Vastuvõtud

Valuravi teenus on mõeldud eeskätt inimestele, kellel esineb krooniline paikne valu. Kuna tegu on eeskätt invasiivse valuraviteenusega, peaks protseduuri tegemiseks olema selgelt määratletav sihtmärk (enamasti närv). Krooniline valu tähendab valu, mis on kestnud üle kolme kuu.

Mida vastuvõtul tehakse?

Vastuvõtu käigus selgitame välja valu iseloomu ja püüame tuvastada selle põhjuse. Pärast vestlust ja läbivaatust saame võimaluse korral teha juba samal vastuvõtul valu leevendava protseduuri (protseduuri tasu lisandub vastuvõtu tasule).

Milliseid protseduure pakume?

Pakume protseduure selja-, jäseme- ja nahavalu (sh vöötohatisejärgse ning operatsiooniarmidega seotud valu) leevendamiseks. Võimaluse korral teeme juba esimesel vastuvõtul ultraheli kontrolli all protseduure, näiteks liigesesüste, närviblokaade ja närvistimulatsiooni. Röntgenkontrolli vajavad protseduurid (enamasti lülisambakanalisse ja lülisamba liigestesse tehtavad süstid) toimuvad eraldi päeval.
NB! Hetkel ei paku me närvide krüoneurolüüsi ega raadiosageduslikku ablatsiooni (kuumusega mõjutamist).

Millega tuleb vastuvõtule tulles arvestada?

Ravi tulemusena ei saa alati eeldada valu täielikku kadumist. Juba 50% võrra vähenenud valu võib pidada heaks ravitulemuseks. Valuravi protseduurid on valdavalt sümptomaatilised ehk leevendavad valu, kuid nende toime ei pruugi olla püsiv. Pikaajalise ravitulemuse saavutamisel on oluline roll regulaarsel füsioteraapial ning mõnel juhul ka psühhoteraapial. Protseduurid ja valuvaigistid aitavad sageli luua eeldused edasiseks taastumiseks.

Valu tekkepõhjused on sageli keerukamad kui üksik mehaaniline kahjustus, mida saaks süstiga leevendada. Seetõttu ei ole võimalik täpselt ette ennustada protseduuri tõhusust ega selle toime kestust. Valuravi protseduurid ei välista regulaarset ravimite kasutamist. Sageli täiendab ravimravi protseduuride toimet. Mõnel juhul, näiteks närvikahjustusest tingitud valu korral, on ravimravi hoopis ravi põhiosa.
Protseduuri vajalikkuse ja sobivuse üle otsustab lõplikult valuraviarst. Samuti otsustab arst ravimite määramise üle.

Kellele ei pruugi teenus sobida?

Invasiivne valuravi ei pruugi sobida patsientidele, kellel esinevad laialdased valusündroomid (nt fibromüalgia), krooniline kõhuvalu või muutliku asukohaga (migreeruv) valu. Selliste probleemidega patsientidele saame siiski pakkuda nõustamist, aidata kohandada ravimraviskeemi ning vajaduse korral suunata nad edasisele taastusravile. Tuleb aga arvestada, et invasiivsete valuraviprotseduuride tõhusus võib nende seisundite korral olla piiratud, mistõttu ei pruugi protseduuride tegemine olla põhjendatud.

Valuraviarst ei tegele peavalude raviga. Peavalude korral soovitame pöörduda neuroloogi vastuvõtule.