Õigeaegne borrelioosi diagnoos aitab vältida tõsisemaid tüsistusi
Marjana Kizilova-Naumenko, Confido Neuroloogiakeskuse vastutav õde
Eestil on mõnes mõttes vedanud – maailmas on mitmeid haiguseid, mida puugid edasi kannavad, kuid meie regioonis esinevad neist ainult kaks: borrelioos ning puukentsefaliit. Puukborrelioos on bakteriaalne infektsioon, mis kandub inimestele edasi nakatunud puukidega, haigust nimetatakse ka Lyme’i tõveks.
Puukborrelioos avaldub enamasti umbes 5 cm läbimõõduga roosakas-punaka nahalööbena puugi hammustuskohas. Nahalööve võib keskelt olla heledam. Samas tuleb toonitada, et on inimesi kellel löövet ei ilmugi või kellel on see varjatud piirkonnas, näiteks juuste all. Esmaste sümptomite hulka kuuluvad ka palavik, peavalu, nõrkus või kehv enesetunne, pearinglus, lihas- ja liigesvalud ning järsk kaalulangus.
Lisaks eelnevale võib puukborrelioos põhjustada liigespõletikku, kesknärvisüsteemi infektsiooni, müoperikardiiti või järsku tekkivat südamerütmihäiret.
Miks on borrelioosi nii keeruline diagnoosida?
Borrelioosist annab sageli märku peavalu, mis on levinud kaebus ka teiste terviseprobleemide korral. Nõnda on ka Confido peavalukeskusesse sattunud inimene, kes kahtlustas endal migreeni, kuid diagnoos oli hoopis puukborrelioos. Tegemist on salakavala haigusega, sest haigusele iseloomulik lööve võib tekkida alles 30 päeva pärast hammustust.
Antikehade ilmumine vereanalüüsi võtab aega mõni nädal, aga haigus võib avalduda juba varem. Ilma borrelioosi kahtluseta ei pruugi arst vereproovist borrelioosi antikehasid otsida. Näiteks ainult 40-50% borrelioosi patsientidest on enda kehal puuki märganud. Siit ka soovitus perearstidele - diagnoosi panemiseks tuleb võtta arvesse kõiki haigussümptomeid. Paljud patsiendid on olnud haiged aastaid, ilma et arstid oleks põhjust leidnud. Kui puukborrelioos jääb diagnoosimata, võib haigus muutuda krooniliseks ja tekitada pikaajalisi kaebusi.
Milliseid neuroloogilisi kahjustusi puukborrelioos kaasa toob?
Kui borrellioosibakter läheb närvisüsteemi, nimetatakse tekkivat haigust neuroborrelioosiks. Kõigil borrelioosihaigetel ei pruugi närvisüsteemi haaratus tekkida, kuid 10-15 %-l varase ravita jäänud juhtudest areneb neuroborrelioos. Neuroloogilised sümptomid tekivad tavaliselt 1-12, kõigesagedamini aga 4-6 nädalat pärast puugihammustust. Varase neuroborrelioosiga kaasneb enamasti peavalu, mis on tingitud ajukelme põletikust, näonärvi halvatus või jäsemevalu.
Kui borrelioos jääb varases faasis ravimata, võib välja kujuneda haiguse hiline vorm. Selle vormi neuroloogilisteks sümptomiteks võivad olla jäsemete tuimus ja nõrkus ning mäluhäired. Väljaspool närvisüsteemi võivad tekkida liigesvalud. Enamasti hakkavad valutama põlveliigesed, harvemini pahkluu- või küünarliigesed, valud tekivad perioodiliselt.
Mõnikord võib haigus mõjutada ka südant, põhjustades südamelihasepõletikku ja rütmihäireid.
Kuidas borrelioosi diagnoositakse?
Patsient peab kahtluse korral pöörduma oma perearsti juurde, eriti kui puugihammustuse kohale on tekkinud nahalööve. Abi saab ka perearsti nõuandeliinilt numbril 1200 ning mitmetest digilahendustest.
Oluline on meeles pidada, et puukborrelioosi diagnoosi saab kinnitada vereprooviga. Apteekides on müügil kiirteste, kuid siin on üks suur „AGA“. Borrelioosi esmaste antikehade teke võtab aega 2-3 nädalat, aga haigus võib avalduda juba varem. Kiirtestide tundlikkus sõltub ka paljudest asjaoludest ning seega ei pruugi kiirtest anda alati õige tulemuse. Positiivse tulemuse korral peaks kindlasti arstiga konsulteerima. Borrelioosi on kahjuks lihtne ka üle diagnoosida. Seega on oluline meeles pidada, et diagnoosi kinnitamiseks on vajalik määrata borrelioosi antikehade tase laboris.
Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega
Õigeaegne antibiootikumikuuri alustamine säästab inimesi tüsistuste eest. Tavaliselt määratakse raviks suukaudne doksütsükliin või veenikaudne tseftriaksoon.
Pärast haigestumist tekivad borrelia antikehad, paraku pole need piisavad, et inimest terveks ravida või kaitsta uuesti nakatumise eest. Uskuda ei tasu ka alternatiivmeditsiini gruppides levitatavaid soovitusi. Borrelioosi ainus adekvaatne ravi toimub antibiootikumidega.
Sõltuvalt arsti poolt määratud ravimist kestab antibiootikumide kuur kuni 30 päeva. Seejärel loetakse inimene tervenenuks. Samas verre jäävad antikehad alles ja näiteks kiirtesti tehes annab see positiivse tulemuse, kuigi uut nakatumist pole olnud.
Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole
Erinevalt puukentsefaliidist ei ole puukborrelioosi vastu vaktsiini. Parimaks kaitseks on puugihammustuse vältimine. Soovitan inimesel kasutada putukatõrjevahendeid ning pärast õues viibimist tuleks end kontrollida.
Sel aastal on diagnoositud 1 puukentsefaliidi juhtum ning 297 puukborrelioosi juhtumit. Kõige rohkem juhtumeid on diagnoositud Tallinnas ja Harjumaal ning Pärnumaal (Terviseamet, 31.05.2023).
Vaata lisaks: