Peavalu teeb põrguks paljude inimeste elu. Kas kroonilist migreeni saab ravida?

Krooniline migreen kuulub migreenitüüpi peavalude spektri raskeimate hulka ja on üsna levinud haigus. Õnneks on olemas ravi, mis selle raske tõve unustada lubab.

Krooniline migreen on üks ebameeldivamaid migreenivorme, mille puhul on peavalu keskmisest tugevam (häirib tavapärast tegevust) tavaliselt ühepoolne ja pulseeriv. Esineda võivad ka iiveldus ja oksendamine, valguse- ja helitundlikkus. Füüsiline aktiivsus mõjub kroonilisele migreenile halvasti – valu tugevneb.

„Kui teil on pea terve elu sageli valutanud või kestab valuhoog pikka aega, siis ei tähenda see veel, et tegemist oleks kroonilise migreeniga,“ ütleb neuroloog Toomas Toomsoo ning jätkab:. „Kroonilise migreeni üheks diagnostiliseks kriteeriumiks on asjaolu, et ühes kuus peab teil olema kokku vähemalt kaheksa migreeniatakki, peavalupäevi kokku aga üle viieteistkümne. Kroonilise migreeni korral esineb inimestel sageli nii pingetüüpi kui ka ravimite liigtarvitamisest tekkinud peavalusid.“

Kroonilise migreeniga patsiendi migreeniatakk on sageli pikk, enamasti kestab see neli tundi ja enam. Vaid üksikud atakid on lühemad.

Kaks valumehhanismi

Kuna tegemist on sellise migreeni vormiga, mis erineb episoodilisest migreenist nagu öö päevast, on ka selle tulemuslik ravi täiesti teistsugune. Kroonilise migreeni puhul on tegemist kombineeritud peavaluga, valu tekkes omavad tähtsust kaks mehhanismi – tsentraalne ja perifeerne.

Tsentraalne osa valust on see, mis leiab aset ajus endas – pidev ärritus, mida inimene tunneb valuna. Perifeerne valumehhanism tekib aga nii, et aju pideva ärrituse tõttu ärrituvad ka lihastes paiknevad perifeersed närvilõpmed ning hakkavad omakorda aju impulssidega pommitama.

„Sellepärast öeldaksegi kroonilise migreeni all kannatavatele inimestele sageli, et minge füsioterapeudi või kiropraktiku juurde, kes teil kaela- ja kuklalihastest pinge maha võtab. Jah, see aitab hetkeks, aga tulemus ei ole püsiv ja valu tuleb tasapisi tagasi, sest tsentraalne mehhanism ületab perifeerse,“ selgitab dr Toomsoo, kelle erihuviks kogu tema neuroloogikarjääri vältel on olnud just peavalud.

Mis kõige paremini aitab?

Kuid olukord pole kogenud tohtri sõnul sugugi mitte nii lootusetu. „Väga efektiivsed on kroonilise migreeni korral mitmed raviviisid, kõige esimese valikuna võiks alustada tablettravist,“ sõnab doktor.

Kuid on üks oluline nüanss, mida tuleb teada: tüüpiliselt episoodiliste migreenide profülaktilises ravis kasutatavad ravimid ei ole väga efektiivsed ja seepärast pole mõtet kroonilist migreeni ravida beetablokaatorite (propranolol, metoprolol), valproaadi, amitriptülini, gabapentini ja tizanidiniga. Eelistatum on tablettravis topiramaat.

„Lisaks on veel üks väga efektiivne võimalus ja see on botuliinumtoksiin A, mida inimesed teavad-tunnevad Botoxi nime all. Toksiini süstitakse pea, kaela ja õlavöötme piirkonda naha alla ja selle peamine ravitoime seondub just perifeerse valutundlikkuse läbilõikamisega – enam ei toimu pidevat aju ärritamist,“ kirjeldab dr Toomsoo ravimi toimemehhanismi.

Piltlikult öeldes lõigatakse niiviisi valu mälu läbi ning kuna perifeerne valumehhanism kaob, pole ajul enam põhjust impulsse edasi anda. Asi on sünkroonne ja vastastikune – kui üks pool teisest ära eraldada, siis valu kaob.

Kuidas aru saada, kas inimesel on krooniline migreen või hoopis mõni muu haigus, millega kaasnevad tugevad peavalud?

„Diagnoosimise võimalusi on mitmeid, kuid on selgemast selgem, et kui inimesel valutab pea kuust kuuse ja aastast aastasse kogu aeg ühtemoodi, ei saa tal olla ajukasvajast ega kehvveresusest põhjustatud peavalu,“ toob Toomsoo näiteks.

Krooniline migreen on tõsine väljakutse nii arstile kui patsiendile ja seepärast tuleks igat episoodiliste migreeniatakkide sagedaseks muutumist käsitleda kui ohu märki kroonilise migreeni võimalikuks väljakujunemiseks. Head ei tee sellele haigusele ka ülekaalulisus, kohviga liialdamine ning valuvaigistite liigtarvitamine.
Igasuguse peavalu, ka kroonilise migreeni kohta kehtib reegel – valu ei pea kannatama, seda saab ja tuleb ravida.

Krooniline migreen

  • Selle all kannatab umbes 1% elanikkonnast. (Episoodilise migreeni all kannatab 12% rahvastikust.)
  • Riskifaktoriteks on peaaju trauma, psühhiaatrilised haigused, stress, ravimite liigtarvitamine (nn ravimiindutseeritud ehk üledoosi peavalud).
  • Valuvaigistite liigtarvitamiseks loetakuse enam kui kümnel päeval kuus triptaanide ja kodeiiniga valuvaigistite ning enam kui viieteistkümnel päeval kuus tavaliste valuvaigistite tarvitamist.
  • Lisaks suukaudsetele ravimitele toovad haigele kergendust toidulisandid ja vitamiinid (magneesium, B2-vitamiin, koensüüm Q10), akupunktuur ja kuklanärvi stimulatsioon.
  • Kõige efektiivsem ravi on botuliinumtoksiin A süstimine nahaalusesse koesse pea-, kaela ja õlavöötme piirkonnas.

Peavalusid ei pea kannatama. Õige diagnoosiga saab neid ravida. Meie keskuses tegeleb erinevate peavalude diagnoosimise ja raviga neuroloog dr Toomas Toomsoo ja dr Katrin Põld.

Broneerin aja peavalude konsultatsioonile

Broneeri aeg