Õdede töö vajab rohkem tunnustamist

12.05.2021

Täna, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva. Confido Meditsiinikeskuse õde Laura Nulk-Uskov iseloomustab oma elukutset kui sügavatähenduslikku, mitmekülgset ja arendavat. Samas tõdeb ta, et töö meditsiinivaldkonnas ei lõppe kunagi otsa ning just tervishoiutöötajad on läbipõlemisest enim ohustatud.

Õdede puudusest Eesti meditsiinisüsteemis on räägitud juba aastaid. Kuigi õdede pealekasv ei ole piisav, siis noori, kes selle eriala on valinud, suur töökoormus ei hirmuta – nende jaoks on olulisem võimalus enda töö kaudu inimesi aidata. „Mul oli juba gümnaasiumis selge nägemus, et minu tulevane töö peab olema otseselt seotud inimeste aitamise ja nende elukvaliteedi parandamisega. Tänaseks olen õena töötanud kuus aastat ja mida aeg edasi, seda rohkem mu töö mulle meeldib!“ rääkis Confido Meditsiinikeskuses õena töötav Laura Nulk-Uskov.

Õe töös peab ta kõige olulisemateks omadusteks empaatiavõimet, hoolivust, kannatlikkust ja usaldusväärsust. „Mulle pakub patsientidega suhtlemine suurt rõõmu. Kui inimesel on mingi mure, siis ta vajab empaatilist kuulajat, kes oskab ka head nõu anda. Teadmisi tuleb edasi anda nii veenvalt, et patsient päriselt mu soovitusi järgiks – meditsiinitöötaja peab olema usutavam kui Google. Headest teadmistest, millest patsient aru ei saa, on vähe kasu, nii et teinekord tuleb asju korduvalt üle seletada,“ kommenteeris Nulk-Uskov.


Teadmisi tuleb edasi anda nii veenvalt, et patsient päriselt mu soovitusi järgiks – meditsiinitöötaja peab olema usutavam kui Google.

Tähtis on teha tööd nii, et iseendale liiga ei tee

Igapäevaselt tegeleb õde Confido Meditsiinikeskuses 10–25 patsiendiga. „Vastuvõtule pöördutakse nii ootamatute kui ka krooniliste tervisemuredega. Teostan vaktsineerimisi, õendusprotseduure ja uuringuid. Üha enam on ka patsiente, kes soovivad probleeme ennetada ja head tervist säilitada – on väga tore, et inimesed on hakanud võtma vastutust enda tervise ja heaolu eest. Sellistel vastuvõttudel vestleme patsiendiga tema elustiilist, võimalike haiguste riskifaktoritest ja sellest, mida inimene ise oma tervise hoidmiseks teha saab. Vastuvõttude vahel vastan patsientide pöördumistele e-kirja või telefoni teel,“ kirjeldas Nulk-Uskov.

Suure töökoormuse juures peab Nulk-Uskov äärmiselt oluliseks, et õed ja teised meditsiinitöötajad lisaks patsientide tervisele ka iseenda heaolu eest hoolitseksid. „Mind teeb väga murelikuks, kui näen üle töötamas inimesi, kelle töö on teiste inimeste ravimine. Uskumus, et kõik peab tulema rakkus kätega, on eestlastele justkui emapiimaga kaasa antud. Kui sul pole kogu aeg ebanormaalselt kiire, siis sa justkui ei tee tööd õigesti,“ ütles Nulk-Uskov.

Tervishoiutöötajad puutuvad igapäevaselt kokku ka kannatuste ja valuga. Lisades sellele suure töömahu ja kõrge stressitaseme, ongi läbipõlemine kerge tekkima. Seepärast on üks oluline osa õe tööst see, et õpitaks iseennast hoidma – teisi aidata saab vaid siis, kui endal on tass täis. „Meditsiinis peaks kehtima sama reegel nagu lennunduses – kõigepealt pane hapnikumask pähe endale ja seejärel aita teisi,“ ütles Nulk-Uskov.


Meditsiinis peaks kehtima sama reegel nagu lennunduses – kõigepealt pane hapnikumask pähe endale ja seejärel aita teisi.

Õed on COVID-19 pandeemiaga võitlemisel on andnud äärmiselt suure panuse, mis kindlasti väärib tunnustamist – näiteks nagu Pai algatus seda teeb. Just kriisiolukorras tuleb eriti selgelt esile, kui oluline on ka iseendale aega võtta. „Sooviksin tunnustada kõikide õdede ja teiste tervishoiutöötajate üliinimlikku panust COVID-19 kriisiga võitlemisel. Tasakaalu leidmine töö ja puhkuse vahel on ülioluline. Armastage ja hoidke kõigepealt iseend, et suudaksite sama pakkuda ka oma patsientidele,“ soovitas Nulk-Uskov.