Kliiniline psühholoog: kaitske naisi ebarealistlike nõudmiste eest Jaga

Märts toob endaga kaasa naistepäeva ja lillemere. Ometi vajavad naised hoolt ja tähelepanu kogu aeg, eriti kui nad ise unustavad enda eest hoolitseda, meenutab Confido Tartu Vaimse Tervise Keskuse juht ja kliiniline psühholoog Mari-Liis Mägi.

Millised on peamised põhjused, miks naised Confidosse psühholoogi juurde pöörduvad?

Põhjused on väga erinevad ja ega need meespatsientidest olulisel määral erinegi.
Sageli pöörduvad naised meie juurde, et ravida erinevaid psüühikahäireid, enamasti depressiooni või ärevushäireid. Tihti on põhjuseks ka pikaaegne kõrge stressitase või lausa läbipõlemine, millega on inimesel üksi toime tulla väga raske.

Kas siin on mingeid vanuselisi erinevusi?

Kui rääkida pidevast liiga suurest düstressist, siis seda esineb nii kooliõpilastel kui ka keskealistel naistel, ent põhjused on mõnevõrra erinevad. Noorematel on põhjuseks näiteks kooliõpingud, suhted ja hirm tuleviku ees, keskealistel pigem töö, lapsed ja paarisuhe. Naispatsiente ühendab minu kogemuse põhjal kohati asjaolu, et nad seavad endale liiga kõrgeid ja ebarealistlikke nõudmisi. Neil on hoiak, et nad peavad olema väga edukad nii karjääris kui ka lapsevanemana, partneri ja sõbrana, samuti peab välimus vastama teatud standarditele.

Emadus – vaimse tervise proovikivi

Paljude naiste elu muutub kardinaalselt pärast lapse sündi. Miks nii?

Emadus ongi väga keeruline aeg, kuna lapse saamine on naise organismile, ja ka tema ajule ülitugev stressor. Lapsevanemad ja eeskätt naine, eriti kui ta otsustab last imetada, kannatavad sünnitusjärgselt tugevate puudujääkide käes, näiteks mis puudutab und, aga ka söömist, liikumist ja teisi baasvajadusi. Sellega ongi äärmiselt raske kohaneda.

Olukorra võivad veelgi keerulisemaks muuta needsamad, osalt ühiskonna kujundatud standardid, mille naine endale märkamatult omaks võtab ja endale seega ebarealistlikke ootusi püstitab – lisaks beebi elushoidmisele tuleb koristada kodu, teha süüa, langetada kaalu, edendada karjääri ja olla hea partner. Sageli ei olegi võimalik kõige sellega toime tulla ning naine tunneb end läbikukkununa. Seepärast on väga oluline, et naisele on tagatud igakülgne abi ja tugimehhanismid, mida saavad pakkuda nii lähedased kui ka sotsiaal- ja meditsiiniteenuse osutajad.

Kuidas mõjutab naiste emotsionaalset heaolu see, et neil on väga suur vastutus nii kodus kui ka tööl?

Probleem tekibki siis, kui naine võtab omaks mingid ühiskondlikud hoiakud, loob endale nende foonil ebarealistlikud standardid ning püüab iga hinna eest neile vastata. Tal võib tekkida ebarealistlik hirm läbikukkumise ees, mis omakorda soodustab püsiärevuse suurenemist, halvimal juhul ärevushäire teket. Eriti suur risk on siis, kui naine ei saa rahuldada oma põhivajadusi: uni, söömine, liikumine, kvaliteetne sotsiaalne suhtlus ja puhkus.

Seda probleemi aitab lahendada liikumine sooliselt võrdsema ühiskonna suunas. Kodused toimetused ja laste kasvatamine peaksid olema partnerite vahel võrdsemalt jagatud, et mõlemal oleks aega rahuldada enda baasvajadusi. Neuropsühholoogina ütlen patsientidele sageli, et ega aju väga ei huvita, mida me endalt ootame, kuidas välja näeme või kui ideaalseks tahame oma lapsi kasvatada. Tema tahab, et organismil oleks hea olla. Kui inimene endale seda tagada ei suuda, võivad organismi pideva kõrge pingeseisundi foonil tekkida erinevad haigused, alustades kõrgest vererõhust ja rasvumisest ning lõpetades kroonilise valu ja psüühikahäiretega.

Valet moodi naised

Kui palju on meie ühiskonnas üldse ootusi mingil õigel moel naiseks olemisele, näiteks abikaasadel ja emadel-isadel oma naistele ja tütardele?

Erakordselt palju! Näeme ju praegugi, kuidas mõned poliitilised jõud on sellest endale valimisplatvormi loonud. Sotsiaalmeedia on täis ilusaid, tarku ja osavaid naisi, kelle toredatest igapäevategevustest igaüks osa võib saada. Kajastatakse enda tohutuid saavutusi nii karjääris kui ka isiklikus elus, näidatakse oma uhkeid kodusid, armsaid lapsi ja jagatakse nippe, kuidas saavutada ideaalset välimust. Tegelikkuses ei pruugi nende inimeste toimetulek mõistagi nii hea olla. Lisaks ei tasu unustada, et paljud sisuloojad teenivad sellise tegevusega raha.

Inimese identiteet kujuneb muuhulgas võrdluses. Naistel võib lihtsasti tekkida mõte, et nad on oluliselt kehvemad, kui ei vasta nähtud standarditele, isegi kui need on sageli fiktiivsed ja ebarealistlikud. (Sotsiaal)meedia on kõigest probleemi üks tahk. Paljud naised saavad igapäevaselt enda tugivõrgustikult, nagu partnerilt, aga ka näiteks tööandjalt, negatiivset tagasisidet. Tuuakse välja, mida kõike on naine valesti teinud, kuid saavutusi ja positiivset ei märgata.

Mida soovitate naisele, kes tunneb, et jaksa enam vanaviisi, aga ei tea, kust alustada oma elu muutmist?

Kõigepealt tasub jagada muret mõne usaldusväärse ja turvalise lähedasega, sest sageli võib juba sellestki abi olla. Infot võiks otsida ka usaldusväärsetest allikatest, näiteks leheküljelt www.peaasi.ee. Kui naine kaalub abi otsimist professionaalilt, siis tasub kindlasti tutvuda tema taustaga ja veenduda, et tegu on tõenduspõhise hariduse saanud inimesega. Turvaline valik on kliiniline psühholoog, kelle pädevust saab kontrollida Kutsekoja kodulehelt www.kutsekoda.ee.