Uus raamat: „GK kokaraamat. Veresuhkrut tasakaalustavad toidud“ Jaga

Confido toitumisnõustaja Anneli Kõivu ja Mari-Liis Iloveri sulest on ilmunud tervisliku elustiili raamat “GK kokaraamat. Veresuhkrut tasakaalustavad toidud”. Raamatus on rohkelt lihtsalt mõistetavaid ja praktilisi näpunäiteid ning toidutegemist lihtsustavaid nõuandeid. Raamatus on põhjalik glükeemilist koormust käsitlev teooriaosa ja üle 60 retsepti, mille glükeemiline koormus on välja arvutatud. Glükeemilise koormuse (GK) jälgimine ei tähenda järjekordset kiirdieeti, see on pigem elustiilimuutus ja tervisliku toitumise põhitõdede juurutamine. GK jälgimine ei aita mitte ainult tervislikult ja püsivalt kaalu langetada, vaid teeb lõpu pidevale väsimusele ja kontrollimatutele isudele, parandab üldist enesetunnet ning on suureks abiks tõsiste haiguste ennetamisel. Selline toitumine on kasulik kõigile, olenemata east ja soost. Sobivaimate toitude hõlpsamaks leidmiseks on raamatus märgistatud nii gluteeni-, laktoosi-, kui ka munavabad ning veganitele sobivad retseptid. Raamatus sisaldub 3 nädala näidismenüü, milles igapäevane GK on 45. "GK kokaraamat” on mõeldud teejuhiks nii neile, kes alles teevad GK-teemaga tutvust kui neile, kes juba GK põhimõtetega rohkem tuttavad ja soovivad katsetada uusi põnevaid retsepte. Raamatu abil saab süüa teha kogu perele - ei mingit rehkendamist! Nõnda saad stressivabalt toitu ja elu nautida ning kujundada ajapikku GK-toitumisest enda ja oma pere heaks tervisliku elustiili. Eraldi lisana on raamatu vahel flaier “Kiirstart tervislikule eluviisile ja kaalulangetusele", mille lugeja võib kasvõi enda külmkapile kinnitada, et põhitõed kogu aeg silma ees oleksid.

Mis on glükeemiline koormus ja miks seda järgima peaks?

GK ehk glükeemiline koormus näitab, kuidas erinevad toiduained mõjutavad veresuhkru taset. GK-printsiipe järgiva toitumise korral kehtib lihtne põhimõte: hoida veresuhkru tase stabiilsena ja soodustada seeläbi rasva põletamist ning kaalulangust, lisaboonusen kaasnevad suurenenud energia ja elujõud. Lühidalt öeldes on see tants ümber süsivesikute, mis ülesehituselt jaotatakse kahte suurde rühma: kiireteks ja aeglasteks. Kiirete süsivesikute hulka kuuluvad suhkur ja enamus rafineeritud ehk töödeldud toiduaineid (näiteks valgest jahust valmistatud tooted – saiad, pirukad, koogid, pasta), mis on üsna toitainetevaesed. Neis napib kiudained, vitamiine ja mineraale. Kiired süsivesikud tõstavad ka veresuhkru taseme kiiresti kõrgeks, andes äkilise energiasööstu, millele järgneb sama kiire tagasilangus. Selline äkiline üles-alla kõikumine ei ole tervisele hea ja on ka üks kehakaalu tõusu põhjustajatest. Aeglaste süsivesikute gruppi kuuluvad aga "terviklikud" toiduained nagu täisteraviljatooted, värsked köögiviljad ja suhkruvaesed ning kiudainerikkad puuviljad (õun, apelsin) ja marjad. Aeglased süsivesikud seeduvad tänu kiudainetele aeglasemalt, ka veresuhkru tase tõuseb neid süües aeglasemas tempos ja mitte nii kõrgele. Aeglaste süsivesikute tarbimine tagab ühtlasema ja püsivama energiataseme. Mida keerulisema ülesehitusega on süsivesik, seda raskem on organismil teda töödelda. See aga tähendab, et sellised süsivesikud seeduvad aeglasemalt ja mõjutavad ka meie veresuhkrut aeglasemalt. Nii kiirete kui aeglaste süsivesikutega liialdades jõuab vereringesse liigne kogus glükoosi, millega kehal ei ole midagi peale hakata, sest ta ei vaja korraga nii palju energiat. Mida keha jäägiga teeb? Ta ladustab selle rasvana! Aga seda me ju ei soovi ning siin tulebki appi toiduainete glükeemilise koormuse jälgimine.