul süstib anestesioloog patsiendile enne uuringut veresoonde uinutavat ravimit. Juhul, kui protseduur viiakse läbi narkoosis, tutvuge palun eelnevalt anesteesia infolehega, mis saadetakse broneeringu kinnituskirjaga.

Kui uuring on viidud läbi narkoosis, jääb patsient vähemalt tunniks päevaravipalatisse jälgimisele. Samal päeval ei tohi juhtida autot, sest manustatud tugevatoimeline rahusti vähendab oluliselt reaktsioonikiirust. Hea, kui saate uuringule kaasa võtta saatja, kes hoolitseb teie kojujõudmise eest. Kui olete uuringule tulnud üksi, tellige kojuminekuks takso.

Arst teavitab patsienti koloskoopia tulemustest kohe peale uuringut. Histoloogia vastused saabuvad umbes 2-3 nädalat pärast uuringut ning vastuseid näete koos arsti kommentaariga digiloost, kui just uuringut läbiviinud arstiga ei ole teisiti kokku lepitud. Juhul, kui patsient on suunatud koloskoopiale perearsti poolt, lähevad histoloogia vastused otse perearstile.

Kestva kõhupuhituse korral soovitame võtta Espumisani. Kui arst ei ole teisiti öelnud, võite kohe pärast uuringut süüa-juua.

Kuna jämesool on uuringueelsel päeval tühjendatud, ei pruugi järgmisel päeval tekkida roojamisvajadust, muretsemiseks pole põhjust.

Koloskoopia käigus tekib tüsistusi harva, kuid võimalikud tüsistused on verejooks proovitükkide võtmise või polüpektoomia järgselt (mis on enamasti minimaalne ega vaja vereülekandeid või kirurgilist ravi) ja sooleseina perforatsioon ehk mulgustus. See on väga harvaesinev komplikatsioon, kuid mis enamasti vajab kirurgilist ravi.

Juhul, kui peale uuringut peaks tekkima palavik, tugev kõhuvalu või verejooks, tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbril 112 või pöörduda lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.