Reisi turvaliselt
Eestimaa heitlik ilm meelitab otsima soojemaid paiku puhkamiseks ja akude laadimiseks. Et puhkus turvaliselt mööduks, tasub reisikotti pakkides meeles pidada ka sihtkohamaal oodata võivaid terviseohtusid.
Eriti oluline on terviseriskide hindamine siis, kui reisid väikeste lastega. Võõral maal arstiabi otsimine võib olla keerukas ja närvesööv ning kõikides maades ei pruugi arstiabi olla samal tasemel kui see, millega kodumaal harjutud.
Reisiapteeki tuleks pakkida palavikualandajad ja allergiaravimid, eriti sellisel juhul, kui varem on esinenud allergilisi reaktsioone näiteks putukahammustusele. Kaasas peaksid olema ka lihtsamad vahendid kõhulahtisusega toimetulekuks (Sorbex, Smecta, probiootikumid) ning haavapuhastusvahend ja plaastrid.
Kindlasti tasub mõelda, kas oled kaitstud sihtkohamaal esinevate raskemate nakkushaiguste vastu.
Kindlasti tasub mõelda läbi ka see, kas ja kuidas oled kaitstud sihtkohamaal esinevate raskemate nakkushaiguste vastu. Kõige sagedamini haigestutakse reisil soolenakkustesse (köhutüüfus, rotaviirusenteriit, salmonelloos, düsenteeria ehk šigelloos, kampülobakterenteriit), mis levivad saastunud vee, toidu ja käte kaudu.
Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu erinevatesse elunditesse.
Samal teel levib ka A-hepatiit, mille vastu on võimalik end vaktsineerida. Kaks vaktsiinidoosi annavad eluaegse immuunsuse. Kollapalaviku endeemiliste levialade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne riskipiirkonda saabumist
Rotaviirusevastane vaktsiin on nüüd Eesti vaktsineerimiskalendris, esimese doosi saavad imikud kahekuuselt. Palju Eesti lapsi on selle haiguse vastu siiski veel vaktsineerimata ja haigus on ohtlik eriti alla kaheaastastele lastele.
Reisid eksootilisematesse sihtkohtadesse
Juhul kui reis viib eksootilisemasse sihtkohta, on hea teada, et mitmes Aasia ja Aafrika riigis (Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Iisrael, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Nigeeria, Somaalia) võib esineda poliomüeliiti e. lastehalvatustõbe. Juhul kui teid ei ole viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu või see ei ole dokumenteeritud, tuleks lasta end poliomüeliidi vastu vaktsineerida 4 nädalat kuni 12 kuud enne nimetatud riikidesse reisile siirdumist ning teha sissekanne vaktsineerimise kohta Rahvusvahelisse vaktsineerimispassi (International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kindlasti kaasa võtta.
Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaariaprofülaktikasse. Igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte, mis on paraku üksikjuhtudel ka surmaga lõppenud. Malaaria vastu ei ole vaktsiini, kuid võimalik on tablettprofülaktika.
Mitmetes Euroopa riikides (Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa) on viimastel aastatel tõusnud haigestumine leetritesse, mistõttu on ohustatud kõik, kes pole seda haigust põdenud või selle vastu vaktsineeritud. 2013 haigestusid kaks Eesti vaktsineerimata last Tais. On oluline teada, et esimese doosi leetri-mumpsi-punetiste vaktsiini saab laps alles 1-aastaselt.
Kindlasti on oluline teha iga 10 aasta tagant difteeria-ja teetanusevaktsiini tõhustusdoos.
Lisainfo reisivaktsiinide kohta Terviseameti lehel »
Vaktsineerimise hinnakiri »
Confido sünnipäeva järgmine vihje: https://bit.ly/3MLWPJd