Mida alkohol kehaga teeb?
Kuigi sageli teatakse, et alkohol kahjustab maksa, mõjutab meelemürk tegelikult tervet organismi. Alkohol imendub nimelt maost kiiresti verre, veri kannab selle edasi ajju ja üle keha kõikide organiteni.
Keha hakkab alkoholi mõjudest taastuma tund aega pärast viimast joogilonksu, rääkis erameditsiinikeskuse Confido tervisetreener Triinu Stanford. Ta lisas, et täielikult taastub keha alles nelja kuni kuue nädalaga.
Taastumine toimub selle ajaga aga ainult siis, kui inimene joob normi piires ehk kindlasti mitte rohkem kui neljal päeval nädalas. Naised võivad juua kuni kaks ja mehed kuni neli ühikut alkoholi päevas.
Üks alkoholivaba aasta vähendab oluliselt suu-, maksa- ja rinnavähki haigestumise riski.
"Alkoholismist rääkides on taastumisajad hoopis pikemad ja täielikku taastumist ei toimugi," nentis Stanford.
Kui maks hakkab alkoholi töötlema ja organismi puhastama, vabastab kõhunääre insuliini, et madaldada veresuhkru taset, mis normaliseerub tavaliselt 24 tunniga. Sageli võib see aga võtta kauem, kuna alkoholi tarbides suureneb isu suhkrurikaste toitude järele. See viib omakorda veresuhkru taseme veel enam paigast ära, rääkis Stanford.
"Me saame ise aidata kaasa keha kiiremale taastumisele, kui tarbime järgmisel päeval rohkelt vett ning palju puu- ja juurvilju," rõhutas tervisetreener.
Maks saab suurima löögi
Enamik füüsilisi sümptomeid peaksid tema sõnul kaduma 48–72 tunniga, kuid nädalaga paraneb juba une kvaliteet, vähenevad nahaprobleemid ja suureneb energiatase.
Kehal kulub umbes kuu, et vähendada maksa rasvumist ja parandada keha puhastumisvõimet, selgitas Stanford. Ta lisas, et ajapikku väheneb kõhurasv, kuna ainevahetus kiireneb, keha ei saa enam kaloreid alkoholist ning seoses sellega ei ole enam ka isusid, mis tekivad alkoholi tarbimise tagajärjel. Üks alkoholivaba aasta vähendab oluliselt suu-, maksa- ja rinnavähki haigestumise riski, märkis ta.
Alkoholist loobudes väheneb Stanfordi kinnitusel ka depressiooni ja ärevushäirete ning dementsuse ja teiste mäluhäirete tekkimise tõenäosus. Normi piires tarbijatel langeb stressi- ja tõuseb energiatase.
Kõige sagedasem alkoholiga kaasnev probleem on tervisetreeneri sõnul maksakahjustus või maksatsirroos, sest maksarakud ei taastu. "Sageli algul ei märgata haigust, kuna maks suudab hoolimata probleemist endiselt kompenseerida oma funktsioone ja inimene võib tunda ennast pikemat aega tavapäraselt," selgitas Stanford.
Ta lisas, et alkohol kahjustab pöördumatult ka teisi organeid. Näiteks on korduvalt leitud, et alkoholi tarbimine suurendab oluliselt naistel rinnavähi riski ka harva tarbimise ja väikeste koguste puhul.
Peale selle nõrgendab meelemürk Stanfordi sõnul ka südant, suurendab infarkti ja kõrgvererõhktõve ohtu, aeglustab vereringet ning vähendab valgete vererakkude tootmist, nõrgendades nii immuunsüsteemi.
Kehal kulub umbes kuu, et vähendada maksa rasvumist ja parandada keha puhastumisvõimet.
Alkoholitarbimine suurendab riski seedetrakti haiguste kujunemiseks. "Seda juba suust alates, kus alkohol tekitab hambakaariest ning kahjustab igemeid ja söögitoru, samuti tõstab see suu- ja söögitoruvähi ohtu," lausus Stanford.
Mõjutatud on ka kõhunääre, mis vabastab insuliini alkoholi tarbimise ajal. Kuna alkohol tõstab veresuhkrut, väsitab see pankreast ja suurendab ohtu diabeedi või kõhunäärme põletiku kujunemiseks, rääkis tervisetreener.
Alkoholi ületarbimise tagajärjeks võivad olla kergem haigestumine ja vastuvõtlikkus viirustele, sest keha on nõrk ja immuunsüsteem ei suuda haigustekitajatega võidelda.
Ohumärgiks väsimus
Maksahaigusele võivad viidata väsimus, energiapuudus, uneprobleemid, sagenenud urineerimine ja sügelev keha.
"Kui inimene on pika perioodi vältel tarbinud regulaarselt alkoholi ja märkab neid sümptomeid, võiks pöörduda arsti poole, et selgitada välja probleemide ja halva enesetunde põhjus," soovitas Stanford.
Sagedaste sümptomitena nimetas ta veel iiveldust, oksendamist ja seedeprobleeme, mis võivad olla tekkinud seedetrakti põletikust või ärritusest.
Sageli kasutavad inimesed Stanfordi sõnul alkoholi n-ö antidepressandina ja alkoholist loobumine võib taas esile tuua põhjused, miks algul jooma hakati. "Alkohol kindlasti ei ravi haigust, vaid peidab ajutiselt sümptomeid," lausus Stanford ja lisas, et depressiooni või ärevusega tuleb otsida abi arstilt või psühholoogilt. Ta rõhutas, et alkohol ei ole efektiivne unerohi, kuna unekvaliteet on alkoholi pruukides kehv ja keha vajab seetõttu aina suuremaid koguseid, et uinuda.
Artikkel ilmus esmakordselt Postimehes 18.07.2017.
Alkoholi mõjude esmaseks hindamiseks võib teha näiteks alkoholi mõjude hindamise analüüsi, mis koosneb viiest vereanalüüsist. See võimaldab saada objektiivset informatsiooni alkoholi tarvitamisest tekkinud organsüsteemide kahjustuste kohta. Paljud alkoholi toimest põhjustatud kaebused on mittespetsiifilised, seega on raske teadvustada, et enesetunde halvenemise põhjuseks on alkoholi mõju. Kõrvalekalded analüüside tulemustes on ohumärgiks, mistõttu analüüside tulemuste tõlgendamine võib vajada laboriarsti või mõne muu tervishoiutöötaja selgitust.
