Kuidas aidata end ärevuse korral?
Oktoober on vaimse tervise kuu. Selle puhul selgitavad vaimsele tervisele spetsialiseerunud õed Alice Rehkli ja Kristiina Kuusma, kuidas saab end ärevuse eest ise kaitsta ning millal spetsialisti poole pöörduda.
Levinud arvamuse kohaselt on ärevus uus kiire aja haigus. Küllap on aga ärevushäired siiski alati olemas olnud ja pigem on paranenud teadlikkus, leiab Kristiina Kuusma. Ta lisab, et varasemalt räägiti ärevusest lihtsalt vähem ning teadmisi ja uuringuid nappis. Alice Rehkli täiendab, et eristada tuleks loomulikku ärevust ja ärevushäiret: „Ärevus on emotsioon, mida me peamegi tundma, ja selleta ei oleks olnud ka evolutsiooni, sest ärevus sunnib meid võitlema või põgenema. Ent kui inimesel on üle poole aasta olnud pidevad muremõtted, siis võib olla tegemist ärevushäirega.“
Siiski möönavad spetsialistid, et tänapäevale iseloomulik kiire elutempo on ärevushäireid kindlasti süvendanud. Inimeste ärevustase tõusis ka koroona tõttu. Näiteks võimendus ebakindlus tuleviku ees. Rehkli sõnul loodi inimestele ka ideaalsed tingimused eralduda teistest oma koju: „Seepärast suurenes sotsiaalne ärevus ning hiljem, kui tuli koosviibimistele naasta, tekkis nii mõnelgi seltskonna ees hirmutunne.“ Samamoodi toonitavad nad, et koroona ajal hakati vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama, tänu millele muutusid inimesed teemast teadlikumaks. Ja ega ainult koroona ärevust too – eri eluperioodidel võivad stressi tekitada kõige erinevamad sündmused, alates kooli lõpetamisest ja muudatustest tööl ning lõpetades sünnipäevade või spordivõistlustega.
Kui võrrelda laste ärevust täiskasvanutega, siis leiab Rehkli, et lapsed ei oska sageli ärevust verbaalselt väljendada: „Näiteks võib esineda küünte või huulte närimist, ülemäära punastamist, juuste sikutamist või hammaste krigistamist. Võimalik on ka hoopis endasse tõmbumine või vaikimine. Kõik need välised sümptomid on ka täiskasvanutel, kes aga oskavad end sageli paremini kontrollida. Lapsed tihti ei tea, et tunnevad end ärevalt.“
Kuusma lisab: „Lapsed võivad hakata öösiti voodit märgama või põhjendamatult oksendama, sest mõte kooliminekust või mõnest sündmusest tekitab nii suurt pinget. Samamoodi võivad neil sarnaselt täiskasvanutele tekkida näiteks unehäired või nad muutuvad kergesti ärrituvaks.“
Mis vahe on ärevushäirel ja paanikahäirel?
Ärevusega kaasneb pidev pingetunne, sealhulgas füüsiline pingetunne. Inimene tunneb pidevat ärevust või rahutust, võivad esineda unehäired, kergemini ärritumine ja kiire väsimine. Kui ärevushäiret iseloomustab, et see kestab kaua ja on pigem seisund, siis paanikahäire esineb hoogudena. Näiteks võib inimesel pärast suuremat üleelamist või halva uudise kuulmist tekkida paanikahoog. Vahel võib paanikahoog tekkida ka rahulikus olekus, see annab märku pikemalt kestnud pingest. Seetõttu annab keha paanikahooga märku, et on aeg tempot maha võtta.
Kui teil tekivad enesetapu või enesekahjustamise mõtted, pöörduge kindlasti kohe psühhiaatriakliinikusse vaimse tervise õe juurde või valvetuppa. Nippe ärevushoo leevendamiseks leiate ka lehelt www.peaasi.ee.
Vaata ka:
Vaimse tervise spetsialistid