Reisija tervisekontroll ja immuniseerimine: millest alustada? Jaga

Kas enne reisimist mõnesse kaugesse paika on vaja tervis üle vaadata ja millal võiks mõelda vaktsineerimisele? Reisimeditsiin ei tähenda üksnes vaktsineerimist, vaid hõlmab endas terviseriskide hindamist, olemasolevate krooniliste haiguste kontrolli, nakkushaiguste ennetust, ravimite varumist ja tutvumist sihtriigi käitumissoovitustega. Paljude jaoks jääb see kõik aga segaseks, sest infot on palju. Confido Digikliiniku üldarst dr Karina Ivanova toob välja peamised sammud, millest alustada.

„Tervise peale tasub hakata mõtlema 3–8 nädalat enne reisi algust, et jõuaks vajadusel alustada vaktsineerimiskuure või kohandada ravimite kasutamist,“ räägib dr Ivanova. „Immuniseerimispassist või terviseportaalist võiks vaadata üle varasemad vaktsineerimised, arutada terviseriske oma perearstiga või reisimeditsiiniarstiga, eriti kui inimene põeb kroonilisi haiguseid (diabeet, südamehaigused, astma), tema immuunsus on vähenenud või ta saab immuunsupressiivset ravi, ta on rase või planeerib rasedust, ta on allergiline ravimitele või vaktsiinikomponentidele,“ soovitab arst. „Lisaks tasub kontrollida ka regioonispetsiifilisi riske (putukate kaudu levivad haigused, joogivee- ja toiduhügieen, kliimaga seotud ohud) või vaktsineerimisnõudeid,“ rõhutab arst.

1. Millised vaktsiinid on tavaliselt juba tehtud?

Dr Ivanova selgitab, et riiklik immuniseerimiskava hõlmab vanuserühmade kaupa tasuta pakutavaid või tasulisi vaktsiine. Nende hulka kuuluvad difteeria-, teetanuse- ja läkaköha (dTpa) vaktsiin, lastehalvatuse (poliomüeliidi) vaktsiin, leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) kolmikvaktsiin, B-hepatiidi vaktsiin, Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) vaktsiin, pneumokoki vastu suunatud vaktsiin, rotaviirusevastane vaktsiin, inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsiin ning tuberkuloosivastane vaktsiin (BCG), mida manustatakse riskirühmadele (lähemalt: vaktsineeri.ee).

„Täiskasvanul on kõige olulisemad difteeria-teetanuse tõhustusdoosid (kui viimasest doosist on möödas ≤ 10 aastat) ja MMR-i immuunsuse kontroll (kaks doosi lapsepõlves või varasem haigus). Enne reisi peaks kindlasti kontrollima ka vaktsineerimisstaatust poliomüeliidi – eriti kui reisitakse piirkondadesse, kus polioviirus endiselt levib (nt Pakistan, Afganistan) –, COVID-19 (range kontrolli vähenemise tõttu riigipiiridel pole see paljudes sihtkohtades enam nõutud, kuid endiselt soovitatav riskirühmadele) ning A- ja B-hepatiidi suhtes sõltuvalt sihtkohast,“ räägib arst.

2. Miks on teetanuse ja difteeria tõhustusdoosid olulised?

Terviseameti juhiste järgi tuleb difteeria ja teetanuse tõhustusdoos teha iga 10 aasta järel. „Reisijale on see oluline, sest teetanuse tekitaja võib sattuda organismi haava kaudu mullast ja haigus on levinud kõikjal maailmas. Samuti esineb endiselt difteeriapuhanguid Aasias, Aafrikas ja osades Ida-Euroopa piirkondades,“ räägib arst ja lisab, et traumad, putukahammustused ja marrastused tekivad reisil sageli ning stabiilne kaitse aitab vältida raskeid, potentsiaalselt eluohtlikke tüsistusi.

3. Millal kaaluda vaktsineerimist A-hepatiidi vastu?

A-hepatiit levib toidu ja joogivee kaudu ning on maailmas üks kõige sagedasemaid reisijaid mõjutavaid nakkusi. „Vaktsineerimist soovitatakse kõigile reisijatele, kes suunduvad Lõuna-Euroopasse, Aasiasse, Lähis-Itta, Aafrikasse ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Samuti neile, kes plaanivad süüa tänavatoitu, reisida halva hügieeniga piirkondades või veeta pikemalt aega resort’i-välises keskkonnas,“ räägib arst. „Kaks doosi tagavad eluaegse kaitse.“

4. Kõhutüüfuse ja teiste seedetraktihaiguste ennetus

Kõhutüüfuse vastu vaktsineerida on arsti sõnul soovitatav, kui reisitakse Lõuna-Aasiasse (India, Pakistan, Bangladesh, Nepal – suurim risk), viibitakse pikemalt Aafrika või Kesk-/Lõuna-Ameerika maapiirkondades, plaanitakse elada ja/või töötada kohalikus kogukonnas või kui hügieenitingimused sihtriigis on halvad. Muude seedetraktihaiguste ennetuseks on olemas vaktsiin rotaviiruse vastu (lastele), koolera suukaudne vaktsiin (valitud riigid või epideemiapiirkonnad), kuid oluline on ka elementaarne toiduohutus (vt altpoolt).

5. Millal on vajalikud malaariaravimid?

Malaaria risk sõltub riigist ja aastaajast, räägib arst. „Arst hindab vajadust vastavalt sihtkohale ja määrab selle põhjal ka preparaadi. Ravimi valik sõltub sihtkohast, reisija terviseseisundist ja rasedusest või ravimite koostoimetest,“ selgitab dr Ivanova ning toonitab, et malaariaravim ei asenda sääsetõrjet.

6. Profülaktilised ravimid, mida võib reisil vaja minna

Dr Karina Ivanova märgib, et reisil võib ennetusmeetmete hulka kuuluda ka teatud ravimite kasutamine. Vajadusel võidakse soovitada preparaate kõrgmäestikuhaiguse ennetamiseks, koolera või leptospiroosi riski vähendamiseks ning kõhulahtisuse vältimiseks (sh nn Bali belly).

7. Kõige olulisemad hügieeni ja toiduohutuse põhimõtted

Reisidiarröa on maailmas kõige sagedasem reisitüsistus, selle ennetamiseks tuleb

• juua ainult pudelivett või keedetud vett,
• vältida jääkuubikuid,
• süüa läbiküpsetatud toitu,
• vältida tooreid salateid ja koorimata puuvilju,
• hoiduda tänavatoidust riskipiirkondades,
• pesta käsi enne söömist ja pärast tualeti kasutamist,
• kasutada vajadusel alkoholipõhist desinfitseerijat.

8. Kaitse sääskedega levivate haiguste eest

Sääsed levitavad järgmisi haiguseid:

• malaaria (Anopheles),
• kollapalavik (Aedes),
• dengue-palavik,
• zikaviirus,
• chikungunya,
• Lääne-Niiluse viirus.

Peamised kaitsemeetodid:

• ≥ 20–30% DEET-i sisaldavad repellendid;
• heledat värvi pikkade varrukatega ja säärtega riided;
• putukavõrgud ja aknavõrgud;
• sääsetõrjevahendiga töödeldud riided;
• seismise vältimine aeglaselt voolava vee lähedal (sääskede sigimispaigad).

Kollapalavikuvaktsiin on osadesse riikidesse sisenemiseks kohustuslik ning annab eluaegse immuunsuse!

9. Millised sümptomid pärast reisi nõuavad kindlasti arsti poole pöördumist?

Arsti poole tuleb pöörduda, kui pärast reisi esinevad

• palavik (eriti pärast Aafrika, Aasia või Lõuna-Ameerika reisi – malaaria kahtlus),
• tugev kõhulahtisus või veri väljaheites,
• kollasus (maksakahjustus või hepatiidid),
• nahalööve või nahaalused sõlmed (putukahammustused, parasiidid),
• hingamisraskus või tugev köha,
• pikaajaline väsimus ja lihasvalud,
• urineerimishäired või alakõhuvalu.

10. Kuidas kontrollida immuniseerimispassi või vaktsineerimisandmete ajakohasust?

Vaktsineerimisandmeid saab kontrollida

• Terviseportaalist (→ immuniseerimised),
• oma immuniseerimispassist,
• perearsti käest.

Reisile soovitatakse immuniseerimispass alati kaasa võtta, eriti kui riik nõuab tõendit kollapalaviku vastu vaktsineerimise kohta.