Confido peremeditsiini ja Digikliiniku arst Dan Eugen Uvarov selgitab, mis on tinnitus ning mis võib olla selle tekkepõhjuseks.
Tinnitus ehk kõrvavile või -kohin on heli tajumine välise helisignaali puudumise korral. See on levinud ja esineb uuringute andmetel mõnel eluetapil 10–25% täiskasvanuist. Tinnitust esineb ka lastel. Ajapikku võib see kaduda, aga vahel ka süveneda.
Tinnituse põhjused on ebaselged, kuid enamikul inimestest, kellel see esineb, on mõningane kuulmislangus. Harva on tinnituse taga mõni tõsine meditsiiniline probleem ja enamasti tinnitus igapäevaelu ei häiri. Kohina tekkes võivad rolli mängida muutused nii sisekõrvas kui ka teatud ajupiirkonnas (kuulmiskorteksis).
Kuigi tinnituse täpsed tekkepõhjused pole teada, on seda seostatud järgmiste asjaoludega:
- kokkupuude müraga – paljudel inimestel tekib tinnitus pärast mürarikkas keskkonnas olemist (töö, spordisündmus, kontsert, lahing jm);
- kuulmislangus;
- ravimid, eelkõige kui kasutatakse suuri annuseid (näiteks ibuprofeen, naprokseen, aspiriin, teatud antibiootikumid, antidepressandid);
- kõrvavaik või -infektsioon;
- pea- või kaelatraumad.
Tinnituse tekke harvaesinevad riskitegurid on:
- Ménière’i haigus;
- lõualiigeseprobleemid (sealhulgas öine hammaste krigistamine);
- kasvajad (healoomuline tuumor akustiline neuroom);
- veresoontest tulenevad probleemid (kõrge vererõhk, ateroskleroos, veresoonte arenguline kõrvalekalle);
- kroonilised seisundid (diabeet, migreenid, kilpnäärmehaigused, aneemia ja mõned autoimmuunsed häired, nagu luupus või hulgiskleroos).
Kuigi tinnitusel on palju võimalikke tekkepõhjusi, võib see mõnel inimesel kujuneda teadmata põhjusel. Täpsustavaks hindamiseks tasub pöörduda üld- või perearsti, kõrva-nina-kurguarsti või neuroloogi vastuvõtule.
Tinnituse ravis kasutatakse muu hulgas heliteraapiat, kuulmise abivahendeid, käitumuslikku ravi, ravimeid.
Vaata lisaks: Kõrva-nina-kurguhaigused
Artikkel ilmus ajakirjas Tervis Pluss.