Kolesterool on lipiidisarnane orgaaniline ühend, mis täidab inimkehas paljusid olulisi funktsioone. Näiteks on kolesterool rakumembraanide oluline osa, steroidhormoonide ja sapphapete sünteesi lähteühend, samuti vajalik D3-vitamiini sünteesiks. Kehas esineb mitut tüüpi kolesterooli: üldkolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool.
Kolesterooli ja eriti LDL-kolesterooli kestev liig organismis on ateroskleroosi ehk arterite lubjastuse riskifaktor. Ateroskleroosi tõttu võib tulevikus tekkida infarkt, insult või perifeersete veresoonte haigus, mille tagajärjel võib olla vajalik jäseme amputatsioon. Kõrge kolesteroolitase ei tekita tajutavaid sümptomeid, kolesteroolitase tõuseb meile märkamatult. Ainus võimalus kolesteroolitaseme kindlaks tegemiseks on vereanalüüs.
Vereanalüüsiga määratakse üldkolesterooli, LDL-kolesterooli, HDL-kolesterooli ning triglütseriidide (TG) tase. Selleks et saada korrektsed analüüsivastused, tuleks vereanalüüside andmisel olla vähemalt 2–3 tundi söömata. Kõige parem on analüüsid anda hommikuti tühja kõhuga.
Mida näitavad kolesterooli väärtused?
Kolesterooli vereanalüüside referentsväärtused sõltuvad inimese soost, vanusest, kaasuvatest haigustest.
Terve inimese norm:
- üldkolesterool alla 5 mmol/l;
- LDL-kolesterool alla 3 mmol/l;
- HDL-kolesterool naistel üle 1,2 mmol/l, meestel üle 1,0 mmol/l;
- triglütseriidid alla 1,7 mmol/l, kui patsient on enne vereanalüüsi paastunud, norm on alla 2,0 mmol/l, kui patsient ei ole enne vereanalüüsi paastunud.
Naistel on tavaliselt üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli tase meestest madalam, kuid see erinevus kaob pärast menopausi.
Tähelepanu! Kolesteroolitase veres on vaid üks riskifaktoritest südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes. Ainult ühe analüüsitulemuse põhjal ei saa hinnata kogu riski ja vastu võtta edasisi raviotsuseid. Tervisekontrolliks ning enda südame- ja veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks on mõistlik pöörduda esmalt pere- või üldarsti vastuvõtule (vt Südametervise hindamise pakett), kus arst saab tõlgendada ka analüüsitulemusi ning anda elustiilinõuandeid. Samuti on võimalus pöörduda Confidos üldarsti kaugvastuvõtule Digikliiniku kaudu.
Kui tihti peaks kolesteroolitaset mõõtma?
Terved täiskasvanud peaksid kolesteroolitaset kontrollima iga 4–6 aasta tagant. Mehed vanuses üle 45 eluaasta ja naised vanuses üle 55 eluaasta peaksid kontrollima kolesteroolitaset iga 1–2 aasta tagant. Kaasuvate haiguste (nt hüpertensioon, diabeet, südamehaigused, perekondlik hüperkolesteroleemia) korral tuleb vereanalüüse korrata sagedamini, vähemalt üks kord aastas.
Kolesteroolitaseme langetamisel on oluline hoida kontakti oma arstiga
Kolesteroolitaseme reguleerimine on keerukas protsess, mida keha ise kontrollib. Kolesterooli saab organism nii toidust kui ka ise seda tootes. Kolesteroolitaseme langetamiseks saab teha muutusi elustiilis ja vähendada toidukolesterooli hulka. Kolesteroolitaseme langetamiseks tuleb loobuda suitsetamisest, vähendada liigset kehakaalu ning suurendada füüsilist koormust. Toidust saadava kolesterooli vähendamiseks on oluline suurendada dieedis kiudainete osakaalu ning vähendada loomsete ja transrasvade tarbimist.
Kui elustiilimuutused paari kuu jooksul kolesteroolitaset piisavalt ei langeta, võib olla vaja alustada tablettraviga. Vajalik on hoida kontakti oma arstiga ja jälgida kolesteroolitaset ajas.