Operatsioonid ja protseduurid

Laparoskoopia on operatsioonimeetod, mis võimaldab kõhuõõne organeid vaadelda ja opereerida ilma kõhuseina lahti lõikamata.

Laparoskoopia kirjeldus

Laparoskoopia toimub üldanesteesias.

Esmalt täidetakse kõhuõõs spetsiaalse õhunõela abil süsihappegaasiga. Seejärel tehakse väike sisselõige kõhu eesseinale naba piirkonda, mille kaudu sisestatakse kõhuõõnde laparoskoop. Laparoskoop võimaldab vaadelda kõhuõõnt seespoolt. Kõhu eesseinale tehakse veel 1-3 väikest sisselõiget, mille kaudu sisestatase operatsiooniinstrumendid.

Selle operatsioonimeetodiga on võimalik kõhuõõnest eemaldada liiteid, munasarjatsüste, müoomisõlmi, endometrioosikoldeid, emakat, munasarju ja/või munajuhasid. Samuti kasutatakse seda pahaloomuliste günekoloogiliste kasvajate ravis. Lastetuse põhjuse väljaselgitamiseks saab, lisaks oganite anatoomia kontrollimisele, teostada munajuhade läbitavuse kontrolli.

Laparoskoopia on väheminvasiivsem operatsioonimeetod ning väiksed operatsioonihaavad võimaldavad kiiremat operatsioonist taastumist.

Operatsioonieelselt

Operatsioonieelselt koostab Teie raviarst Teile sobivaima raviplaani ja annab vastavad juhised.

Operatsioonipäeval käige hommikul duši all. Teie operatsioon toimub üldnarkoosis ning tüsisuste vältimiseks peate olema enne operatsiooni vähemalt 6 tundi söömata ja 4 tundi joomata.

Palun tutvuge hoolikalt ka operatsioonile tulija meelespeaga!

Riskide vähendamiseks informeeride arsti oma tervislikust seisundist, haigustest, pidevalt kasutatavatest ravimitest ning teadaolevast ülitundlikkusest ravimite suhtes.

Operatsioon

Laparoskoopia teostatakse üldnarkoosis ning selle ajaline kestus sõltub Teile planeeritud operatsioonist. Pärast operatsiooni teostamist eemaldatakse operatsioonininstrumendid, väljutatakse gaas kõhuõõnest ning väikesed kõhuhaavad suletakse. Kui operatsiooni käigus võeti koeproovi või eemaldati organ või organi osa, siis suunatakse saadud preparaat histoloogilisele uuringule. Histoloogilise uuringu tulemused teavitab Teile Teie raviarst.

Laparoskoopial tekib tüsistusi harva, kuid nende risk on suurem varasemate kõhuõõneoperatsioonide korral või liidete esinemisel. Nagu operatsioonide korral üldiselt, võib ka laparoskoopia käigus ette tulla tüsistusi:

• verejooks
• põletik (haava-, kõhuõõne-, operatsioonipiirkonna põletik)
• naaberorganite vigastus (põie-, kusejuha-, soolevigastus)
• tromboos
• liidete tekkimine
• song
• narkoosist tingitud tüsistused (kõige sagedamini seotud ülitundlikkusega)

Operatsioonijärgne periood

Sõltuvalt Teile teostatud operatsioonist ning operatsioonikulust määratakse haiglaravi pikkus. Sageli on günekoloogilise laparoskoopia järgselt võimalik koju minna samal päeval, mõnikord on vajalik haiglas olla 1-2 ööd. Laparoskoopia järgselt võib esineda lühiajaline kõhuvalu ning õla-ja kaelavalu. Need sümptomid mööduvad reeglina 2-3 päeva jooksul. Haavaplaastrid võib eemaldada operatsioonijärgsel päeval. Nahahaavasid tuleb pesta igapäevaselt sooja voolava vee ja seebiga. Puhtad haavaplaastrid asetada igapäevaselt seni, kuni plaaster määrdub. Teie arst informeerib Teid haavade õmblemiseks kasutatud materjali osas. Sageli õmmeldakse nahahaavad iseresorbeeruva (isesulanduva) õmblusmaterjaliga, mis ei vaja eemaldamist. Kui haavaniidid vajavad eemaldamist, siis Teie raviarst informeerib Teid sellest ning täpsustab haavaniitide eemaldamise aja ning koha.

Operatsioonijärgne režiim võib varieeruda ning täpse režiimi selgitab Teile Teie raviarst. Reeglina soovitatakse 1 kuu jooksul peale laparoskoopiat vältida rasket füüsilist koormust, raskuste tõstmist üle 5-7kg, vanni, sauna, suplust, tupetampoonide ja menstruaalanuma kasutamist, seksuaalelu. Operatsioonijärgse valu leevendamiseks sobivad käsimüügis saadavad valuvaigistid. Nädala jooksul peale laparoskoopiat on soovitatav kergem dieet: vältida rasvast, vürtsist ja friteeritud toitu.

Järelhooldus

Kodusel taastumisel on oluline silmas pidada järgmist:

• Lähtuge Teid opereerinud arsti poolt määratud režiimi täpsetest juhistest
• Vajadusel väljastab raviarst Teile haiguslehe

Erakorraliselt tuleb pöörduda arsti vastuvõtule, kui operatsiooni järgselt tekib:

• kehatemperatuuri tõus üle 38°C;
• tugev valu kõhus;
• seedetalitluse ja urineerimishäired;
• rohke ja ebameeldivalt lõhnav eritis tupest;
• rohke verejooks suguelunditest.