Sünnimärkide päikesekaitse ennetab pahaloomuliste kasvajate teket

Maikuus on päike juba kõrgel ja inimesed veedavad meelsasti aega õues. Ja kuigi muidu on see igati tervitatav, siis naha tervise jaoks kätkeb see ka ohtusid. Confido Meditsiinikeskuse dermatoveneroloog Mare Aarne selgitab, kuidas peaksime oma naha eest hoolitsema, et probleemide teket ennetada.

Nahaarst Mare Aarne ütleb, et kõige levinum mure, millega patsiendid tema poole pöörduvad, on nahakasvajad.

„Nahakasvajad võivad olla healoomulised või pahaloomulised. Healoomulised on vaid kosmeetiline probleem ning neid on üldjuhul lihtne eemaldada. Pahaloomulised kasvajad on aga tõsine meditsiiniline probleem, mis mõjutab kogu organismi. Paraku on pahaloomuliste nahakasvajate esinemine viimasel ajal tõusutrendis,“ kommenteeris arst.

Healoomulised kasvajad tekivad enamasti alates 40. eluaastast ealiste muutuste käigus. „Täna näeme neid tegelikult rohkem juba ka noorematel, isegi alla 30-aastastel. Inimesed pesevad end väga palju – mitu korda päevas duši all käimine ja erinevate antibakteriaalsete puhastusvahendite kasutamine muudab naha kuivaks. Ka päevitamine kuivatab nahka. Kuiv nahk on aga kare, sinna jäävad bakterid kergemini külge. Aja jooksul võib see erinevaid nahaprobleeme tekitada,“ sõnas dr Aarne.


Sünnimärke peab regulaarselt jälgima

Enda naha eest hoolitsedes soovitab arst alati üle kontrollida ka sünnimärgid. „Ligikaudu 30% melanoomidest ehk pahaloomulistest nahakasvajatest saab alguse sünnimärgist või pigmendilaigust. Oluline on neil pidevalt silma peal hoida, et muutused võimalikult varakult avastada,“ toonitas dr Aarne.

Eriti tähelepanelikud võiksid olla inimesed, kel on palju sünnimärke või kellel on varem mõni atüüpiline sünnimärk eemaldatud. „Need inimesed võiksid nahaarsti juures sünnimärke kontrollimas käia kord aastas,“ soovitas nahaarst. Teised võiksid kontrollis käia iga paari-kolme aasta tagant, eriti kui kehal on sünnimärke rohkem kui paarkümmend.

Sünnimärke peaks ka ise kodus regulaarselt jälgima. „Näiteks tuleb muret tunda siis, kui sünnimärgiga toimub paari kuu jooksul silmaga nähtav muutus – kui selle kuju või värv ei ole enam endised. Ka ilma traumata sünnimärgi veritsus või ebatavalised aistingud nagu sünnimärgi sügelus, valulikkus või hellus on põhjus, millega arsti juurde kiirustada. Mõistlik on arstile näidata ka sünnimärke, mis asuvad hõõrdumist saavates kohtades nagu peopesad või tallaalused,“ rääkis dr Aarne.


Sünnimärke peaks kontrollimas käima vähemalt kord paari-kolme aasta jooksul. Kui sünnimärke on palju või mõni neist on atüüpiline ja varem eemaldatud, tuleks seda teha igal aastal

Päikesekreem on vajalik ka Eesti kliimas

Et nahka kaitsta ja kasvajate teket ennetada, soovitab ta kõigil ka Eesti kliimas päikesekreemi kasutada. „Päike on meil aktiivne märtsist oktoobri keskpaigani ja sel perioodil tuleks end kindlasti päikesekreemiga kaitsta. Heleda nahatüübiga inimeste jaoks on intensiivne UV-kiirgus väga kahjulik, eriti keskpäevasel ajal. Päikesekreem, mille kaitsefaktor on 30–50, kaitseb kahjuliku UV-kiirguse eest ja hoiab naha tervena,“ ütles arst.

Kui tavalisele nahapinnale on kahjulik vaid päikesepõletus, siis sünnimärkidele on ohtlik iga UV-kiir. Seetõttu tasub sünnimärkide kaitsmisele erilist tähelepanu pöörata, isegi kui päikese käes viibimise aeg on lühike. „Kõige ohustatumad on kaasasündinud sünnimärgid, mis on üle 1,5 cm suured. Need tuleks päikese eest võimalusel riidega varjata,“ soovitas dermatoveneroloog.


Sünnimärgile on ohtlik iga UV-kiir.

Nahaarsti konsultatsioon

Dr Mare Aarne

Dermatovenero-

loog

Doktorist lähemalt