Tegevusterapeut aitab üle nii füüsilisest kui vaimsest tupikseisust
Meie hulgas on palju inimesi, kel erinevatel ja tavalugeja jaoks esmapilgul kummalistel põhjustel on raskusi igapäevaeluga toimetulekul. Üheks lahenduseks sellisse tupikusse sattumisel on tegevusterapeut. Tegevusterapeut aitab nii vaimsete kui füüsiliste väljakutsete korral teraapiliste tegevuste või kohanduste kaudu elukeskkonnas ja tegevusmustrites paremini toime tulla, selgitab Confido Meditsiinikeskuse tegevusterapeut Heldi McCaskill.
Inimeste igapäevaelust ja meediast on rohkem teada lood, mil keha ei saa enam läbipõetud haiguse või vanaduse tõttu kõigi füüsiliste tegevustega hästi hakkama. Küll aga on samavõrra oluline tegevusterapeudi praktikas inimese vaimse tervise ja närvisüsteemi tegevusega seotud probleemide lahendamine. „Näiteks mõned meist ei saa kasutada ühistransporti – inimese ärevustunne läheb nii kõrgeks, et ta ei jõuagi seetõttu kooli või tööle. Või on inimesel raske osaleda mingites vaba aja tegevustes, sest need toimuvad rahvarohkes keskkonnas ja tema jaoks on rahvarohke keskkond liiga stimuleeriv ja närvikava ei saa sellega hakkama,“ loetles Heldi vaid mõningaid näiteid oma patsientide muredest.
„Tegevusteraapia eesmärk on suurendada inimese toimetulekut tegevuste ja rollidega, mis on talle olulised – selleks, et ta saaks vaatamata füüsilise või vaimse tervise raskustele osaleda tähenduslikes tegevustes,“ võttis Heldi McCaskill lühidalt kokku oma eriala missiooni. Rohkem kui tosin aastat Inglismaal elanud, University of East Anglia’st tegevusteraapia eriala omandanud ning sealsetes haiglates praktiseerinud McCaskill naases Eestisse mullu. Eestis Confido Meditsiinikeskuses tegevusterapeudina praktiseerides jätkab ta teadusmagistri õpinguid Sheffield Hallam University’s sensoorse integratsiooni alal.
Tegu ongi keeruka erialaga, mida on raske lühidalt kokku võtta. Tegevusterapeudid tegelevad peale vaimse tervise valdkonna ka neuroloogias, ortopeedias, geriaatrias jne. Teraapiat viiakse läbi erineva raskusastme häirete korral – nii normintellektiga, intellektipuudega, neuroloogiliste eripäradega kui dementsuse võifüüsiliste probleemidega patsientidega ja sellist abi võivad vajada inimesed kogu elukaare ulatuses – väikelastest eakateni.
Tegevusterapeut – kellele ja milleks?
Meie igapäevast toimetulekut mõjutab suures osas meie tervislik seisund. „Kui igapäevane toimetulek on häiritud, on tegevusterapeudi töö võtta inimese mõni tegevus sammudeks lahti ja siis hakata vaatama, kus on tõrge, kas midagi annab kuidagi muuta või kohandada, et probleemist üle saada,“ selgitab Heldi oma töö sisu. Tegevusterapeut võib pakkuda abivahendeid, kohandada keskkonda või tegevust, õpetada tehnikaid – teraapia kaudu saab parendada inimese tegevusvõimet.
Kuidas aga inimene tegevusterapeudi juurde jõuab? Kas omast soovist või psühholoogi või psühhiaatri suunamisel? „Eestis töötavad tegevusterapeudid enamasti lastega ja teatud probleemide ees seisvate laste vanemad on juba päris teadlikud ja oskavad abi otsida. Täiskasvanute puhul tulevad tegevusterapeudid mängu siis, kui on vaja abi füüsilise rehabilitatsiooni puhul. Samas vaimse tervisega ei teata veel, millega tegevusterapeudi poole pöörduda.“ Terapeudi sõnul oleneb see kontekstist ja inimese teadlikkusest.
„Ma tahaksin loota, et Eestis me ei rahuldu enam pelgalt sellega, et inimene on elus ja pole suitsiidi sooritanud, vaid tunneme huvi ka elu kvaliteedi vastu – kas ta päriselt ka tunneb mingit rõõmu oma elust, saab end teostada ja saab oma igapäevatoimetustega hakkama? Tegevusterapeudid saavad siin lahenduse leidmisele kaasa aidata,“ selgitab McCaskill.
Tegevusterapeudi poole võib pöörduda ka ärevuse või depressiooniga
Tegevusterapeudid saavad McCaskilli sõnul aidata ka järjest laiemalt diagnoositava ärevuse ja depressiooniga toimetulekul. Vaimse tervise tegevusteraapias võivad valdkondadeks (kuid mitte ainult) olla näiteks enesehinnang, suhtlusoskused, sotsiaalsed rollid, osalemine tööelus, laste eest hoolitsemine, kaasatus ühiskonnaellu, eneseregulatsiooni võime, enese vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, kehataju, stressijuhtimine, unerütm, kognitiivsed võimed, sensoorne integratsioon jpm.
Sensoorne integratsioon on see, kuidas me kogeme ja tõlgendame sensoorset ehk meelte (näiteks kuulmine, nägemine, katsumine, haistmine jne) informatsiooni ning kuidas me sellele reageerime või seda ignoreerime, selgitab tegevusterapeut. Sensoorse integratsiooni probleeme esineb lastel, aga ka täiskasvanutel. Täiskasvanud, kellel esinevad sellised probleemid, on Heldi hinnangul alatuvastatud ja siianiei ole Eesti meditsiinisüsteemil olnud neile pakkuda õigeid või piisavaid teenuseid. „Paljud inimesed arvavadki, et see on lihtsalt nende isiksus, temperament, käitumine ja nad võtavad kasutusele ebaefektiivseid toimetuleku mehhanisme, mis tegelikult probleemi ära ei kaota, vaid tekitavad muid probleeme lisaks (näiteks sõltuvus),“ räägib McCaskill, kes kavatseb hea seista, et Confidos käivituks nüüd esimene selline keskus, kes täiskasvanud patsientide hindamise ja sekkumisega tegeleb.
McCaskill kuulub Eesti Tegevusterapeutide Liitu, Suurbritannia tegevusterapeutide ning sensoorse integratsiooni praktikute assotsiatsioonidesse.