Mehed ja ilusüstid: Eesti mees eelistab loomulikku lõpptulemust
Confido esteetika kliiniline juht Janno Atna räägib segadusest ümber botuliinisüstide, samuti sellest, millistel puhkudel otsivad botox’ist abi Eesti mehed ning kui palju erinevad nende soovid naiste omadest.
Kes meist ei oleks kuulnud botox’ist ehk botuliinitoksiinist – süstidest, mille abil saab võidelda kortsude vastu ilma kirurgilise sekkumiseta. Botox nõrgestab impulsside ülekannet närvilõpmetest näolihastesse, lõdvestades neid ja siludes seeläbi miimikakortse.
Ilmselt seostab enamik meist botuliinisüste pigem naistega, sest tegemist on ühe sagedasema kosmeetilise protseduuriga. Confido esteetika kliiniline juht Janno Atna ütleb aga, et viimasel ajal on botuliinisüstid avastanud ka Eesti mehed, olgugi et veel üsna tagasihoidlikult. „Saja naise kohta soovib botuliinisüste umbes üks mees. Patsientide vanus on varieeruv, kuid enamik vastuvõtule pöördujaist on üle 40 aasta vanad,“ toob ta välja.
Atna jutust selgub, et kuna meeste kokkupuude botuliiniga on küllaltki vähene, siis puuduvad neil ootused ja arusaam, kuidas see neile abiks võiks olla. Confidosse vastuvõtulegi jõuavad nad enamasti tänu sellele, et naine või kosmeetik on saatnud. Ent põhjused ei olegi naistest nii erinevad – peamiselt häirib mehi ikka mõni korts näos.
Seega ühendab mehi ja naisi soov välja näha nooruslikum. Mõlemad tahavad ka seda, et protseduuri tulemus kõrvaltvaatajaile liialt silma ei torkaks. „Kortsude vähendamine võimaldab justkui aega tagasi keerata. Kuigi mehed ja naised soovivad sageli erinevat lõpptulemust ning loomulikkus on viimasel ajal tõusutrendis, soovivad naised vabaneda kõigist kortsudest, samas kui meeste põhisoov on see, et kortsu ei oleks enam nii selgelt näha. Eks Põhjamaa mehed on ühtemoodi konservatiivsed ja oma valikutes pigem tagasihoidlikud. Välimus ei mängi meie ühiskonnas nii suurt rolli kui näiteks lõunamaades. Ka riietudes eelistame punase ja oranži asemel musta, valget ja halli,“ räägib Janno Atna.
Ikka need stereotüübid
Juhtub ka seda, et patsient ei tee vahet botuliinil ja filler’itel ehk täitesüstidel. Atna möönab, et nende protseduuride erinevust tuleb selgitada peaaegu igal konsultatsioonil. Ja küllaltki tihti soovivad patsiendid need kaks erinevat protseduuri kokku sulatada. „Sel juhul peame tavaliselt minema tagasi algusesse ja välja selgitama, miks patsient üldse konsultatsioonile on tulnud – see aitab meil valida õige protseduuri, mis vastaks patsiendi soovidele.“
Botuliini mõju kestab umbes 16 nädalat, seejärel taastub lihastoonus ja süstide eelne olukord. Protseduuri sageduse võib patsient ise valida ja siin tasubki arvestada inimese sooviga. Enamasti lastakse end süstida nelja kuni kuue kuu tagant. „Mõnedes lihastes taastub toonus kiiremini, teistes aeglasemalt. Mõnedel patsientidel muutub ka lihase kasutamise harjumus ja nad kasutavad teatud lihaseid vähem,“ nendib Atna.
Muide, kust on ilumaailmas võidukäiku teinud toksiin üldse pärit? Botuliin avastati juba 18. sajandil, kui ühes Saksamaa külas sai 13 inimest roiskunud liha söömise tõttu toidumürgituse. Alles sada aastat hiljem mõistsid arstid ja teadlased, et mürgituse tekitanud bakter toodab toksiini, mis mõjutab inimese närvisüsteemi ning aitab ravida ka paljusid haigusi. Nii saigi alguse botuliini edulugu ja tänapäeval kasutatakse seda igapäevaselt näiteks neuroloogias, ortopeedias, silma- ja nahahaiguste ravis ja loomulikult esteetikas.
Vaata veel:
- Kosmeetiku vastuvõtt
- Kortsude vähendamine ilusüstidega
- Botoxi süstid
- Liighigistamise vastased ravisüstid
