Lühiajalisest migreeniatakist võib kujuneda migreenistaatus
Eestis kannatab migreeni käes üle 130 000 täiskasvanu. Kuigi sümptomid varieeruvad, tähendab migreeniatakk enamasti mõõdukat või tugevat pulseerivat peavalu, millega võivad kaasneda iiveldus ja oksendamine ning liigne valguse-, müra- ja lõhnatundlikkus. Migreeniataki tõttu peavad inimesed tihti puuduma töölt või koolist ning vahele jätma olulisi üritusi.
Enamasti on migreenihaigel juba olemas juhised, kuidas migreeniataki korral toimida. Aga mida teha siis, kui peavalu on harilikust tugevam ja ei allu tavapärastele ravimitele või kestab katkematult üle kolme ööpäeva?
Atakist võib saada staatus
Olukorda, kus migreen kestab üle 72 tunni ehk üle kolme ööpäeva, nimetatakse migreenistaatuseks (status migrainosus). Pole täpselt teada, miks kujuneb mõni migreeniatakk migreenistaatuseks. Vallandajaks võivad olla – üksi või koos – näiteks emotsionaalne stress, unepuudus, toidukordade vahele jätmine või raviskeemi muutmine.
Kõige efektiivsem viis vähendada ohtu, et migreeniatakk läheb edasi migreenistaatuseks, on alustada ravi kohe ataki alguses. Mida varem ravimeid võtate, seda tõenäolisemalt suudate valu vaigistada ja vaos hoida.
Juhul, kui migreenivalu on nii tugev, et kodused ravimid seda ära ei võta, või kui migreen kestab järgemööda üle kolme ööpäeva, siis tuleb pöörduda arsti poole. Seejuures on alati suureks abiks teave, missugune ravi on varem taolises olukorras aidanud.
Migreenistaatuse ravi on mitmetahuline
Kuna migreeniga kaasneva iivelduse tõttu on haigel raske vedelikku juua ja sageli on ta vedelikku kaotanud ka oksendamise tõttu, hõlmab migreenistaatuse ravi enamasti vedeliku rohket tilgutamist veeni, mis taastab organismis normaalse vedelikumahu.
Migreenistaatuse korral kasutatavaid ravimeid manustatakse tavaliselt veeni või naha alla. Nende arstimite hulka kuuluvad iiveldusvastased vahendid, spetsiaalsed migreenihoogu leevendavad ravimid ja valuvaigistid, mis ei ole narkootilise toimega. Tihti on abi magneesiumisüstist ning raviskeemi lisatud väikses annuses glükokortikosteroid ei lase atakil korduda.
Blokaadsüstid ehk närvide piirkonda tehtavad tuimestussüstid peatavad valusignaalide leviku. Kõige sagedamini kasutatakse blokaade kuklas, kuid neid süste on võimalik teha ka otsmiku- või oimupiirkonda.
Abi on teistestki lahendustest
Migreeniatakki ja -staatust saab ravida ning ennetada ka muude meetoditega.
Neuromodulatsioon leevendab peavalu elektromagnetimpulsside abil. Selleks asetatakse kerge kaasaskantav aparaat nahale kas pea- või kaelapiirkonnas. Näiteks gammaCore’i aparaat stimuleerib kaudselt vaagusnärvi, et peatada peaajus valusignaalide ebanormaalne ringlus.
Migreenistaatuse ravis on oma koht ka käitumuslikel teraapiatel: teadvelolek, lõõgastustehnikad ja biotagasiside aitavad ajul ning kehal rahuneda. Nagu igal valul, on ka peavalul nii füüsiline kui ka emotsionaalne komponent. Kui inimene on hirmul, siis võib see emotsioon valu süvendada. Käitumuslikke tehnikaid kasutades saate kehalisi funktsioone paremini valitseda.
Kiire ravi tugineb varasemale diagnoosile
Confido peavalukeskuses saame osutada kiireloomulist ravi patsiendile, kellele arst on juba varem pannud kindla peavalu diagnoosi (näiteks migreen). Migreenistaatuse korral saate meilt ruttu abi. Seda isegi juhul, kui teile tundub, et varem on kõike juba tulutult proovitud. Kui vajate kiiret peavalu leevendamist, siis kohtub teiega esmalt meie neuroloog, kes on spetsialiseerunud just peavaludele. Pärast vestlust ja läbivaatust määrab ta teile sobiva ravi.
Lähimasse erakorralise meditsiini osakonda või kiirabi poole tuleks pöörduda, kui
- peavalu on oma iseloomult senisest erinev,
- peavalu on tekkinud füüsilise koormuse tõttu või
- peavalu muutunud ülikiiresti väga tugevaks (meenutab noahoopi),
- peavaluga kaasneb iiveldus, oksendamine, kuklakangestus ja/või palavik ning tasakaalu- ja/või nägemishäired.