Operatsioonid ja protseduurid

Eesnäärme lasernukleatsioon on väheinvasiivne endoskoopiline operatsioon eesnäärme healoomulisest suurenemisest põhjustatud urineerimishäirete raviks. Operatsiooni käigus eemaldatakse tuuliumlaseri abil eesnäärme suurenenud osa, mis surub kusitile ja takistab uriini normaalset väljavoolu.

Meetod sobib hästi ka suure eesnäärme korral ning võimaldab paljudel juhtudel vältida ulatuslikumat avatud operatsiooni. Võrreldes tavapäraste kirurgiliste meetoditega on lasernukleatsiooni eeliseks väiksem veritsusrisk ja kiirem taastumine.

Millal on eesnäärme lasernukleatsioon vajalik?

Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk beniigne eesnäärme hüperplaasia on sage vanusega kaasnev seisund, mille korral eesnäärme suurenedes aheneb seda läbiv kusiti ning uriini väljavool põiest muutub raskemaks.

Operatsiooni soovitatakse juhul, kui eesnäärme suurenemisest tingitud urineerimiskaebused on väljendunud, häirivad igapäevaelu või ei allu piisavalt ravimitele.

Lasernukleatsiooni näidustuseks võivad olla näiteks:

• nõrk või katkendlik uriinijuga;
• raskendatud urineerimise alustamine;
• sage või tungiv urineerimisvajadus;
• korduv öine urineerimine;
• tunne, et põis ei tühjene täielikult;
• suur jääkuriini kogus põies;
• korduv või püsiv uriinipeetus;
• eesnäärme suurenemisega seotud korduvad kuseteede infektsioonid;
• kusepõiekivide teke;
• eesnäärme suurenemisega seotud korduv veri uriinis;
• uriini väljavoolutakistusest tingitud neerufunktsiooni kahjustuse oht.

Operatsiooni vajaduse ja sobiva ravimeetodi otsustab uroloog vastavalt patsiendi kaebustele, eesnäärme suurusele, uuringutulemustele, varasemale ravile ja üldisele terviseseisundile.

Operatsioon

Operatsioon tehakse üldanesteesias ning kogu protseduur toimub endoskoopiliselt kusiti kaudu. Nahale lõiget teha ei ole vaja.

Kirurg viib kusiti kaudu eesnäärmeni kaameraga varustatud instrumendi ning eraldab tuuliumlaseri abil eesnäärme suurenenud sisemise osa ehk adenoomikoe seda ümbritsevast eesnäärmekapslist. Eesnääret tervikuna operatsiooni käigus ei eemaldata.

Eraldatud eesnäärmekude viiakse kusepõide. Seejärel tükeldatakse kude spetsiaalse instrumendi ehk mortsellaatori abil väiksemateks osadeks ning eemaldatakse põiest. Eemaldatud koe saab vajadusel saata histoloogilisele uuringule.

Tuuliumlaseri energia võimaldab kudet täpselt eraldada ning samal ajal veresooni sulgeda, mistõttu on operatsiooni ajal veritsus vähene.

Lasernukleatsiooni saab kasutada ka väga suurte eesnäärmete korral, mille puhul oleks tavapäraste meetodite kasutamisel mõnel juhul vaja kaaluda avatud operatsiooni.

Pärast operatsiooni

Operatsiooni lõpus paigaldatakse kusepõide ajutiselt uriinikateeter. Vajadusel kasutatakse kateetri kaudu põieloputust, et vältida verehüüvete kogunemist põide.

Kateetri eemaldamise aeg sõltub operatsiooni ulatusest, uriini värvusest ja patsiendi taastumisest. Pärast kateetri eemaldamist hinnatakse, kas patsient saab iseseisvalt urineerida ning põis tühjeneb piisavalt.

Kui taastumine kulgeb tavapäraselt, on sageli võimalik haiglast koju minna juba operatsioonile järgneval päeval.

Uriinijuga ja põie tühjenemine võivad kiiresti pärast operatsiooni paraneda. Sage või tungiv urineerimisvajadus võib siiski püsida mõnda aega, sest kusepõis vajab pikaajalisest väljavoolutakistusest taastumiseks aega.

Paranemine

Esimestel päevadel ja nädalatel pärast operatsiooni võib esineda:

• kipitust või põletustunnet urineerimisel;
• tavapärasest sagedasemat urineerimisvajadust;
• tungivat urineerimisvajadust;
• vähesel määral verd uriinis;
• ajutist raskust uriini kinnihoidmisel.

Paranemisprotsessi ajal võib uriini sattuda aeg-ajalt uuesti vähesel määral verd. Tavaliselt väheneb see järk-järgult.

Igapäevaste tegevuste juurde saab üldjuhul naasta suhteliselt kiiresti, kuid täielik taastumine võtab tavaliselt mitu nädalat. Täpsemad juhised annab raviarst vastavalt operatsiooni ulatusele ja patsiendi paranemisele.

Mõju seksuaalfunktsioonile

Eesnäärme lasernukleatsioon ei põhjusta üldjuhul olulist erektsioonivõime halvenemist. Operatsiooni sagedaseks kõrvaltoimeks on aga retrograadne ejakulatsioon ehk kuiv seemnepurse. Retrograadse ejakulatsiooni korral liigub seemnevedelik orgasmi ajal kusepõide, mitte kusiti kaudu kehast välja. See ei ole tervisele ohtlik ning orgasmitunne üldjuhul säilib, kuid võib oluliselt vähendada loomulikul teel lapse saamise võimalust.Kui on soov tulevikus lapsi saada, tuleks seda enne operatsiooni uroloogiga arutada.