Vaktsineerimine enne reisile minekut on oluline Jaga

Juba vanasõnagi manitseb pigem kartma kui kahetsema ja vaktsineerimine enne reisi toetab seda hästi. Karta tasub aga ikka välismaiseid nakkushaigusi, mitte vaktsiine – viimased päädivaid vaid mõne kiiresti mööduva kõrvalmõjuga. Seevastu reisilt saadud nakkushaigus võib rikkuda reisi ja tervise pöördumatult. On inimesi, kes reisivad mööda maailma ringi, ent on ometi vaktsineerimise vastu ja sealjuures on neil mõistagi õigus oma seisukohale. Küll aga on maailmas piirkondi, mille riigipiire ei anna ületada ilma vaktsineerimistemplita vastavas passis – haigestumise oht on lihtsalt nõnda suur! Paljude haiguste ravi võib sealjuures kujuneda ka väga keeruliseks ja pikaaegseks ning kahjuks pole harvad ka surmajuhtumid. Kaugetes ja vähearenenud riikides võib osutuda keeruliseks ka kiire ja kompetentse arstiabi saamine ning nii mõnigi organismile ohtlik haigusseisund välistab lendamise, millega kaasneksid veelgi suuremad terviseriskid. Terviseamet jälgib pidevalt Maailma Terviseorganisatsiooni seireandmeid nakkushaiguste riskipiirkondade ja nende muutumise kohta. Terviseameti koduleheküljelt www.terviseamet.ee leiab nakkushaiguste märksõna alt uuendatud info epideemiate esinemise, võimalike piirangute ja soovitatavate ennetusmeetmete kohta erinevates nakkushaiguste riskipiirkondades. Nakkushaiguste vältimiseks soovitab Terviseamet reisijatel vähemalt neli nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks. Arstilt või meditsiiniõelt saab infot ka muude oluliste ennetusmeetmete kohta nagu hügieenireeglite järgimise vajadus või ravimite kasutamise otstarbekus. Reisinõustamise A ja O Pidevalt reisinõustamisi läbi viiv Confido meditsiinikeskuse terviseõe Betty-Maria Märki sõnul on tema jaoks kõige olulisem, et inimesed julgeksid tulla vaktsineerimise kohta küsima. “Minu ülesanne ei ole kunagi inimesi nii-öelda ära rääkida, küll aga informeerida neid erinevatest võimalustest ja riskidest. Räägime ka haigustest, mille vastu vaktsineerida ei saa – nagu näiteks malaaria – küll aga mida annab ennetada. Samamoodi arutame läbi ka vaktsineerimisjärgsed võimalikud kõrvalmõjud ja kuidas neid leevendada,” selgitab ta. Personaalsel reisinõustamisel alustatakse eelkõige sellest, millised vaktsineerimised inimesel juba varasemalt tehtud on ja kehtivad tänaseni. Näiteks üks tüüpilisemaid reisivaktsiine, mis on paljudes piirkondades soovitatud, on kõhutüüfuse vaktsiin, mis kehtib kolm aastat. A-hepatiidi vastu tehtavad kaks vaktsiinidoosi annavad aga lausa eluaegse immuunsuse. Info eelnevate vaktsineerimiste kohta on ka meditsiinikeskustes olemas, samuti jääb inimesele saadud vaktsiine kinnitav vaktsineerimiste pass. Perearstikeskustes on olemas ka info patsiendi raviloost, sealhulgas allergiatest ja teistest tervisehäiretest, mis võivad reisimisel taas tekkida või võimenduda ning mida saab enamasti ennetada. “Väga palju oleneb vaktsineerimisel sihtkohast ja sellest, millisel moel reisitakse. Minu üks esimesi küsimusi inimesele on, isegi niivõrd olenemata sihtkohast, et kas plaan on minna kuurortpiirkonda ja puhata 5-tärni hotellis või läheb ta seljakotiga loodusesse ja küladesse matkama, mis võivad olla saastatud ja kust võib saada nakkusi, mis levivad toidu, vee, käte, putukate vm kaudu. Ka Euroopas matkates tasub erinevate nakkustega ettevaatlik olla ja nii mõnelgi juhul aitab vaktsineerimine hoiduda tervisehädadest ja reisi katkestamisest,” teab terviseõde Betty-Maria Märk ning lisab: “Ka rutiinne vaktsineerimine on tegelikult oluline teema reisinõustamisel. Näiteks kui plaan on minna ka kuskile Euroopa vähem arenenud piirkondadesse seljakotimatkale, tuleks uurida kasvõi juba seda, kas difteeria, teetanus ja läkaköha vaktsiinid on tehtud 10 aastat või vähem aega tagasi. Kui mitte, tuleks neid korrata.” Lastega reisile Eriti oluline on terviseriske hinnata siis, kui reisitakse väikeste lastega. Kui laps on riikliku kava järgi vaktsineeritud, on üsnagi tavaline, et lapsele määratakse vähem vaktsiine kui täiskasvanule, kellel mõnede vaktsiinide kehtivus võib olla suure tõenäosusega juba möödas. Kõige tüüpilisemalt määratakse lastele A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vaktsiin, kuna need ei ole riikliku kava vaktsiinid ja on väga vajalikud paljudes piirkondades. Ka seda on oluline meditsiinikeskuses arutada, mitmendast elukuust või koguni eluaastast võib lastele teatud vaktsiine teha. Kõik kõrvalmõjudest Vaktsiinijärgsetest kõrvalmõjudest kõige sagedasem on lihase valulikkus või ebamugavusetunne süstekohas. Süstekohale võib tekkida ka punetusturse, mida annab terviseõe nõu järgides kergelt leevendada. “Tüüpiline on ka see, et vaktsineerimise päeva õhtul on inimesel natuke kehvem enesetunne, võib tekkida peavalu või palavikureaktsioon. Isegi kui see tekib kuni 72 tundi peale vaktsineerimist, võib seda sellega seostada. Võimalikud on ka seedetrakti kerged häired, aga need ei ole nõnda sagedased,” kirjeldab terviseõde Betty-Maria Märk. Ehkki vaktsineerimine on tegelikult haigusetekitaja kehasse viimine, siis kuna see on nõnda väikeses koguses, ei ole terviseõe kinnitusel ohtu, et inimene jääbki sellesse haigusesse – kui mitte haigestumiseks pidada kõrvaltoimeid, mis taanduvad enamasti väga kiirelt. Loe reisinõustamise kohta lähemalt » Broneerin aja reisinõustamisse Lugu ilmus Ajakirjade Kirjastuse eriväljaandes "Võta Puhkust!"