Kerge ja lühiajaline väsimus on normaalne organismi vastus nii füüsilisele kui ka vaimsele koormusele. Confido vastutav õde Irina Kuznetsova selgitab, mida teha, kui väsimus on kestnud pikka aega ja põhjus pole teada.
Väsimust põhjustavad tegurid võib jagada kolmeks: elustiiliga seotud põhjused (liigne või vähene füüsiline aktiivsus, unepuudus, ülekaal, stress, antidepressantide tarbimine, liigne kofeiini tarbimine ja alkohol); kehalised probleemid (aneemia, kroonilise väsimuse sündroom, nakkused (nt gripp), kilpnäärme alatalitlus/ületalitlus, söömishäired, südamepuudulikkus, suhkruhaigus ja muud kroonilised haigused); vaimsed probleemid (ärevus, depressioon).
Vitamiinipuudus
Väsimus ja kurnatus võivad, aga ei pruugi viidata rauapuudusele. Raud on seotud veresuhkru energiaks muundamise protsessiga. Kui rauatase organismis langeb, võib välja kujuneda aneemia. Raud on aneemia ravimisel oluline ning aitab ravida mitmeid aneemia üldiseid sümptomeid, nagu väsimus, üldine nõrkus, peavalu ja ülitundlikkus külma suhtes. Kuna meie organism ei suuda ise rauda toota, peame jälgima, et omastaksime piisavas koguses rauda igapäevasest tervislikust ja tasakaalustatud toidust.
Madal B12-vitamiini tase võib tekitada megaloblastilist aneemiat ja takistab punaliblede tööd, mis põhjustab aneemiat. Aneemia korral ei ole inimesel piisavalt punaliblesid, mis transpordiksid hapniku organitesse. Tavapärase menüü puhul on peamised B12-vitamiini allikateks liha, maks ja kala. B12-vitamiini keskmine vajadus täiskasvanutel on 0,7 μg päevas. Kuna B12-vitamiin imendub paremini väikestes kogustes, siis tuleb arvestada, et mida harvemini seda tarbida, seda suurem peab olema kogus. B12-vitamiini on peaaegu kõigis multivitamiinides, lisaks leidub ka toidulisandeid, mis sisaldavad ainult B12-vitamiini või B12-vitamiini koos foolhappe või muude B-grupi vitamiinidega. Vajadusel kirjutatakse B12-vitamiin välja ka retseptiga.
Väsimust seostatakse sageli ka D-vitamiini puudusega. D-vitamiini saab peamiselt päikesest, aga ka toiduainetest, nagu piim, kala, munad. Pikka aega kestev D-vitamiini defitsiit võib viia kroonilise väsimuse ja peavaludeni. Selleks, et teada, kas organismi D-vitamiini vajadus on täidetud, võiks korra aastas teha vereanalüüs. Juhul, kui D-vitamiini sisaldus organismis on alla 100 nmol/l või lausa alla 75 nmol/l, tuleks konsulteerida arstiga. Vitamiiniasenduskuuriga alustades võiks paari kuu möödudes uuesti D-vitamiini taset kontrollida ja vajadusel päevast kogust korrigeerida.
Elustiil ja stress
Hea tervise alus on tasakaal. Selleks, et seda tasakaalu saavutada, tuleks jälgida, et nii toitumine, liikumine, puhkus kui ka vaim toetaks tervist võrdselt. Näiteks pikka aega stressi all kannatanud inimesel suureneb erinevate vitamiinide (nt B12 vitamiini ja magneesiumi) vajadus. Samas mõjutab stress ka korisoolitaset ning võivad tekkida unehäired. Kui inimene ei saa toidust kätte vajalikus koguses toitaineid, uni on häiritud ja samas kulub suur osa energiast trenni tegemisele, on väsimustunne kerge tekkima.
Ebapiisav uni
Keskmine täiskasvanud inimene vajab 7–9 tundi und ööpäevas. Ebapiisavast unest annab märku päevane unisus, samuti võivad ebapiisavast unest märku anda hooletusest põhjustatud õnnetused, ärrituvus, mäluhäired ja otsustusvõime langus. Selleks, et hinnata, kas uneaeg vajaks korrigeerimist, soovitan minna vabale päevale eelneval õhtul magama esimese unisuse tekkides ja vaadata, mitu tundi ilma äratuskellata magad. Kui unetundide arv on tavapärasest (töönädala keskmisest) väga erinev, on ehk põhjust uneaega korrigeerida.
Arsti või õe vastuvõtule oleks mõistlik pöörduda siis, kui väsimus on kestnud pikka aega ja selle põhjus ei ole teada. Samuti siis, kui koos väsimusega esineb veel sümptomeid, mida varem pole olnud, näiteks palavik, kaalumuutus, unehäired, peavalud või südame rütmihäired.