Mehe ja naise aju on igal tasandil erinev. Paljud haigused on ühe soo puhul sagedasemad kui teise puhul. Sooliste erinevuste uurimine ja nendega arvestamine aitab meil haiguste mehhanisme paremini mõista, võimaldades seeläbi kohandada ravi ja parandada ravitulemusi.
Neuroloogia valdkonnas, nagu ka enamikus teistes meditsiinivaldkondades, on ajalooliselt uuritud rohkem mehi, kuid sooliste erinevustega arvestamine on oluline ning seda on täheldatud paljude neuroloogiliste haiguste, sealhulgas migreeni, geneetiliste epilepsiate, isheemilise insuldi, demüeliniseerivate haiguste (Sclerosis multiplex), Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve puhul.
Prekliinilised tõendid viitavad näiteks sellele, et meeste ja naiste hormoonid avaldavad organismile erinevat mõju. Näiteks steroidhormoonid mõjutavad aju arengut, muudavad sünaptilist ülekannet, reguleerivad neuraalset plastilisust ja suhtlevad paljude neurotransmitteritega. Ka östrogeenidel ja androgeenidel on neuroprotektiivne mõju.
Meestel on näiteks Sclerosis multiplex ja muud immuunsüsteemi häired harvemad kui naistel. Parkinsoni tõbi ja mitmed vaimuhaigused, nagu skisofreenia ja autism, on jällegi just sagedasemad. Ka ravi võib olla meestel ja naistel erinev, sest ravimite toime avaldub meeste ja naiste organismis erinevalt.
Üks paljudest aju vananemisega kulgevatest haigustest, mida esineb kuni kaks korda sagedamini meestel, on Parkinsoni tõbi. Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et dopamiini tootvate neuronite kadumises mängib rolli sugu määrav SRY-geen meeste Y-kromosoomil. See avastus näitab, kui erinevalt toimivad geenid meeste ja naiste ajus, ja võib aidata leida uusi ravivõimalusi Parkinsoni tõve käes kannatavatele meestele.
Ka geenidel võib olla otsene mõju. Hiljutine analüüs, mis hõlmas umbes 20 000 geeni aktiivsuse uurimist meeste ja naiste kehades, näitas, et rohkem kui kolmandik neist geenidest avaldub ühel sugupoolel märkimisväärselt rohkem kui teisel. Huvitav on sealjuures fakt, et erinevused olid märgatavad ka ajus.
Seega on SRY-geeni mõju ajus tugev tõend, et meeste ja naiste aju on geneetiliselt erinev nii tervena kui ka haiguste korral, ning meeldetuletus, et peame meestel ja naistel haigusi diagnoosides ja ravides arvestama sooliste erinevustega.
Alzheimeri tõbi
Juba ammu on täheldatud selgeid erinevusi Alzheimeri tõve puhul naistel ja meestel, kusjuures naised moodustavad kaks kolmandikku Alzheimeri tõvega elavatest inimestest. Tegelikult on Alzheimeri tõbi naistel viies ja meestel kaheksas peamine surmapõhjus. Kuid miks selline erinevus? Sooline ja vanuseline lõhe. Alzheimeri tõve diagnoosimise tõenäosus suureneb vanuse kasvades. Naised elavad keskmiselt kauem kui mehed, mis võib selgitada, miks naistel esineb rohkem dementsuse tunnuseid.
Juba looteeas mängib östrogeen olulist rolli meie hipokampuse – ajuosa, mis vastutab uute mälestuste loomise eest – arengus. Uuringud on leidnud, et just tänu östrogeenile on naiste hipokampus suurem kui meestel, mis tähendab, et neil on loomulikult parem elukestev mälu.
Verbaalse mälu testid, mida kasutatakse Alzheimeri tõve varajase diagnoosimiseks, põhinevad tuhandete inimeste sooritustel, mida on korrigeeritud ainult vanuse ja haridusega, mitte aga inimese sooga. Uuringud näitavad, et naistel on parem verbaalne mälu kui meestel. Uuringute kohaselt oli 9%-l naistest, kellele öeldi, et nad on „normaalsed“, tegelikult kerge kognitiivne häire; samas kui 10% meestest, kellele öeldi, et neil on kerge kognitiivne häire, olid tegelikult „normaalsed“. See tähendab, et naised jäävad suurema tõenäosusega ilma varajasest sekkumisest ja ravimitest, mis võivad haiguse progresseerumist aeglustada.
Dementsuse tunnused naistel vs. dementsuse tunnused meestel
- Sümptomite progresseerumine: uuringud on näidanud, et naistel diagnoositakse Alzheimeri tõbi hilisemas staadiumis tõenäolisemalt kui meestel, mistõttu näib, et haigus progresseerub naistel pärast diagnoosimist kiiremini kui meestel.
- Depressioon: depressiooni sümptomitega meestel on võrreldes depressiooni sümptomitega naistega oluliselt suurem risk dementsuse, eriti Alzheimeri tõve tekkeks.
- Agressiivsus: üks dementsuse tunnuseid meestel on see, et nad on tõenäolisemalt agressiivsema käitumisviisiga. Nad võivad muutuda ärevaks ja karjuda või olla agressiivsemad oma hooldajate suhtes.
- Ekslemine: mehed kalduvad suurema tõenäosusega ekslema.
- Ebasobiv seksuaalne käitumine: mõned mehed võivad käituda seksuaalselt ebasobivamalt.
Viimase kümne aasta jooksul on hakatud mõistma, et soolisi erinevusi ei saa eirata.
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbe esineb meestel 50% sagedamini kui naistel. Miks see nii on, ei ole veel päris selge. Mõned pakutud seletused on östrogeeni kaitsev mõju naistel, meestel aga väiksemate peatraumade ja keskkonnatoksiinidega kokkupuute suurem osakaal ning geneetilised vastuvõtlikkuse geenid sugukromosoomidel.
Lisaks esinemissageduse erinevusele on Parkinsoni puhul meestel ja naistel täheldatud ka mõningaid muid erinevusi. Näiteks haigestuvad naised keskmiselt 2,1 aastat hiljem kui mehed. Ühes uuringus, milles jälgiti Parkinsoni tõvega patsiente kuue aasta jooksul, leiti, et vaatamata Parkinsoni tõve suuremale esinemissagedusele meestel, haigestusid mehed ja naised samas vanuses ning haiguse kulg ja kestus olid ühesugused. Uuringus leiti ka, et Parkinsoni tõvega mees- ja naispatsientide keskmine eluiga on sama, samas kui üldpopulatsioonis on naiste eluiga pikem kui meestel.
Üldiselt on Parkinsoni tõvega meestel ja naistel sarnased motoorsed ja mittemotoorsed sümptomid, kuid meestel on rohkem raskusi REM-une käitumishäirega (füüsiline käitumine unenägude ajal). Naistel rohkem treemori sümptomeid, samas kui meestel rohkem jäikuse sümptomeid. Parkinsoni tõve sümptomid kipuvad meestel ka kiiremini edasi arenema. Siiski on vaja suuremahulisi uuringuid, et saada veenvamaid tõendeid naiste ja meeste erinevuste kohta Parkinsoni tõve sümptomites ja ravis.
Migreen ja kobarpeavalu
Migreen ja kobarpeavalu on kaks kõige olulisemat esmast peavaluhäiret. Mõlemad hõlmavad erinevaid diagnostilisi variante, mida eristab üksteisest ajaline muster (episoodiline vs. krooniline) ja migreeni puhul teatavate kaasnevate sümptomite olemasolu või puudumine (migreen ilma aurata vs. migreen auraga, millest viimane on jaotatud auratüübi järgi). Need variandid on määratletud Rahvusvahelise Peavaluühingu peavaluhäirete klassifikatsiooni kolmandas väljaandes.
Maailmas on migreeni üheaastane esinemissagedus ligikaudu 15% ja kobarpeavalu eluaegne esinemissagedus ligikaudu 0,1%. Migreeni peetakse sageli haiguseks, mis esineb peamiselt naistel, ja kobarpeavalu esineb peamiselt meestel. Sellegipoolest on migreen vähemalt suurusjärgu võrra sagedamini levinud naistel kui kobarpeavalu meestel.
Meeste migreenikogemus erineb veidi naiste omast ning kõige raskema primaarse peavaluhäire kobarpeavalu valukogemust kirjeldatakse eriliselt hirmsana.
Migreen meestel: eristavad tunnused
Migreeni esinemissagedust hindavad uuringud nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides on näidanud, et migreen on naistel 2–3 korda sagedamini levinud kui meestel. Mitmed uuringud, milles hinnatakse peavalu ja migreenihoogude soolisi erinevusi, on näidanud, et võrreldes naistega on meestel migreeniatakid väiksema sagedusega, kestavad lühemat aega, valu on vähem intensiivne ja vähem ebameeldiv, peavalud on väiksema tõenäosusega seotud invaliidsusega ja peavaludega seotud puue on lühema kestusega. Fotofoobia, fonofoobia, iiveldus, oksendamine, visuaalne ja sensomotoorne aura ning naha allodüünia sümptomid võivad olla meestel vähem levinud kui naistel.
Migreeni fenotüübis täheldatud sooliste erinevuste teguriteks on peetud erinevaid füsioloogilisi ja sotsiaalseid elemente. Ühes uuringus selgusid erinevused aju struktuuris, näiteks ajukoore paksuse suurenemine teatud piirkondades, mis oli omane vaid naistele, ja teises piirkonnas parahipokampaalse piirkonna maht vähenes migreenihoo ajal vaid meestel. Funktsionaalsed MRT-analüüsid näitasid naistel tugevamaid deaktiveerimisvastuseid ja negatiivset funktsionaalset ühenduvust teatud ajupiirkondades (amügdala ja parahipokampus) võrreldes meestega. Mitmed erinevused võivad olla põhjuseks, miks naistel on peavalu ebameeldivam, kusjuures need ei sõltu valu intensiivsusest.
Paljudel migreeniga naistel on täheldatud menstruaaltsükliga seotud suguhormoonide kõikumisest tingitud kolmiknärvisüsteemi suurenenud tundlikkust. Oma osa võivad mängida ka kaasnevad haigused. Suures populatsioonipõhises uuringus, milles hinnati migreeni ja somaatiliste haiguste kaasnevust, ilmnes, et meestel on migreeniga kaasuvaid haigusi vähem kui naistel ja selliseid haigusi, mis oleks ainult meestele omased, ei esinenud. Samas on migreeniga kaasuvad haigused, mis omased ainult naistele, näiteks kilpnäärme haigused ning luu- ja lihaskonna haigused, nagu osteoartriit ja fibromüalgia. Lisaks sellele näitavad andmed, et migreeniga meestel esineb vähem kliinilist depressiooni ja ärevust.
Migreen meestel: erinevused ravis
Kuigi tõendid viitavad sellele, et migreeni haigestumus on meestel mõnevõrra väiksem kui naistel, erinevad meeste ravijuhud oluliselt. Näiteks kasutavad mehed migreeni raviks palju harvemini ennetavaid ja akuutseid ravimeid – tekib küsimus, kas meestel diagnoositakse migreen liiga hilja? Selle erinevuse põhjuste selgitamiseks on vaja kaaluda kahte tegevussammu, mis on üldiselt migreeni asjakohase ravi eelduseks: 1) konsultatsioon arstiga ja 2) migreeni diagnoos.
On leitud, et mehed, kes teatavad mis tahes liiki peavalust ja kes vastavad migreeni diagnostilistele kriteeriumidele, pöörduvad nende probleemidega arsti poole vähem tõenäoliselt kui naised. Võib oletada, et meeste kõhklevus ravi alustada võib olla seotud migreeniga seotud stigmaga ja arusaamaga, et tegemist on naiste haigusega. Üks sellise arusaama allikas on migreeniga inimeste feminiseeritud kujutamine, mida ravimitööstus oma turundustegevuses kasutab. Kusjuures nende migreenihaigete hulgas, kes pöörduvad arsti poole, diagnoositakse meestel migreen harvemini kui naistel, mis viitab samuti võimalusele, et migreeni diagnoosimisel esineb soolisi eelarvamusi. Samas näitavad uuringud, et eelarvamusi migreeni ravi suhtes meestel ei esine, kui migreen on diagnoositud. Stigma vastu tuleb võidelda, et tagada, et migreeniga mehed saaksid asjakohast ravi.
Lisaks arvatakse, et mehed on alaesindatud ka migreeniuuringutes. Kuna sugu võib mõjutada paljusid farmakoloogilisi reaktsioone, tuleks tõhusama ravi turule toomiseks uuringutes mehi ja naisi eristada.
Kobarpeavalu
Erinevalt migreenist, mis kannab naiste haiguse mainet, peetakse kobarpeavalu meeste haiguseks. Kobarpeavalu on kõige sagedamini esinev seotud haiguste rühm, mida nimetatakse „kolmiknärvi autonoomseteks peavaluhäireteks“. Kobarpeavalule on iseloomulikud intensiivse ühepoolse peavalu atakid, millega kaasnevad sama peapoole autonoomsed sümptomid või näiteks rahutus. Kobarpeavalu kestus ulatub 15 minutist kuni kolme tunnini. Häire on saanud oma nime selle järgi, et episoodilise kobarpeavalu korral esinevad atakid iga päev pidevalt, tavaliselt kahe nädala kuni kolme kuu jooksul, ning taanduvad perioodide vahel täielikult.
Kobarpeavalu esinemissageduse uurimisel on leitud järjekindlalt soolist erinevust, kusjuures rahvastikupõhiste uuringute metaanalüüsis on meeste ja naiste ühine esinemissuhe 4,3 : 1,3. Mitmetes meditsiiniasutustes läbiviidud uuringutes on tuvastatud kobarpeavalu esinemises meeste ülekaalu vähenemist, kuid laiema valimiga uuringutes on leitud, et esinemissuhe on siiski stabiilne. Lisaks soole kuuluvad riskitegurite hulka ka perekonnas esinev peavalu ning tubaka ja alkoholi tarvitamine.
Kirjandus
- Stamatovic SM, Johnson AM, Keep RF, Andjelkovic AV. Tissue Barriers 2016; 4: e1154641. https://doi.org/10.1080/21688370.2016.1154641
- Sweeney MD, Sagare AP, Zlokovic BV. Nat. Rev. Neurol. 2018; 14: 133.
- Kouli A, Torsney KM, Kuan W-L. Parkinson’s Disease: Pathogenesis and Clinical Aspects. Brisbane: Codon Publications; 2018: 3–26.
- Steiner TJ, Stovner LJ, Birbeck GL. Migraine: the seventh disabler. J Headache Pain 2013; 14: 1–2.