Külmakraadid ja kütteperiood on meie naha vaenlased. Confido dermatoloog dr Pille Konno selgitab, miks meie nahk talvel kuivaks muutub, kuidas taastada naha loomulikku tasakaalu ning jätta hüvasti kipituse ja karedusega.
„Nahk on inimese kaitseorgan. Üks naha funktsioonidest on kaitsta meid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest,“ selgitab dr Pille Konno, miks on vaja hoida nahka tervena ja nahaprobleemidega tegeleda. „Epidermise sarvkiht kaitseb organismi nii füüsiliste kui ka keemiliste ärritajate, aga samuti infektsioonide eest.“
Miks nahk talvel kahjustada saab?
„Talvel madala õuetemperatuuri tõttu ja siseruumides kütmisest tingitud kuivema õhu tõttu aurustub vesi nahapinnalt kiiremini ja tekib naha dehüdratatsioon (veetustamine, kuivamine – toim.), millest annab märku naha kipitamine ja sügelemine. Dehüdratsioon võib avalduda kas lihtsalt kuivusena või ägedamatel juhtudel ka dermatiidina, mida iseloomustavad naha punetus, turse, ketendus,“ selgitab dr Pille Konno. Ta lisab, et talvel kahjustuvad enim õhukese ja õrna nahaga piirkonnad, näiteks käed, silmalaud, aga väga levinud on ka huulte kuivus, ketendus ja lõhenemine.
Soovitused nahakuivuse korral
Ühelt poolt on abiks õhu niisutamine, aga niisutamist vajab ka nahk. Arst soovitab esmalt alati alustada apteegi käsimüügitoodetega, n-ö baaskreemidega. „Kui naha kaitsebarjäär on häirunud, tuleks selle taastamiseks kasutada regulaarselt baaskreeme. Oluline on pidada meeles, et kreemide ja salvide veesisaldus on erinev ja seetõttu imenduvad nad erineva kiirusega. Kreemid sisaldavad võrdses koguses vett ja õli, imenduvad kiiresti ja sobivad kasutamiseks suurtel pindadel,“ räägib dr Konno.
Külmal ajal baaskreemidest ei piisa
„Talvel sobivad kasutamiseks peamiselt just salvid, sest nende rasvasisaldus on oluliselt suurem. Salv katab nahka tihedama kihina, selle alla kogunev vesi ei saa aurustuda ning selle tulemusena nahk paraneb. Salvi toime on sügavam,“ selgitab arst, kuid hoiatab, et salvid on oklusiivsed (tekitavad nahale veekadu takistava kaitsekihi – toim.) ja ei sobi seetõttu väga suurtele pindadele.
Kui probleemid ei kao
Dr Pille Konno toonitab, et kui baaskreemide ja salvidega olukord ei parane, siis tuleks dermatoloogi juures diagnoosi täpsustada ja lisauuringud teha. „On ka näiteks võimalus, et mõni kreem või muu kemikaal (nt lõhnaaine, säilitusaine vmt) muutub nahale sattudes kontaktallergeeniks ja hakkab ise dermatiiti esile kutsuma. Kontaktallergia uurimiseks kasutame standardseid epikutaanteste,“ sõnab dr Konno. Epikutaantest ehk aplikatsioonitest on allergeenidega plaaster, mis pannakse nahale mõjuma 48 tunniks. Eemaldamisel hinnatakse, kas mõni allergeenidest on põhjustanud kokkupuutekohal nahaärritust. Allergeeni vältimisel paraneb üldjuhul ka nahaärritus.