Menopaus puudutab kõiki naisi, kuid sellega on seotud palju müüte ja valehäbi. Confido endokrinoloog Tatjana Toomsoo selgitab neid ning räägib, milleks seoses menopausiga päriselt valmis olla tuleks.
Millal algab naisel menopaus?
Loomulik aeg on alates 40. eluaastast – sealt alates on põhjused füsioloogilised. Kuna keskmine eluiga on praegu kõrge, tundub 40 väga vara. Keskmine menopausi vanus ongi 52, aga loomulikult võib menopaus alata ka varem ning loomulik menopaus tekib 90%-l naistest vanuses 45–56 aastat. Kui menopaus saabub aga nooremana, tuleb naist uurida, et teada saada, milles on põhjust.
Miks siis vahel tekib menopaus liiga vara?
Alla 40aastaselt võivad probleemiks olla munasarjade haigused või peitub põhjus ajus.
Viimasel ajal on üha rohkem juttu ka perimenopausist – üleminekuajast enne päris menopausi. Kuidas seda perioodi ära tunda? Mis naise organismis sel ajal toimub?
Sel perioodil hakkab munasarjade talitlus muutuma ning nad ei tooda enam nii palju östrogeeni ja progesterooni kui fertiilses eas. Tekivad esimesed sümptomid: kuumahood, unehäired, kaalutõus, menstruaaltsükkel muutub ebaregulaarseks. Vereeritus võib olla erinev – väga rohke või vastupidi väga verevaene. Perimenopaus võib tavaliselt alata 8–10 aastat enne oodatavat menopausi, nii et see periood on päris pikk.
Mis on menopaus ja mida see naise organismiga teeb?
Menopaus on tingitud munasarjade hormoonide tootmise hääbumisest ja sellega seotud östrogeenide taseme langusest. Kui menstruatsiooni pole 12 kuu järjest olnud, viitabki see menopausi saabumisele.Kuigi igaühe kogemus on erinev, näitavad uuringud, et menopausi häirivamad sümptomid on kõikuv meeleolu, kuumahood, öine higistamine, unehäired, tupekuivus, kuiv nahk ja juuste hõrenemine. Menopaus võib põhjustada liigese- ja lihasvalu. Kimbutada võivad vaagnapõhja elundite probleemid, nagu uriinipidamatus. Naisel võib olla keskendumisraskusi ja ärevust, ka mälu võib halveneda.
Kui erinevalt võib menopaus avalduda?
Kuumahood, öine higistamine ja tupekuivus esinevad umbes 50–75 protsendil naistest. Tupe limaskesta õhenemine ja kuivus võib umbes pooltel naistel muuta seksuaalvahekorra valulikuks. Lisaks võib tupe piirkonnas olla põletustunnet, sügelust, valulikku või sagedat urineerimist, samuti korduvaid kuseteede infektsioone. Umbes 10 protsenti perimenopausis ja postmenopausis naistest kogeb raske depressiooni episoodi. Samas, kõigil menopausi läbivatel naistel neid sümptome ei teki, ka mitte meeleolumuutust. Paljud tunnevad end tugevalt, õnnelikult ja lootusrikkalt, sest on vabanenud igakuistest vereeritustest, menstruaaltsükliga kaasnevatest meeleolu kõikumistest, alakõhuvaludest ja vahel ka menstruaalpeavaludest.
Hormoonasendusravi
Millised on menopausi ajal levinud probleemid ning kuidas saab naine end sel perioodil toetada?
Levinumaid probleeme nagu higistamist, kuumahooge ja tupekuivust tuleb kindlasti ravida, eriti kui nende tõttu langeb elukvaliteet ja tekivad unehäired. Leevendust võib saada erinevatest ravimitest, mida soovitab arst lähtudest patsiendist ja probleemist.
Millised on suurimad hormoonasendusraviga seotud hirmud? Kui palju neil reaalset alust on?
Hormoonravil on omad riskid. See võib mõjutada vere hüübimist ja põhjustada venoossete trombide teket. On ka täheldatud ajuinsuldi ja rinnanäärme vähi riski suurenemist. Need riskid ei ole küll väga suured.
Loeb ka see, kas naine vajab östrogeeni ja progesterooni kombineerimist või piisab ainult östrogeenpreparaadist. Samuti on riskid oluliselt väiksemad, kui naine alustab ravi menopausi algusaastatel, eelistatult enne 60. eluaastat. Hormoonasendusravi alustamine vanematel naistel võib suurendada südame-veresoonkonnahaiguste riski. Tervetel ja noorematel naistel on see risk neutraalne või väiksem. Emaka limaskesta paksenemist ja sellega kaasnevat emakavähki täheldatakse hormoonasendusravi foonil ühel protsendil või veelgi vähematel naistel. Korra aastas tuleb hormoonasendusravil naistel teha mammograafia ja külastada naistearsti.
Psühholoogiline tugi menopausi ajal
Kuidas saab naine end menopausi ajal psühholoogiliselt toetada? Kui sageli mõjub menopaus naisele psühholoogiliselt raskesti?
Menopausi peetakse sageli vananemise märgiks ja naine võib tajuda seda kaotusena – atraktiivsuse, naiselikkuse ja tervise kaotusena, aga ka teatud rollide muutusena ühiskonnas ja peres. Kuidas naised sellesse eluetappi suhtuvad ja sellega toime tulevad, sõltub suuresti isikliku elu kogemusest, minapildist ja hoiakutest vananemisse. Mõni naine tõepoolest väga muretseb muutuva välimuse pärast, ent teine tunneb end justkui uue eluetapi alguses, mis annab võimaluse mõelda oma elule ja prioriteedid üle vaadata.
Paljud naised jagavad oma kogemusi ja tundeid emaga või sõpradega, kes on umbes samas vanuses. Teised eelistavad seda teemat täielikult vältida või pöörduvad arsti või muu spetsialisti poole. Paljud naised tahaksid sellest oma partneriga rääkida, kuid see ei ole alati lihtne. Partner ei pruugi mõista, mida naine üle elab. Ja mõni naine ei soovigi rääkida, sest kardab, et partner ei pea teda enam atraktiivseks. Paljud mehed ei tea sellest naise eluetapist eriti palju.
Kas menopaus tähendab tingimata kehakaalu tõusu ning millist rolli mängib siin elustiil?
Naissuguhormoonide taseme langus põhjustab muudatusi ainevahetuses, millega kaasneb enamasti kaalutõus ja kehakuju muutus. Rasvkude kipub ladestuma keskkohta ja vähem tuharatele. Muidugi ei ole kõik muutused füüsilises kehas alati seotud hormoonide taseme langusega, vaid ka lihtsalt vananemisega. Mõningat abi võib olla sellest, et vaadata üle oma toidusedel ja füüsiline koormus, kuid sel perioodil on naisel nii emotsionaalse kui ka füüsilise väsimuse tõttu niigi raske toime tulla ning neid asju muuta ei ole enam nii lihtne ja tulemusrikas kui noorusaastatel.
Menopausi positiivsed küljed
Aga kas menopausis on ka midagi head?
Menstruatsioonide lakkamine ning menstruatsiooniga kaasnevate kõhuvalude ja kõikuvate meeleolude möödumine muudab naise elu kindlasti kvaliteetsemaks ning toob teatud vabaduse seksuaalellu, sest naine ei pea enam muretsema rasedaks jäämise pärast.
Kas menopaus saab millalgi ka läbi ja mis siis toimub?
Menopaus tähendab menstruatsioonide lakkamist, kuid sellega kaasnevad sümptomid võivad kesta kümmekond aastat. Mõnel naisel ei pruugi vaevusi üldse olla, teine kannatab elu lõpuni.
Mis juhtub naise seksuaalsusega menopausi ajal ja järel?
Menopausi mõju seksuaalsusele on naistel erinev. Mõni kardab, et menopausiga seotud muutused muudavad seksi vähem nauditavaks, teine on jällegi oma seksuaaleluga väga rahul. Mõni tunneb vähem soovi seksuaalvahekorra järele, teise meelest on seksuaalelu parem kui varem. Need erinevused näitavad, et muutused keskeas ei ole seotud vaid menopausiga. Vanemaks saamine mängib siin ka oma rolli ning seksuaalsust mõjutavad psühholoogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised ning kindlasti suhteprobleemid.
Füsioloogiliselt muutub menopausi ajal ja selle järel naise tupe limaskest õhemaks ja kuivemaks, mis võib muuta seksuaalvahekorra valulikuks. Mõni naine hakkab seetõttu seksuaalvahekorda vältima. Tupekuivus võib tekitada ärritust ja suurendada infektsioonide võimalust. Abiks on lubrikandid, aga ka östrogeeni sisaldavad tupesisesed preparaadid.