Mammoloog juhendab: kuidas enda rindu kontrollida?
Mammoloog tegeleb rinna healoomuliste ja pahaloomuliste haiguste diagnoosimise, ravi ja ravijärgse kontrolliga. Rinnavähk on naiste pahaloomulistest kasvajatest esikohal, Euroopas haigestub elu jooksul rinnavähki iga 8.–10. naine. Confido mammoloog ja ämmaemandad kutsuvad naisi üles ennast kontrollima.
Tihtipeale satuvad naised arsti juurde liiga hilja – enamik Eesti naisi ei kontrolli enda rindu, veel vähem külastatakse mammoloogi. Olgu põhjuseks teadmatus või hoolimatus, aga rinnavähi eduka ravi eeldus on varajane avastamine. Seepärast anname praktilised juhised, kuidas oma rindu kontrollida.
Rindade kontroll
Seisa peegli ees, käed kõrval ja seejärel käed kuklal. Jälgi oma rindu – kas on midagi korrapäratut? Proovi vastata järgmistele küsimustele:
- Kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga?
- Kas rindade nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi?
- Kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt tõstes ülespoole?
Seejärel tuleb rindu katsuda, kõige parem on seda teha duši all, sest siis on võimalikud sõlmekesed käe all kergemini tuntavad. Tee nii:
- katsu vasakut rinda parema käega, vajuta sirgete sõrmedega rinnale, alustades rinnanibust;
- liigu kergete ringjate liigutustega sõrmedega väljapoole ehk rinnanibust eemale;
- kompa läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond;
- korda protseduuri parema rinna ja vasaku käega.
Rindade "sõlmed" – mis need on?
Sagedasti esineb rindades healoomulisi moodustisi, nagu adenoomid (alla 30-aastastel) ja rinnatsüstid (pigem üle 40-aastastel). Selliseid leide nimetatakse sõlmedeks. Rinnast avastatud tükk või muutused rinna kujus ja välimuses tekitavad ärevust. Rinnavähile on iseloomulik tihke ebamääraste piiridega tükk või naha sissetõmme sellel kohal. Oluline on jääda rahulikuks ja broneerida aeg mammoloogi juurde. Üsna tihti ongi tegemist healoomuliste muudatustega või sõlmekestega. Näiteks on paljudel juhtudel rinnas hoopis armkude, mis võib olla tekkinud kukkumise/löögi tagajärjel.
Rindade valulikkus võib olla tingitud näiteks menstruatsioonitsüklist, lihaspingest või liigsest treeningkoormusest. Valulikkuse korral tasub anda oma kehale puhkust. Ka eritis rinnanibust ei tähenda enamikul juhtudest pahaloomulisust.
Millal tuleb minna mammoloogi juurde ja mida seal tehakse?
Mammoloogi juurde tuleb minna, kui oled rindu kontrollides märganud probleeme. Pikemat aega püsiv rindade valulikkus või rinnast avastatud sõlmekesed on ohumärk – ettevaatus pole liiast, mine kontrolli! Confidos teostab vastuvõtte mammoloog–onkoloog dr Riina Kütner.
Mammoloog kuulab esmalt ära patsiendi mure ja uuritakse suguvõsas esinenud vähi või teiste geneetiliste haiguste kohta. Kui perekonnas on esinenud vähki, siis on rinnavähi risk suurem. Siinkohal on abiks ka geeniuuringud, mis aitavad kindlaks määrata kaasasündinud riske.
Seejärel katsutakse patsiendi rindu (rindade palpatsioon). Vajadusel tehakse ultraheliuuring või biopsia. Üsna tihti suunatakse patsient mammograafiasse või magnetresonantsuuringule, et saada diagnoosile lõplik kinnitus.
Ära jäta oma tervist saatuse hooleks – kontrolli oma rindu ja külasta õigeaegselt mammoloogi. Varajaselt avastatud rinnavähk on ravitav.
Vaata lisaks: