Kuidas aidata end ärevuse korral?
Oktoober on vaimse tervise kuu. Selle puhul selgitavad vaimsele tervisele spetsialiseerunud õed Alice Rehkli ja Kristiina Kuusma, kuidas saab end ärevuse eest ise kaitsta ning millal saavad aidata Confido Koduvisiidi eriõed.
Levinud arvamuse kohaselt on ärevus uus kiire aja haigus. Küllap on aga ärevushäired siiski alati olemas olnud ja pigem on paranenud teadlikkus, leiab Kristiina Kuusma. Ta lisab, et varasemalt räägiti ärevusest lihtsalt vähem ning teadmisi ja uuringuid nappis. Alice Rehkli täiendab, et eristada tuleks loomulikku ärevust ja ärevushäiret: „Ärevus on emotsioon, mida me peamegi tundma, ja selleta ei oleks olnud ka evolutsiooni, sest ärevus sunnib meid võitlema või põgenema. Ent kui inimesel on üle poole aasta olnud pidevad muremõtted, siis võib olla tegemist ärevushäirega.“
Siiski möönavad spetsialistid, et tänapäevale iseloomulik kiire elutempo on ärevushäireid kindlasti süvendanud. Inimeste ärevustase tõusis ka koroona tõttu. Näiteks võimendus ebakindlus tuleviku ees. Rehkli sõnul loodi inimestele ka ideaalsed tingimused eralduda teistest oma koju: „Seepärast suurenes sotsiaalne ärevus ning hiljem, kui tuli koosviibimistele naasta, tekkis nii mõnelgi seltskonna ees hirmutunne.“ Samamoodi toonitavad nad, et koroona ajal hakati vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörama, tänu millele muutusid inimesed teemast teadlikumaks. Ja ega ainult koroona ärevust too – eri eluperioodidel võivad stressi tekitada kõige erinevamad sündmused, alates kooli lõpetamisest ja muudatustest tööl ning lõpetades sünnipäevade või spordivõistlustega.
Kui võrrelda laste ärevust täiskasvanutega, siis leiab Rehkli, et lapsed ei oska sageli ärevust verbaalselt väljendada: „Näiteks võib esineda küünte või huulte närimist, ülemäära punastamist, juuste sikutamist või hammaste krigistamist. Võimalik on ka hoopis endasse tõmbumine või vaikimine. Kõik need välised sümptomid on ka täiskasvanutel, kes aga oskavad end sageli paremini kontrollida. Lapsed tihti ei tea, et tunnevad end ärevalt.“
Kuusma lisab: „Lapsed võivad hakata öösiti voodit märgama või põhjendamatult oksendama, sest mõte kooliminekust või mõnest sündmusest tekitab nii suurt pinget. Samamoodi võivad neil sarnaselt täiskasvanutele tekkida näiteks unehäired või nad muutuvad kergesti ärrituvaks.“
Millal kutsuda appi Confido Koduvisiit?
Ärevus- või paanikahoo korral saab endale või lähedasele appi kutsuda Confido Koduvisiidi meediku. Kõige sagedamini tehakse väljakutse selliste sümptomite korral nagu südamepekslemine, survetunne või valu rinnus, hingamisraskused, tuimad või surisevad käed ja jalad. Kuusma sõnul võib inimene, kellel ei ole varem olnud paanikahoogu, ära ehmatada, sest ta ei saa aru, mis tema kehaga toimub. Ta ei pruugi mõista, et tal on ärevushoog, ning võib kahtlustada endal õhupuuduse korral hoopis kopsuhaigust või mõnel muul juhul infarkti. Kui aga inimene tunneb eespool loetletud sümptomeid või tikuvad talle peale hirmu- või surmavõtted, võibki ööpäevaringselt helistada Confido Koduvisiidi telefonile. „Saame tulla ja kontrollida üle elulised näitajad: näiteks vererõhu ja pulsi. Lisaks saame vajadusel pakkuda medikamentoosset ravi ja olla inimesele toeks, otsides tema probleemidele pikemaaegseid lahendusi, näiteks suunata psühhiaatri või psühholoogi juurde,“ selgitab Kuusma.
Loomulikult tasub abi otsida ka siis, kui ärevus kipub mõne aja tagant korduma. „Piiranguid ei ole ning enda ärevuse tunnustest ja nende leevendamise võimalustest tasub olla teadlik. Iga inimene saab katse ja eksituse meetodil üles leida, millised nipid ja võtted just temal kõige paremini toimivad,“ ütleb Rehkli ning lisab, et ärevushäireid saab kenasti teraapiaga kontrollile allutada.
Kuusma soovitab kindlasti teha korrektuure elustiilis – juua vett, toituda tervislikult ning leida üles naudingut pakkuvad tegevused. Ta lisab, et aju rahustamiseks tasub alati looduses jalutada: „Värske õhk ja liikumine aitavad mõtteid lahti harutada ning rahulik ja teadlik hingamine ärevust maandada – ja telefon las jääda taskusse!”
Mis vahe on ärevushäirel ja paanikahäirel?
Ärevusega kaasneb pidev pingetunne, sealhulgas füüsiline pingetunne. Inimene tunneb pidevat ärevust või rahutust, võivad esineda unehäired, kergemini ärritumine ja kiire väsimine. Kui ärevushäiret iseloomustab, et see kestab kaua ja on pigem seisund, siis paanikahäire esineb hoogudena. Näiteks võib inimesel pärast suuremat üleelamist või halva uudise kuulmist tekkida paanikahoog. Vahel võib paanikahoog tekkida ka rahulikus olekus, see annab märku pikemalt kestnud pingest. Seetõttu annab keha paanikahooga märku, et on aeg tempot maha võtta.
Kui teil tekivad enesetapu või enesekahjustamise mõtted, pöörduge kindlasti kohe psühhiaatriakliinikusse vaimse tervise õe juurde või valvetuppa. Nippe ärevushoo leevendamiseks leiate ka lehelt www.peaasi.ee.