Migreen ja vaimse tervise häired esinevad sageli koos
Migreen on tugev, pulseeriv, enamasti ühepoolne peavalu, mida esineb 16–18%-l inimestest. Migreeni täpseid põhjuseid ei teata, kuid tuvastatud on mitmeid tegureid, mis migreeni vallandumist soodustavad. Confido Meditsiinikeskuse neuroloog ja Confido sisekliiniku juht dr Toomas Toomsoo sõnul esineb migreen sageli ka koos vaimse tervise häiretega.
Migreen on raske haigus, mis röövib elukvaliteedist suure osa. Krooniliseks võib seda pidada siis, kui peavalu esineb 15 või enamal päeval kuus ja neist kaheksa on migreenid. Teame, et migreeni ja meeleoluhäirete omavaheline seos on üpris loogiline, sest sage tugev valu alandab ka meeleolu. Samas ei saa kindlalt väita, et meeleoluhäireid põhjustab just migreen. Võib olla ka vastupidi, et enne on vaimse tervise häired ja neile lisanduvad peavalud.
Mõned patsiendid näevad juba ise seoseid migreeni ja vaimse tervise vahel, kuid enamusel võib olla keeruline migreenide ja vaimse tervise seisundi vahel sidet näha. Näiteks ei pruugi tugeva stressi ja pinge korral patsiendil migreene esineda. Tehes 12–14-tunniseid tööpäevi või õppides näiteks eksamiks tuntakse end hästi, kui aga intensiivne periood lõpeb või planeerib inimene endale näiteks vabamat nädalavahetust, hakkab kohe ka pea valutama.
Kui inimene tunneb regulaarselt tugevat valu, pöördub ta tõenäoliselt arsti poole. Vaimse tervise muredega loodetakse aga endiselt sageli, et need mööduvad iseenesest. Arstidena ei oska me migreeniga patsientidel alati vaimse tervise probleeme kahtlustada. Me ei uuri, kas patsiendil on varasemas elus esinenud sündmusi, mis võiksid põhjustada posttraumaatilist stressi, meeleoluhäireid või teisi vaimse tervise probleeme. Tegelikult on seda oluline teada, kuna need näiliselt väga erineva iseloomuga probleemid võivad tihti koos esineda ja ka omavahel seotud olla.
Depressioon, bipolaarne häire või ärevushäire esineb migreenikutel sageli
Migreenikutel esineb depressiooni 2–3 korda enam kui mitte-migreenikutel. Auraga migreeniga patsientidel esineb depressiivsust rohkem kui aurata migreeniga patsientidel. Paraku on patsiendid depressioonist rääkimisel sageli üsna tõrksad ega taha neid asju neuroloogiga arutada. Migreeniga patsientidest võib depressiooni esineda isegi kuni pooltel. Seos migreeni ja depressiooni vahel on veelgi tugevam kroonilise migreeni ja auraga migreeni vahel. Näiteks on kroonilise migreeni korral kasutatav onabotulinumtoksiin A (Botox) hea efektiga nii peavalude leevendamisel ning vähendab ka depressiooni ja ärevuse sümptomeid. On leitud, et kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) parandab migreeni ja/või pingetüüpi peavaludega patsientide sümptomeid, depressiooni, ärevust ja elukvaliteeti.
Patsientidel, kellel on auraga migreen, esineb kuni kolm korda sagedamini bipolaarset häiret võrreldes üldise elanikkonnaga. Umbes kolmandikul bipolaarse häirega patsientidest on migreen. Migreeni esinemissagedus on suurem II tüüpi bipolaarse häirega inimeste seas võrreldes I tüüpi bipolaarse häirega.
Bipolaarsel häirel ja migreenil on sarnased tunnused. Mõlemad on episoodilised, mõlemat seisundit süvendab stress, neil kahel on sageli teada ka eelnev pärilik taust, migreeni ennetav ravi hoiab kontrolli all ka bipolaarset häiret. Pärilikkus on bipolaarse häire ja migreeni püsiv riskitegur. Tavaliselt eelneb migreen bipolaarse häire diagnoosile, „lülitab“ sisse maniakaalseid episoode, samas võivad neid esile kutsuda ka antidepressandid. Bipolaarse häirega migreeniga patsientide seas on lapsepõlve väärkohtlemise esinemissagedus suurem võrreldes ainult migreeniga patsientidega. Üllatuslikult on migreeni ennetava raviskeemi üks osa on ka antidepressandid. Antidepressantide kasutamine ei tähenda aga automaatselt, et need ka migreeni raviks. Patsiendi tuju võib küll paraneda, kuid peavalud võivad siiski alles jääda. Siin on oluline ka see, millist antidepressanti patsient võtab. Arstkonnal on veel teha palju tööd, et mõtestada lahti, millised antidepressandid on sobivaimad migreeniga patsientidele.
Enam kui pooled migreeniga patsientidest vastavad korra elu jooksul vähemalt ühele ärevushäire kriteeriumile. Ärevushäireid esineb migreeni korral võrreldes üldpopulatsiooniga 2–5 korda sagedamini.
Stress ja migreen
Esmapilgul võib tunduda, et stress on oluline riskifaktor migreeni tekkel, kuid teadusuuringud otseselt seda ei kinnita. Vastupidi, stressi vähenemine on seotud suurenenud riskiga migreenihoogude tekkeks. Sellest tuleb ka termin „nädalalõpu migreen“. Kuid stress mõjutab ka psühhiaatrilisi häireid. Krooniline stress elu alguses ja täiskasvanueas võib vähendada stressihormoonide retseptorite arvu ning krooniline stress võib seeläbi mõjutada reageerimist tulevastele stressoritele ja seeläbi vastuvõtlikkust stressitekitajatele.
Migreen ning väärkohtlemine ja traumajärgne stressihäire
Migreen on rohkem levinud patsientidel, kellel on anamneesis emotsionaalne väärkohtlemine, füüsiline väärkohtlemine, füüsiline hooletusse jätmine ja/või seksuaalne kuritarvitamine võrreldes üldpopulatsiooniga. Lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine on migreeni krooniliseks muutumise riskitegur. Patsientidel, kellel on peavalu ja keda on eelnevas elus emotsionaalselt kuritarvitatud, emotsionaalselt hooletusse jäetud ja/või seksuaalselt väärkoheldud, on tõenäolisem, et nad põevad migreeni kui pingepeavalu.
Posttraumaatiline stressihäire
Posttraumaatiline stressihäire on seotud suurenenud retseptiravimite tarbimisega, sagedamini meestel kui naistel. Posttraumaatiline stressihäire on migreeniga patsientidel palju levinum kui ühiskonnas tervikuna ja esineb sagedamini kroonilise migreeniga patsientidel võrreldes episoodilise migreeniga patsientidega. Posttraumaatilist stressihäiret esineb enam kroonilise migreeniga patsientidel võrrelduna näiteks kroonilise pingepeavalu all kannatavate patsientidega.
Migreen ning aktiivus- ja tähelepanuhäire (ingl ADHD)
Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb sageli migreeniga patsientidel, eriti koos depressiooni või ärevushäirega.
Migreen ja unehäired
Migreeniga patsientidel on sageli unehäired. Enam kui pooltel migreeniga patsientidest esinevad unehäired vähemalt aeg-ajalt ja enam kui kolmandik kannatavad sagedaste unehäirete all ning magavad öö jooksul alla kuue tunni. Krooniline lühike uni on seotud tugevamate peavaludega. Sageli kaasuvad migreeni ja unehäiretega ka rahutute jalgade sündroom, uneaegsed hingamishäired ja muud unega seotud häired (parasomniad).
Migreen ja ainete kuritarvitamine
Varasemad uuringud on näidanud seost migreeni ja suurenenud ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse riski vahel. Kuni 20% opioidsõltlastest alustab ravi opioididega peavalu tõttu. Hilisemates uuringutes on see teooria aga ümber lükatud, samuti puudub teadaolev seos alkoholitarvitamise häire ja migreeni vahel. Enamus migreenikuid ei saa alkoholi tarvitada, sest enamasti on alkohol tugev migreeni provokaator.
Isiksusehäired
Praegused tõendid viitavad sellele, et esiletõusvat isiksusehäiret ei ole migreenihaigete isiksuseprofiilides leitud. Mistahes isikusehäired näivad raskendavat peavalu ravi.
Tõendid ja teooriad migreeni ja psühhiaatriliste häirete vahel
Halb unekvaliteet soodustab migreeni teket. Paljud aju mediaatorsüsteemid (peamiselt serotoniin) on häiritud funktsiooniga, ka hormonaalsed mõjud ja aju põletikumehhanismid on näidanud, et migreeniga patsientidel on perifeersed närvilõpmed tundlikumad. Migreeniga inimestel aktiveeruvad tavalisest enam piirkonnad, mis on seotud emotsionaalsete reaktsioonidega valule. Migreeniga patsiendid on tavapärasest emotsionaalsemad, aga ka tundlikumad kõikidele ebameeldivatele stiimulitele.
Migreeni ennetava ravimi valik kaasuvate psühhiaatriliste haigustega patsiendil
Ravi põhineb kaasuva psühhiaatrilise haiguse raskusel, patsiendi eelistusel, patsiendi riskil kogeda ravimist tulenevaid kõrvalnähte ja teadmisel eelnevate kõrvalnähtude kohta. Kui kaasuv psühhiaatriline haigus on kerge, siis võiks kaaluda migreeni ja kaasuva psühhiaatrilise haiguse ennetamiseks monoteraapiat.
Migreeni ja psühhiaatrilise haiguse ravi tuleks läbi viia järjestikku, püüdes vältida migreeni ennetusmeetmeid, mis võivad potentsiaalselt halvendada patsiendi psühhiaatrilist seisundit. Nii mõnedki migreeni ennetuses kasutatavad ravimid võivad mõjutada meeleolu halvemuse suunas ja sellest peab arstiga kohe rääkima, veelgi parem, kui seda ravimit üldse ei määrataks. On soovitatav kaaluda võimalike riskide arutamist psühhiaatriga enne migreeni ennetava ravimi väljakirjutamist.
Kokkuvõtteks
Kaasuvate psühhiaatriliste häirete esinemissagedus on palju suurem migreenihaigetel kui tavakodanike seas. Kaasuvate psühhiaatriliste häirete esinemissagedus on palju suurem kroonilise migreeniga patsientidel. Bioloogilised mehhanismid nende keeruliste suhete selgitamiseks ei ole ikka veel hästi teada. Üheks uueks uurimisvaldkonnaks on ka nn aju-soole telg ehk mittesobivad soolemikroobid võivad esile kutsuda üheaegselt nii migreeni kui depressiooni. Psühhiaatrilised kaasuvad haigused suurendavad migreeni kroonilisuse riski.