Väldi emakakaelavähki – tule sõeluuringusse!

02.01.2023

Kuigi ainuüksi mõte emakakaelavähist on hirmutav, ei tohiks pead liiva alla peita. Emakakaelavähki on võimalik ennetada nii elustiiliga kui ka sõeluuringutes osalemise ja vaktsineerimisega.

Igal aastal saab Eestis emakakaelavähi diagnoosi pea 200 naist. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Kuna nakatumise järgselt sümptomeid ega kaebusi ei teki, on ainus viis teadasaamiseks ennast testida. HPV ohustab kõiki seksuaalselt aktiivseid inimesi, kusjuures sellega seostatakse nii emakakaelavähki, päraku- või tupevähki, aga ka hoopis pea- ja kaelapiirkonna kasvajaid. Tõsi, mitte kõik viiruse tüved ei tekita vähki ja vahel suudab organism HPV-nakkusest ise vabaneda, ent sellegipoolest tasub regulaarselt kontrollis käia.

Haigust on võimalik ära hoida järgides seksuaaltervislikku elustiili, külastades regulaarselt naistearsti ja vaktsineerides emakakaelvähi vastu. Kui viimasel arstivisiidil HPV-testi ei tehtud, tasub osaleda ka sõeluuringus. Emakakaelavähile eelnev seisund võib kesta 10–25 aastat. See on piisav aeg, et avastada varakult suure riskiga HP-viirus ja võimalikud rakumuutused, kuna siis on need veel ravitavad.

Tervisekassa kutsub 30–65aastaseid naisi tasuta emakakaelavähi sõeluuringule iga viie aasta tagant – neid kutseid ei tasu ignoreerida. 2023. aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud aastatel 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993 sündinud naised.

Sõeluuringuprogrammil on oluline roll emakakaelavähi ennetamises. Seda näitab 2021. aastal läbiviidud uuring, mille kohaselt on Eestis emakakaelavähi haigestumus langustrendis, kusjuures languse taga on just nooremad kui 50aastased naised. 50+ vanuses naiste hulgas on haigestumine püsinud sama suur. Selleks, et sõeluuringus osaleks rohkem naisi, on 2022. aastast alates kasutusel ka HPV-kodutestid. Kodutestimisest lugege lähemalt SIIT.

Emakakaelavähk on ennetatav