Viirused – mis need on?
Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning, mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Ilmselt kõige olulisem on mõista, et viirused ei ole elusorganismid. Nad ei suuda iseseisvalt paljuneda, vaid kasutavad selleks elusrakke.
Ilma peremeesrakkudeta ei ole viirused mitte kuidagi võimelised paljunema. Just see asjaolu ka praeguse "staari" ehk koroonaviiruse puhul tekitanud palju valeinfot ning inimesi segadusse ajanud. Küll on püütud pindasid äädikaga puhastada ning eeterlike aurudega nina "viirusest vabastada". Paraku see nii lihtne pole.
Milliseid viiruseid olemas on?
Paraku ei suuda teadlased kõiki viiruseid tuvastada ning samas peav arvestama, et viiruseid tekib pidevalt juurde. Nõnda oli ka koroonapandeemia algus osaliselt ennustatav - haigused on inimkonnaga alati kaasas käinud.
Laias laastus jagatakse viirused kaheks:
DNA-viiruste hulka loetakse ka retroviirused, kes küll algselt DNA-d ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse. Retroviirused kasutavad RNAd ning üht ensüümi, millega loovad DNA ning haaravad enda võimusesse hulga kromosoome - organismi geneetilist materjali.
RNA viirused. RNA replikatsioon on ühelt poolt väga efektiivne ja kiire, aga teisalt ka ebatäpne. Seetõttu on RNA-viirustele omane suur muutlikkus ja kiire evolutsioneerumine. RNA viirus on näiteks klassikaline gripp.