Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on Eestis kõige sagedamini puukide kaudu leviv haigus. Siinses artiklis anname ülevaate haiguse varajastest sümptomitest, diagnoosimisest ja tõhusatest ravivõimalustest.
Terviseameti andmetel registreeriti 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul 1902 puukborrelioosi juhtu. Tegemist on bakteriaalse nakkushaigusega, mis levib inimesele nakatunud puugi kaudu.
Puukborrelioosi sümptomid
Puukborrelioos avaldub enamasti umbes 5 cm läbimõõduga roosakas-punaka nahalööbena puugi hammustuskohas. Nahalööve võib keskelt olla heledam. Tegemist on salakavala haigusega, sest haigusele iseloomulik lööve võib tekkida alles 30 päeva pärast hammustust.
Samas leidub inimesi, kellel löövet ei ilmugi või kellel on see varjatud piirkonnas, näiteks juuste all. Küll aga on hulk teisigi sümptomeid, mis puukborrelioosiga kaasnevad. Näiteks annab puukborrelioosist sageli märku peavalu, mis on levinud kaebus ka muude terviseprobleemide korral. Esmaste sümptomite hulka kuuluvad veel palavik, nõrkus või kehv enesetunne, pearinglus, lihase- ja liigesevalud.
Lisaks eelnevale võib puukborrelioos põhjustada liigesepõletikku, kesknärvisüsteemi infektsiooni, müoperikardiiti või järsku tekkivat südame rütmihäiret.
Borrelioosi kulg ja immuunvastus
Borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi on spiraalikujuline bakter ehk spiroheet, mis suudab organismis varjatult levida ja immuunsüsteemi eest „peitu“ pugeda. Sellepärast võib haigus kulgeda mitmefaasiliselt:
- varajane lokaalne faas – tüüpiline rändav lööve (erythema migrans),
- dissemineerunud faas – bakter levib mitmesse organsüsteemi,
- hiline faas – võib tekkida krooniline artriit või neuroloogilised sümptomid.
Miks on borrelioosi nii keeruline diagnoosida?
Borrelioosi varajane avastamine ei ole lihtne, sest haiguse kõige iseloomulikum sümptom – punetav nahalööve hammustuskohas – võib tekkida alles mitu nädalat pärast puugi kinnitumist või jääda üldse märkamata. Näiteks ainult 40–50% borrelioosipatsientidest on märganud enda kehal puuki.
Antikehad, mida saab määrata vereanalüüsiga, tekivad tavaliselt 2–3 nädala jooksul, aga haigus võib avalduda juba varem. Seetõttu ei pruugi varases faasis võetud vereproov veel usaldusväärset tulemust anda.
See tähendab, et diagnoosimisel peavad arstid toetuma tervikpildile: sümptomitele, anamneesile ja vajadusel laborianalüüsile.
Hilinenud ravi võib tuua raskeid tüsistusi
Kui borrelioosibakter läheb närvisüsteemi, nimetatakse selle tagajärjel tekkivat haigust neuroborrelioosiks. Neuroloogilised sümptomid tekivad tavaliselt 1–12, kõige sagedamini aga 4–6 nädalat pärast puugihammustust. Varase neuroborrelioosiga kaasnevad enamasti peavalu, mis on tingitud ajukelme põletikust, näonärvi halvatus või jäsemevalu.
Kui borrelioos jääb varases faasis ravimata, võib välja kujuneda haiguse hiline vorm. Selle vormi neuroloogilised sümptomid võivad olla jäsemete tuimus ja nõrkus ning mäluhäired. Väljaspool närvisüsteemi võivad tekkida liigesevalud. Enamasti hakkavad valutama põlveliigesed, harvemini pahkluu- või küünarliigesed, valud tekivad perioodiliselt. Mõnikord võib haigus mõjutada ka südant, põhjustades südamelihase põletikku ja rütmihäireid.
Kuidas borrelioosi diagnoositakse?
Patsient peab kahtluse korral pöörduma arsti poole, eriti kui puugihammustuse kohale on tekkinud nahalööve. Kui kahtlus on tekkinud, saab abi saamiseks võtta ühendust oma perearstiga, aga helistada ka näiteks perearsti nõuandeliinile 1220 või pöörduda Confido Digikliinikusse.
Borrelioosi kiirtest – miks ei ole see alati usaldusväärne?
Puukborrelioosi diagnoosi saab kinnitada vereprooviga. Borrelioosi antikehad tekivad veres tavaliselt 2–3 nädala jooksul, kuid haigus võib avalduda juba varem. Kiiranalüüside tundlikkus sõltub paljudest teguritest ning seega ei pruugi need alati anda õiget tulemust. Positiivse tulemuse korral tuleks kindlasti konsulteerida arstiga. Samas on borrelioosi lihtne üle diagnoosida, mistõttu on oluline meeles pidada, et lõpliku diagnoosi kinnitamiseks tuleb määrata antikehade tase laboris.
Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega
Õigeaegne antibiootikumravi aitab vältida tüsistusi. Tavaliselt kasutatakse raviks suukaudselt doksütsükliini või veeni kaudu tseftriaksooni. Pärast nakatumist tekivad küll borrelia-vastased antikehad, kuid need pole haiguse väljaravimiseks piisavad ega kaitse uuesti nakatumise eest. Alternatiivmeditsiini gruppides levitatavaid soovitusi ei tasu usaldada, sest borrelioosi ainus tõenduspõhine ravi on antibiootikumidega. Ravi kestus sõltub arsti määratud ravimist ning võib kesta kuni 30 päeva.
Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole
Erinevalt puukentsefaliidist ei ole puukborrelioosi vastu vaktsiini. Parim kaitse on efektiivne ennetus, mis hõlmab katva ja heleda riietuse kandmist looduses, regulaarset kehakontrolli pärast looduses viibimist ja puugi kiiret ja õiget eemaldamist – tõmmates otse ja ettevaatlikult, mitte pigistades.