Kardioloog dr Hasso Uuetoa: Süda ei maga kunagi Jaga

Südame- ja veresoonkonnahaigused on Eestis juba aastaid surmapõhjus number üks ning neisse tõvedesse suremuselt oleme me juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas. Peamised riskitegurid on siin vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, stress, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Millised on südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorid ning millal kehale kasulik kolesterool kahjulikuks muutub, arutlevad alljärgnevalt Confido erameditsiinikeskuse kardioloog ja rütmihäirete arst dr Hasso Uuetoa ning Confido erameditsiinikeskuse kardioloog ja Ida-Tallinna Keskhaigla südameskeskuse juhtaja dr Tiina Uuetoa.

Süda kui mootor

Tänasel päeval on südameprobleemide diagnoosimise ja ravi tase Eestis päris hea

Süda lööb minutis keskmiselt 70 ja päevas 100 000 korda. Iga kokku tõmbega lööb see pump ringlusse 70–100 milliliitrit hapnikuga rikastatud verd. Dr Hasso Uuetoa sõnul võrreldakse südant tihti auto mootoriga või pumbaga – mõlemad võivad ühel päeval üles öelda. „Südame puhul võib streikima hakata näiteks südamelihas kui mootor või silinder. Kui vatsakesed, mis pumpavad verd, saavad kahjustada ega suuda enam organismi verevarustust täismahus tagada, langeb selle tulemusena esmalt inimese füüsiline võimekus – tekib südamepuudulikkus. Haiguse edasi arenedes võib olukord minna nii hulluks, et isegi voodis lebamine võib südamele suur koormus olla ning inimene on pidevas õhupuuduses. Miks mootor üles ütleb, selleks on erinevaid põhjuseid. Südamel nagu ka pumbal on klapid, mis tagavad, et veri voolaks vaid ühes suunas. Kui klapid lekivad või ahenevad, on vere voolamine takistatud. Kui „mootori töö“ häiretes on „süüdi“ nö karburaatorisüsteem ehk südame pärgarterite ahenemine, mis südamelihast värske verega varustavad, tekib infarkt ja osa südamelihasest hukkub. Mootoril on veel süütesüsteem – see, mis annab südamele rütmi. Kui mootoril on süüde vale, siis mootor turtsub. Kui südame rütmisüsteem töötab häiretega, jätab süda lööke vahele või teeb vahelööke. Rütmihäireid võib jagada kahte lehte: liiga kiire südame löögisagedus (tahhükardia) ning liiga aeglane südametöö (bradükardia).“ Tiina Uuetoa kinnitab, et tänasel päeval on südameprobleemide diagnoosimise ja ravi tase Eestis päris hea. „Kui vaadata, milliseid tavainimesele aktuaalseid uuringuid enim tehakse, siis esmaste südameuuringute (kardiogramm, koormustestid, südame ultraheli) tase Eestis on Euroopa keskmine ja kohati koguni kõrgem.“

Salakaval kõrgvererõhutõbi

Üks kurikavalamatest südamehaigustest on küllap kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia, mille puhul otsest vaeva ega valu ei pruugi olla. Dr Hasso Uuetoa kinnitab, et patsiendi motiveeritus ravimit võtta sõltub tema vaevustest ning kõrgvererõhutõbi on kardiovaskulaarsetest haigustest üks salakavalamaid. „Inimesel võib vererõhk tõusta kuni 180ni või kõrgemalegi, kuid teda see ei häiri, sest vaevused puuduvad. Sedalaadi patsientidele on kohati väga keeruline seletada, et nad peavad rohtu võtma, et number väiksem oleks.“

Kui vererõhuhaigus on diagnoositud, on vaja ruttu alustada nii ravimite võtmist kui elustiili ravi

Dr Tiina Uuetoa täiendab: „Eesti tänane statistika ütleb, et vererõhuhaigeid on väga palju – näiteks möödunud aastal sai Eestis hüpertensiooniravimeid 279 000 inimest, ehk 22% kõigist ravikindlustatutest.“ Üle maailma lisandub inimesi, kellel esineb mitu kardiovaskulaarset riskifaktorit: kõrge vererõhk, veresuhkru ainevahetuse häired, suitsetamine, ülekaal. „Paraku on nõnda, et kui vererõhuhaigusele lisandub veel kaks südame-veresoonkonna riskifaktorit, suureneb oht saada kardiovaskulaarset haigust (infarkti või insulti) seitse korda,“ rõhutab Tiina Uuetoa. „Kui vererõhuhaigus on diagnoositud, on vaja ruttu alustada nii ravimite võtmist kui elustiili ravi. Juba mõnekuuline hilinemine võib suurendada insuldi- või infarktiriski.“

Kas kolesterool on kahjulik?

Toiduga sissesöödud kolesterooli ei peeta enam nii ohtlikuks. Ohtlik on see kolesterool, mida organism ise sünteesib.

Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine, mille abil sünteesitakse mees- ja naissuguhormoone, neerupealise hormoone ning D-vitamiini. „Kolesterooli käsitlus on paljuski muutunud,“ märgib dr Hasso Uuetoa. „Kui me 5 aastat tagasi rääkisime madala rasvasisaldusega toitude olulisusest, kõneldakse praegu rohkem süsivesikurikka toidusedeli kahjulikkusest. Toiduga sissesöödud kolesterooli ei peeta enam nii ohtlikuks. Ohtlik on see kolesterool, mida organism ise sünteesib. Kolesterooli ladestumine veresoonte seintele saab alguse veresooneseina kahjustusest. Kolesterool proovib seda algul nö „lappida,“ kuid siis väljub see protsess kontrolli alt ära ja liigne kolesterooli ladestumine tekitab veresoone ahenemise. Kolesterooli alandavad ravimid langetavad kolesterooli taset, mille tulemusena aeglustub kolesteroolinaastu kasv. Heal juhul naastu suurus lausa väheneb. Kui tekkinud on juba veresoonte kolesteroolinaastude lubjastumine ehk kui naastu on ladestunud kaltsiumisoolad, ei suuda kolesterooliravimid sooni laiendada, kuid pidurdavad ahenemise protsessi edasist kiirust. Kui veresooned on ahenenud üle 75%, võib olla vajalik veresooni laiendada, et organi adekvaatset verevarustust tagada.“ Kolesterooli langetava ravi eesmärk on pidurdada ateroskleroosi ehk rahvakeeli „veresoonte lupjumise“ arengut ning seeläbi vähendada südame-veresoonkonna tüsistuste esinemissagedust. Esimene soovitus kolesterooliravis on, et lipiide tuleb määrata meestel alates 40.-ndast ning naistel alates 50.eluaastast, et leida võimalikke lipiidide ainevahetushäireid. „Rahva seas kohtab küllalt palju skepsist kolesterooli vähendavate ravimite osas,“ räägib Tiina Uuetoa. „Kolesterooliravimeid võiks kasutada infarkti ja insuldi ennetuses. Veenvad tõendid osutavad, et kõik naised ja mehed, kes on põdenud infarkti või insulti, peaksid kindlasti tarvitama teiseses ennetuses kolesterooli sünteesi mõjutavaid ravimeid. Vahel näitavad infarktijärgsed vereanalüüsid kolesteroolinumbrite vähenemist, ning inimene arutab lähedastega, et äkki ei peaks ravimeid enam kasutamagi? Pärast infarkti on kindlasti vajalik eluaegne kolesterooliravi. Elukestva ja tihti suurtes doosides ravi eesmärgiks on stabiliseerida naastusid südame veresoontes ning suruda alla põletikureaktsiooni, et uued veresooned ei kahjustuks ning et infarkt enam ei korduks.“ --- Confidos töötavad hinnatud südamearstid (kardioloogid) dr Tiina Uuetoa, dr Sirje Masik, rütmikardioloog dr Hasso Uuetoa, ja südametervise arst, kardioloog prof Margus Viigimaa. Kardioloogide ja südame tervise kontrolli kohta loe lähemalt » Broneerin aja kardioloogi konsultatsioonile Allikas: Raadio KUKU saated "Mõtle tervelt", 11.08.2018 Saatejuht: Marek Strandberg Toimetaja: Katrin Idla