Neerudel on kaks põhiülesannet – sõeluda verest jääkaineid ning uriini toota. Mõnikord kleepuvad uriinis sisalduvad soolad ja mineraalid kokku ning tekivad neerukivid. Väiksem kivipuru võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga põhjustada tugevat valu seljas. Valu võib kiirguda alakõhtu ja kubeme piirkonda, teiste sümptomitena esineb lisaks vajadus sagedasele urineerimisele, kusepõie ärritus, valu urineerimisel, veri uriinis, iiveldus või oksendamine.
Mis on neerukivid ja miks need tekivad?
Neerukivid tekivad, kui soolade kontsentratsioon on uriinis kõrge, mis soodustab nende kristallisatsiooni ja toimub nende sadestumine neerukarikates js -vaagnas. Neerukivide suurus on väga varieeruv, algab suhkrutera suurusest ja harvadel juhtudel võib täita kogu neeruõõne – selliseid nimetatakse oma kuju järgi „korallkivideks“. Valu tekib, kui kivi liigub mööda kusejuha allapoole, ummistades neeruvaagna või kusejuha, põhjustades sellega paisu ja uriini äravoolu häiret neeruvaagnast. See võib omakorda põhjustada tüsistusena neeruvaagna põletikku T tõusuga.
Vanuses 20-49 aastat esineb elu jooksul meestel umbes 12% ja naistel 6%-l. Kellel on esinenud esmakordselt elus neerukivi, neil tekib esimesel aastal uus neerukivi episood 15% ja järgnevatel aastatel 50%-l. Kuni 80% juhtudest on tegemist neerukarika kividega. Alla 5 mm läbimõõduga kivid väljuvad tavaliselt ise ja 10-20% juhtudest vajavad meditsiinilist (kirurgilist) vahelesegamist.
Neerukivide esinemissagedus koostise järgi võib olla:
- kaltsiumoksalaadid 76%
- kaltsiumfosfaadid 12%
- kusihappe kivid 7%
- struviit (magneesium ammonium fosfaat) 2 %
- tsüstiin kivid 2%
Sageli esinevad segakividena.
Neerukivide tekkepõhjused
Kindlat põhjust neerukivide tekkeks ei ole, kuid soodustavad faktorid on:
- Vähene veejoomine
- Geograafilised ja klimaatilised tingimused (joogivee koostis, suur kuumus, vedeliku suur kadu organismis)
- Ainevahetushäired – kõrvalkilpnäärme talituse ja oksalaatide imendumise häired
- Kivide moodustumist soodustavad toidud, mis sisaldavad palju soola ja ka oksalaati, nagu näiteks spinat, rabarber ja šokolaad. Kõrge valgu sisaldusega toit soodustab kusihappekivide teket
- Ülekaal, diabeet ning teatud ravimid on riskiteguriteks
- Uriini happesus mõjutab kivide teket – PH˂5 happeline uriin ja kuseteede bakteriaalne infektsioon (Proteus mirabilis, Klebsielle pneumonia, Enterococcu, Pseudomonas aerogenosa) tõstab PH˃7 ja soodustab struviit kivide teket
- Tsüstiinkivide teke on seotud geneetilise defektiga – pärilikkus
Neerukivi sümptomid
Confido Kirurgiakliiniku uroloogi Dr Leonhard Kuke sõnul tekivad ägedad hoovalud, põhiliselt küljes või seljal, sõltuvalt sellest, kummal poolel neerus kivi on. „See valu kiirgub tihtilugu ka kubemesse. Sagenenud kusemine, valulikkus seejuures ning isegi verd võib uriinis olla. Hoovalud on isegi krambi moodi ja sellega võib kaasneda oksendamine,“ selgitab ta.
Kuna valudel on sageli mitmeid põhjuseid, on neerukivide diagnoosimiseks vajalik pöörduda arsti vastuvõtule, kus tehakse uriini ja teatud vere analüüsid ning ultraheliuuring. Vajadusel tehakse kompuutertomograafiline uuring kivi/kivide olemasolu, tiheduse ja täpsema lokalisatsiooni määramiseks.
Väiksem kivipuru (kuni 5 mm) võib läbida kuseteed märkamatult, suuremad kivid aga põhjustada tugevat valu. Valu leevendamiseks võib arst kirjutada valuvaigisteid ja silelihaseid lõõgastavaid ravimeid. Sellel perioodil tuleb juua palju vett (vähemalt 2 liitrit), jälgides, et uriin püsiks võimalikult hele.
Kui kivid on suuremad kui 5 mm, on neerukivide väljumine probleemsem, sest kivid kipuvad kusejuhasse kinni jääma. Sellisel juhul on vaja juba kindlasti arstlikku vahelesegamist – kaasneva põletiku korral paigaldatakse neeru spetsiaalne toru (nefrostoom) uriini äravoolu tagamiseks.
Neerukivide eemaldamine
Kõige levinum viis neerukivide eemaldamiseks tänapäeval on ureeterorenoskoopia, mille käigus viiakse peenike endoskoop läbi kuseteede neerukivini. Arst purustab laseriga kivi ja eemaldab tükid endoskoobi kaudu, väiksem kivipuru väljub kehast loomulikku teed pidi.
Kuni 1 cm kividest vabanemiseks kasutatakse kehavälist purustamist lööklainega. Suuremate kui 1,5 cm kivide kasutatakse üldjuhul endoskoopilist kivipurustusoperatsiooni läbi naha neeru tehtud avause kaudu.
Esimese meditsiiniasutusena Eestis, alustati 2022. aastal Confidos neerukivide ravi uue põlvkonna lasertehnoloogiaga – thulium fiiber laseriga (TFL), millega madalat laseri enegiat kasutades kivid tolmustatakse neerudes ja kuseteedes endoskoopiliselt. Nii on ka kivijääkide organismist väljatulek patsiendi jaoks lihtsam ja valutum ning protseduur ise efektiivsem ja kudesid vähem kahjustav.
Väga harva tehakse ka lahtist operatsiooni, näiteks kogu neeruõõnt tätva „korallkivi“ puhul või laparoskoopiliselt eemaldatakse neer, kui neerukivist tingituna on toimunud neerukoe täielik hävinemine.
Kuidas neerukivide tekkimist ennetada?
Joo vett! Eriti suure füüsilise koormuse ja kõrge välistemperatuuri korral. See on lihtne soovitus, aga tegelikult ka aitab neerukive väga efektiivselt vältida. Juhul, kui sul on esinenud neerukive, siis on vee joomine veelgi olulisem. Kõige suurem neerukivide tekke riskigrupp on mehed vanuses 40+. Ka naistel suureneb neerukivide tekke risk 50. eluaastast alates.
50 protsendil, kel neerukivid juba olnud, moodustuvad need uuesti. Samas on olemas ravimid, mis aitavad kusihappekivide tekkimise sagedust vähendada. Vajalik on ka õige toitumine. Tark on vähendada soola- ja oksalaadirikaste toitude tarvitamist.
Lisaks diagnoosile ja ravisoovitustele saab Confidos neerukive eemaldada.
Vaata lisaks: